- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 895)
- Füsioteraapia (1 013)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 175)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 605)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 646)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 575)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 260)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 015)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (308)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Põlve trauma ” leiti 1 628 vastet
Meniskikahjustus
Meniskikahjustus. Menisk ehk liigesevõruketas on põlveliigese liigesepindu süvendav C-kujuline kõhrest ketas, mille otsad kinnituvad sääreluule. Kummaski põlves on kaks säärast ketast – keskmine ja külgmine. ...
Põlveturse
Põlveturse esinemine on iseloomulik põlveliigesepõletikule. Tursega kaasnebüldjuhul valu, punetus ja lokaalne temperatuuri tõus, põlveliigese liikuvus on piiratud. Turse põhjuseks võib olla põlveliigesesisene ...
Rahvameditsiin
Rahvameditsiin kujutab endast lihtsaid võtteid haiguste vältimiseks ja ravimiseks põlvest põlve edasiantud kogemuste alusel. Siia kuuluvad ravimtaimede kasutamine, teatud eluviisist kinnipidamine, füüsikalised ...
Tugiside
Tugiside on kehatüve või jäseme liigeseid fikseeriv elastsest materjalist side, millel on peamiselt kehasoojust hoidev toime. Tugiside tagab inimesele mugavuse, kuigi ravimõju on vähene. Kasutusel on ...
Diurees
Diurees on uriini teke neerudes ja eritumine sealt. Terve inimese ööpäevas eritatav uriinikogus on 1,5–2 liitrit. Uriini eritumine suureneb rohkel vedeliku (vesi, piim, tee jt) ja puuviljade tarvitamisel ...
Lahastamine
Lahastamine aitab kaitsta vigastatud skeletiosi transportimise ajal. Lahastamise eesmärk on muuta vigastatud luul liikumatuks liiges nii peal- kui allpool murdu. Lahastada võib kogu keha (vaakummadratsi ...
Ortoos
Ortoos on ebakindla, valutava liigese kaitseks ja toestamiseks mõeldud elastsest materjalist ringjas ravilahas või -tugi. Ortooside valik on lai – kaela- ja seljaortoosidest kuni sõrme- ja varbaliigese ...
Kõrvalestahaigused
Kõrvalestahaigused. Kõrvalesta verevalum tekib, kui trauma tagajärjel koguneb veri kõhre ja kõhreümbrise vahele. Sageli ilmub maadlejatel pehme padjand kõrvalesta ülemisse ossa. Sel juhul veri aspireeritakse ...
Lümfotseele
Lümfotseele all mõistetakse lümfi ebanormaalset kogunemist mõnda jäsemete või kere piirkonda. Lümfotseelet põhjustab tavaliselt pahaloomuline kasvaja, trauma või operatsioon, harvem kaasasündinud lümfiteede ...
Ajutrauma
Ajutrauma. Eestis registreeritakse aastas iga 100 000 inimese kohta 360–450 ajutraumajuhtu, mis on väga suur arv, võrreldes enamiku Euroopa riikidega (150–295 juhtu). Umbes 85% neist on kergemad peatraumad, ...
Liigesesidemete vigastus
Liigesesidemete vigastus. Sidemed ehk ligamendid on koestruktuurid, mis ühendavad liigeses luid ja stabiliseerivad liigeseid. Ligamendid saavad kõige sagedamini vigastada sportimisel. Liigese kergemad ...
Atelektaas
Atelektaas on kopsu või selle osa korditus ehk kokkulangemine õhu juurdepääsu katkemisel. Põhjuseks võib olla vastava kopsutoru ummistumine kas sitke limakorgi või võõrkehaga, aga ka kasvajalise protsessi ...
Elektroneurograafia
Elektroneurograafia on meetod, mille abil mõõdetakse impulsi leviku kiirust perifeerses ehk piirdenärvis. Närvi stimuleeritakse kehatüvest kaugemas või kehatüvele lähemas osas ning registreeritakse sellele ...
Eritis kõrvast
Eritis kõrvast võib olla ühe või mõlema väliskuulmekäigu avast erituv seroosne (vadakuline), mädane, limane või verine sekreet ehk nõre. Eritise tekkega võib kaasneda valu, palavik, kuulmise nõrgenemine, ...
Fantoomvalu
Fantoomvalu ehk viirastusvalu korral on patsiendil tunne, nagu valutaks eemaldatud kehaosa, näiteks eemaldatud jäse. See on peaaegu kõigil amputeeritutel esinev nähtus, mis enamikul aja jooksul kaob või ...
Hambasäsipõletik
Hambasäsipõletik ehk pulpiit tekib siis, kui hambakaariest ei ravita ning infektsioon levib dentiinist (hambaluust) edasi hambasäsisse ehk hambapulpi. Harvem tekib hambasäsipõletik ilma eelneva kaariesekahjustuseta ...
Hingamisteede avamine
Hingamisteede avamine. Kui haiguse või trauma tagajärjel kaob lihasetoonus, on oht, et ülemised hingamisteed võivad sulguda, sest keel vajub kõri sissepääsu ette. Ilma abita inimene lämbub. Lihtsam viis ...
Kahelinägemine
Kahelinägemine ehk diploopia, kõnekeeles ka kahekordne või topeltnägemine, tekib siis, kui kahe silma koostöö on mingil põhjusel häiritud ning kumbki silm näeb esemeid erineva nurga alt, n-ö teineteisest ...
Kuklanärvineuralgia
Kuklanärvineuralgia ehk oktsipitaalneuralgia on krooniline valu, mis tekib kaela ülaosas ja kiirgub kuklasse kõrvadevahelisele alale. See on suurte ning väikeste kuklanärvide innervatsiooniala. Kuklanärvid ...
Kõõlusetupepõletik
Kõõlusetupepõletik ehk ten(d)ovaginiit ehk tenosünoviit on kõõluste ja neid ümbritsevate sünoviaalkestade haigus, mis 80% juhtudest on tingitud ülekoormusest. Põletikku võivad põhjustada ka trauma (löök) ...