- Allergoloogia (600)
- Endokrinoloogia (4 878)
- Füsioteraapia (1 001)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (35)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 003)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 140)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 509)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 611)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 313)
- Psühhiaatria (8 566)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 256)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 013)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (351)
- Veresoontekirurgia (305)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Tühi tunne ja tühja augu tunne peas. Inimese küljes rippumine- moraalselt ja seksuaalsetest huvidest.” leiti 11 758 vastet
Nudipaelusstõbi
Nudipaelusstõbi. See on nudipaelussi (Taenia saginata) põhjustatud haigus, mida iseloomustavad kõhukorratus, kõhuvalud (eriti tühja kõhuga), nõrkustunne, töövõime langus. Nudipaeluss on laiussi kõrval ...
Peapööritus
Peapööritus ehk vertiigo on haiguslik aisting, mille käigus tajutakse tegelikkuses mitteesinevat pöörlemist, kõikumist, vajumist jms. Tegemist on inimese keha ruumis orienteerumise häirega. Selle põhjuseks ...
Seemnerakk
Seemnerakk ehk mehe sugurakk ehk spermatosoid kannab endas ühe koopia inimese kromosoomidest. Seemnerakke toodavad munandid ja nad küpsevad mehe suguteedes. Seemnerakk koosneb kolmest osast: pea, keskosa ...
Ajuturse
Ajuturse. Haigestunud või kahjustatud koe turset võib esineda kõikjal inimese kehas. Aju paikneb koljuõõnes, kus lisaks ajukoele leidub aju-seljaajuvedelikku ja veresoontes tsirkuleerivat verd. “Tühja” ...
Põiehalvatus
Põiehalvatus tähendab erinevaid närviregulatsiooni häireid, mille puhul põie ja selle sulgurlihase vägagi keerukas ja sünkroonne talitlus ei allu inimese tahtele. Põhjused võivad olla peaajus. Näiteks ...
Tundlikkushäired
Tundlikkushäired. Nende all mõistetakse keha puute-, valu- ja temperatuuritundlikkuse, aga ka süvatundlikkuse (asendija vibratsioonitundlikkuse) vähenemist või vääraistingute teket. Tundeaistinguid võtavad ...
Värin
Värin ehk treemor on tahtele allumatu, suhteliselt rütmiline väikeseamplituudiline lihaste liikumine, mis põhjustab kehaosa võnkumise. Värin on küllaltki sage sümptom, see võib ilmneda kätes, peas, näos, ...
Vitamiinid
Vitamiinid on bioaktiivsed asendamatud orgaanilised ühendid, mis on tarvilikud normaalseks elutegevuseks ja mida saadakse peamiselt toidust. Vaid mõnda neist (K, B5) sünteesitakse vähesel määral ka soolemikroobide ...
Langetõbi
Langetõbi ehk epilepsia on kesknärvisüsteemi haigus, mida iseloomustavad korduvad spontaansed (iseeneslikud) epileptilised hood, mis ravimata või puudulikult ravitud juhtudel lühendavad haigete eluiga ...
Vesipea
Vesipea ehk hüdrotsefaalia on seisund, mille puhul koguneb ajuvatsakestesse või koljuõõnde normaalsest suuremal hulgal ajuvedelikku, mis tingib kolju siserõhu tõusu. Inimese peas ja selgrookanalis on ...
Anuuria
Anuuria ehk kusetus on kuseerituse lakkamine, mille korral uriini eritub alla 100 ml ööpäevas. Anuuria puhul ei tunne inimene vajadust urineerida ning kusepõis ei täitu. Selle põhjuseks võivad olla kas ...
Alzheimeri tõbi
Alzheimeri tõbi. Kõigist dementsuse ehk nõdrameelsuse sümptomitega inimestest on ligi pooltel selle põhjuseks Alzheimeri tõbi. Vaid 10–25%-l juhtudest kujuneb dementsus ajuveresoonkonna haiguste tagajärjel. ...
Kardiostimulatsioon
Kardiostimulatsioon on 1950. aastate lõpus kasutusele võetud ravimeetod, mis reguleerib südame tööd enesetunnet halvendava aeglase südamerütmi korral. Peamised vaevused aeglustunud rütmi puhul on nõrkus, ...
Vinanohu
Viited: soolalahusVinanohu ehk oseen on haigus, mille puhul ninaõõne limaskest kõhetub ehk atrofeerub, normaalne respiratoorne silinderepiteel asendub lameepiteeliga, häirub limaskesta puhastumine ja ...
Küünarluunärvi pitsumine
Küünarluunärvi pitsumine. Küünarluunärvi pitsumise sündroom kuulub nn kompressiooni- ehk surveneuropaatiate hulka, kus närvi kahjustumise põhjuseks on väline surve. See võib olla ühekordne, näiteks löögist ...
Punnsilmsus
Punnsilmsus ehk eksoftalmia ehk endokriinne oftalmopaatia võib esineda autoimmuunsete kilpnäärmehaiguste, sagedamini difuusse toksilise struuma korral. Tegemist ei ole silmahaigusega, vaid silmamunataguse ...
Rahutute jalgade sündroom
Viited: rahutud jaladRahutute jalgade sündroom on puhkeseisundiga kaasnev, ebameeldivast aistingust põhjustatud vajadus liigutada jalgu. Rahutud jalad võivad aga rikkuda öise une, sest häiriv tunne (tõmblused, ...
Asendipeapööritus
Healoomuline hootine asendipeapööritus on peapööritus, mis kestab sekundeid ja tekib pea asendi muutmisel. Peapööritust põhjustab sisekõrvas oleva tasakaaluelundi poolringkanalisse tekkinud sade, mis ...
Fantoomvalu
Fantoomvalu ehk viirastusvalu korral on patsiendil tunne, nagu valutaks eemaldatud kehaosa, näiteks eemaldatud jäse. See on peaaegu kõigil amputeeritutel esinev nähtus, mis enamikul aja jooksul kaob või ...
Soole ärritussündroom
Viited: kõhukinnisusSoole ärritussündroom on soole talitlushäire, mida esineb ligi 20%-l täiskasvanuist. Sümptomite teke on seotud sooletöö (soolekontraktsioonide) intensiivistumisega või soole tundlikkuse ...