Tarkus kaob 06.03.05 / Perearst

Külastaja küsib:

Olen 20 aastane noormees. Olin juba 3-4 aastaselt väga andekas. Põhikoolis olin lahtise peaga, omandasin kõike lennult. Samas hakkasin põhikooli lõpuosas tunnetama, et minek ei ole enam nii kiire. Keskkoolis teadvustasin endale aina enam, et minu aeg hakkab ümber saama. Seda näiteks seetõttu, et peastarvutuskiirus oli vähenenud välkkiire pealt (13aastaselt) kiire peale (17 aastaselt).

Nüüdseks on sümptomid järjest sügavnenud. Aju ei suuda enam nii kiiresti mõtelda, lühiajaline mälu on kohutavalt halvenenud. Uute inimeste nimed ei salvestu mällu. Paar aastat tagasi täheldasin aeg-ajalt, et kui pead raputada, tekib pea külgedele valu. Sellest ajast saadik olen end pidevalt "testinud", peavalud esinevad raputades aina sagedamini ja on järjest tugevnenud. Sain esmakordselt aru, mida tähendab, kui testi tegemiseks on "halb päev" ja pea lihtsalt ei tööta (kui varem keegi ütles, et tal on halb päev, siis ma ei mõistnud mida ta sellega öelda tahab -- ei olnud ise kogenud).

Viimastel aastatel olen palju arvutiga töötanud, silmad on pideva pinge all. Hakkavad valutama. See tekitab jällegi peavalu. Varem läks peavalu üle, kui millegi muuga tegelesin. Nüüd tundub, et peavalust saan lahti vaid siis, kui korvpalli käin mängimas.

Samas on mu mõtlemisvõime siiski "üle keskmise". Võib-olla on see seepärast, et kooliajast niivõrd hea põhi on all. Ent kogu mõtlemine põhineb siiski eelnevalt kogutud teadmistel. Uute teadmiste kogunemine on tunduvalt raskendatud, sest lihtsalt ei jää midagi meelde. Ülikoolis ei mäleta ka pärast loengut, millest seal täpselt räägiti. Ainetest läbisaamisega mul probleeme (veel) ei ole, aga tunnen, et pean nägema aina rohkem vaeva, minu tulemused ei ole enam "suurepärased". Hiljuti avastasin, et ei tea enamasti tänast kuupäeva (varem teadsin ikka alati).

Üsna tihti tunnen, et nii kehva enesetunnet ei ole mul veel olnud. Seepärast tekib mul küsimus: kaua veel? Kui sügavale ma omadega langeda võin? Ei ole seni veel arsti poole pöördunud. Ei usu, et perearst midagi mõistlikku kosta oskab, ent loomulikult võin eksida.

Mulle justnagu tunduks, et olen olnud väga kiire arenguga. Ent inimarengu viimane etapp on vananemine. Näib, et mu pea on juba 70-aastane, ja seega on see loomulik, et ei ole nii erk, kui 30-aastane pea (kui olin 12). Kuid paraku olen 20 ja peaksin olema teel oma vaimse taseme kõrgpunkti poole.

Tahaks küsida: kuidas parandada vereringlust peas (vähendamaks valusid) ja ajus (prandamaks mõtlemist) ja silmades (nad valutavad arvutiga töötades)? Kas mul võivad olla mingid püsivad ajukahjustused? Mis edasi?

Tänan kaasa mõtlemast ja aitamast,
H

Arst vastas:

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere H
Tänan usalduse eest !
Katsun vastata järgmist. Mälu ja meeldejätmise võime on kardinaalselt erinev lapsel ja täiskasvanueas. Kui lapsel info lihtsalt "kleepub" külge siis täiskasvanueas see reeglina enam ei saa nii toimida. Vajalik on seoste leidmine, mõistuslik analüüs ja ennekõike aeg. Sarnane mure tabab paljusid keskkoolist kõrgkooli õppima asunuid noori. Kõik on muutunud ja infohulk mida peab omandama on kordades suurem. Uus on ka ümbritsev sotsiaalne keskkond. Oma kirjas esitate viiteid mitmetele haigustele. Soovitan ennekõike nõu pidada psühholoogi ja neuroloogiga, saatekirja annab perearst. On olemas terve rida ravimeid millel oletatakse toime mälu parendamisel ja mis oletatavalt ka parandavad verevarustust. Kahju küll, aga teaduslikult ei ole nende toimet tõestatud. Nende toime põhineb usul ehk platseebo efektil. Muuseas on ka platseeboefekt ikkagi efekt.
Kahjuks ei saa ma midagi täpsemat oletada kui seda mis eespool kirjas.
Head tervist soovides
Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.