- Allergoloogia (600)
- Endokrinoloogia (4 878)
- Füsioteraapia (1 001)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (35)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 003)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 140)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 509)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 611)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 313)
- Psühhiaatria (8 566)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 256)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 013)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (351)
- Veresoontekirurgia (305)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Muna peas” leiti 2 667 vastet
Muna
Muna on kõrge toiteväärtusega, seda eeskätt munavalgu väga hea aminohappelise koostise tõttu. Muna koosneb koorest (10%), munakollasest (30%) ja munavalgest (60%). Tugev ja pragudeta koor hoiab ära bakterite ...
Tinnitus
Tinnitus on subjektiivselt (kõrvas või peas) kuuldav kumisev, vilistav, kohisev vms heli, mis inimest väga tugevasti häirib, põhjustades kontsentreerumisraskusi, unehäireid, peavalu, kuulmise nõrgenemist. ...
Seemnerakk
Seemnerakk ehk mehe sugurakk ehk spermatosoid kannab endas ühe koopia inimese kromosoomidest. Seemnerakke toodavad munandid ja nad küpsevad mehe suguteedes. Seemnerakk koosneb kolmest osast: pea, keskosa ...
Värin
Värin ehk treemor on tahtele allumatu, suhteliselt rütmiline väikeseamplituudiline lihaste liikumine, mis põhjustab kehaosa võnkumise. Värin on küllaltki sage sümptom, see võib ilmneda kätes, peas, näos, ...
Helmindid
Helmindid ehk nugiussid on loomparasiidid, kes inimese organismi sattumisel põhjustavad nugiusshaigusi ehk helmintiaase. Inimestele patogeenseid helminte on teada umbes 250 liiki. Nad on levinud kogu ...
Nitroglütseriin
Nitroglütseriin ehk glütserüül(tri)nitraat on üks esimesi, ligi 150 aastat kasutusel olnud ning oma efektiivsuse tõttu senini hinnatud südamelihase veresooni laiendav ravim. Temast on sünteesitud teisi ...
Vesipea
Vesipea ehk hüdrotsefaalia on seisund, mille puhul koguneb ajuvatsakestesse või koljuõõnde normaalsest suuremal hulgal ajuvedelikku, mis tingib kolju siserõhu tõusu. Inimese peas ja selgrookanalis on ...
Loomahammustus
Loomahammustus. Rahvusvahelise uuringu alusel saab aastas umbes 18 inimest 1000 kohta kannatada mõne looma, enamasti koera ründe tõttu. Ohvriteks on sagedamini kooliealised lapsed. Loomahammustuse (ja ...
Ajukasvaja
Viimastel aastakümnetel on haigestumus ajukasvajatesse nii Eestis kui ka teistes riikides oluliselt tõusnud. Kui ajavahemikul 1986–96 diagnoositi Eestis kesknärvisüsteemi kasvajaid 9,8 juhtu 100 000 elaniku ...
Ajutrauma
Ajutrauma. Eestis registreeritakse aastas iga 100 000 inimese kohta 360–450 ajutraumajuhtu, mis on väga suur arv, võrreldes enamiku Euroopa riikidega (150–295 juhtu). Umbes 85% neist on kergemad peatraumad, ...
Ajurabandus
Ajurabandus ehk insult on raske haigus, mis enamikus arenenud riikides seisab surmapõhjuste statistikas südamehaiguste ja kasvajate järel kolmandal, Eestis südame- ja veresoontehaiguste järel koguni teisel ...