Entsefaliit ja ärevus? 19.12.05 / Perearst

Külastaja küsib:

Tere

Olen 25 aastane naine, 1 lapse ema. Olen teile ka varem kirjutanud teemal entsefaliit ning mureks siis olid välja kirjutatud antidepressandid. Põdesin siis augustis, septembris puukentsefaliiti (olin 2 süstiga ka vaktsineeritud). Põdesin küll kergemini (palavikku ja peavalu ei olnud), oli siiski väga paha ja jõuetus ning peas surve ja süda kloppis, kõik ümbritsev oli väga segane. Esimese hooga pandigi ärevushäire paanikahoogudega diagnoosiks, aga kuna ei läinud üle, siis hakati edasi uurima ning kui olin pea 2 kuud haige olnud, siis saadi lõpuks ka õige diagnoos. Vahepeal sai muidugi uuritud ka kõik muud asjad ja võin end õnneks terveks inimeseks pidada:).Nüüd siis peaksin nagu kirjade järgi terve olema, möödas haigusest 2,5 kuud. Siiski on üsna sageli paha ja iiveldab, peas on aeg-ajalt tunda survet (kohati on see meelekohtades, kohati otsaees ja surub nagu silmadele). Samuti on väga sage külaline ka nö ebareaalsustunne ning pearinglus või selline minestamise tunne. Tunnen pidevat muret aga ise ka nagu ei tea mille pärast. Juba ca poolteist kuud on ka kael haige, just juustepiiril on väga kange ja haige (röntgen ja ultraheli kaelasoontest olid korras). Harva esineb ka paanikahoogusid (süda hakkab taguma, käed-jalad surisema, iiveldab, pea kumiseb ja selline minestustunne tekib). Ise üritan kõigest väest sellest jagu saada- teen iga päev u 5 km kiirkõndi, alkoholi-suitsu-kohvi ei tarbi, käin massaazis (punktmassaaz ning manuaalteraapia), söön ka naistepunatablette, toitun tervislikult, otsisin endale ka meeldiva ning rahuliku töö, pereelu on korras:).
Kas kiirustan liiast oma tahtmisega juba 100% terve olla? Kui kaua kestab taastumine entsefaliidist?Äkki oskate selgitada seda mehhanismi, miks tekib entsefaliidiga sageli ärevus ja paanika jms? Kõik see ärevus ja paanika on tõesti hirmsad ning tahaksin mingisugustki kinnitust, et neist saab jagu? Mida arvate nõelravist?Kas teie arvates vajaksin AD abi või parandab aeg siiski kõik haavad?
Üks asi veel, uuringute käigus leiti mul peast ka tsüst (4,5 *1,1 cm), kuid arstide sõnul see kaasasündinud ning ohutu- Cavum septi pellucidi et vergae, kas siiski see ei või olla nende vaevuste põhjuseks?

Küsimusi sai palju, kuid eks mure ole ka suur:)

Kauneid pühi teile

Silja

Arst vastas:

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere Silja !
Proovin vastata niivõrd kui see on võimalik.
Puukentsefaliit on haigus mis kahjustab peaaju, mõnel haigel vähem, teisel jälle rohkem. Täpne kahjustus sõltub sajast detailist: haigustekitajate hulk, organismi vastuvõtlikus, organismi kaitsemehanismide aktiivsus jne jne. Mulle tundub, et Teil on üks kergemaid haigusvorme. Kahjuks olen kohanud oma praktikas haigusjuhtu, kus noor naine, 3 lapse ema suri haiguse tagajärjel. See andis aluse mitmetele pöördumistele mille eesmärgiks oleks puugiohtlike piirkondade elanike vaktsineerimine riiklikult.
Kogemuse põhjal toimub taastumine puukentsefaliidist poolest aastast mitme aastani. Patsiendi enesetunne sõltub peamiselt kahest asjast: tegelik närvisüstemi kahjustus ja teiseks ärevus-depressioon-stress raskest haigusest. Aktiivne elustiil, liikumine, värske õhk, tervislik toit on parim heaks taastumiseks. Vajalik on ka hingelise üleelamise täpsustamine: soovitan psühhoterapeudi, psühholoogi, neuroloogi ja perearsti konsultatsioone. Võimalik on ka taastusravi kuurid spetsiaalsetes osakondades, näiteks Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses.
Tsüstist: Kui arstid ütlesid et see on ohutu ja kaasasündinud siis tuleb seda nii ka võtta. Hingerahuks tuleb kasuks mõne aja möödudes, tavaliselt 1 aasta veelkordne uuring, Kui kõik on endine on hingerahu tagatud.
Antidepressandid on tänapäeval veidi ületähtsustatud vahendid, ennemalt soovitaks taastumist loomulikul teel, psühholoogi ja psühoterapeudi raviseansse.
Loodan, et sain veidi selgust tuua Teie mures.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.