- Allergoloogia (603)
- Endokrinoloogia (4 890)
- Füsioteraapia (1 005)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (35)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 004)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 169)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 579)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 630)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 364)
- Psühhiaatria (8 573)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 259)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 015)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (353)
- Veresoontekirurgia (307)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Lapsel hingamisraskus” leiti 3 217 vastet
Kõrikramp
Kõrikramp ehk larüngospasm võib tekkida lastel karjumise või nutmise ajal. Kerge spasmi korral täheldatakse raskenenud häälekat sissehingamist, mis meenutab kuke kiremist. Rasketel juhtudel sulgub häälepilu ...
Enneaegne laps
Enneaegne laps on sündinud kolm nädalat enne arvestuslikku sünnikuupäeva, st enne 37., kuid pärast 22. rasedusnädalat. Need lapsed on sageli väikese sünnikaaluga, kaaludes 500–2500 g. Üldjuhul on sünnitusteede ...
Spasmofiilia
Spasmofiilia on väikelastel esinev kalduvus lihasekrampidele, mis seostub eriti rahhiidiga. Haigus tekib rahhiiti põdevatel lastel varakevaditi: tugevama päikesevalguse toimel suureneb lapse organismis ...
Autism
Autism on tavaliselt enne 3. eluaastat alanud arenguhäire, millele on iseloomulik psüühika hälbinud ja/või kahjustunud areng. Lapsel kujuneb välja endassesulgunud mõtlemis- ja käitumismudel, nn mõttekupli ...
Kõõrsilmsus
Kõõrsilmsus ehk strabism on kahe silma koostöö häire, mille puhul silmade nägemisteljed ei ole paralleelsed. Statistika andmeil on lastest 2–3% kõõrsilmsed. Haigus tekib kõige sagedamini siis, kui üks ...
Loode
Loode on inimene 8 nädalat pärast viljastumist kuni sünnini. Embrüoks nimetatakse inimest viljastumise hetkest 8. nädala lõpuni, mil ühesugused rakud eristuvad üksteisest ning tekivad elundid. Looteperioodil ...
Eesnahakitsenemus
Eesnahakitsenemus ehk fimoos on seisund, mille puhul eesnaha ava on kitsenenud sedavõrd, et eesnaha vaba tagasilükkamine üle peenisepea on takistatud. Esimestel eluaastatel on fimoos loomulik seisund. ...
Enneaegne sünnitus
Enneaegne sünnitus. Sünnitust loetakse enneaegseks siis, kui see toimub rohkem kui kolm nädalat enne arvestuslikku sünnituse tähtaega. Iseenesliku abordi ehk nurisünnituse ja enneaegse sünnituse piir ...
Isaduse määramine
Isaduse määramine. Isadust määratakse pärilikult tingitud bioloogiliste tunnuste pärandumise analüüsi alusel, milleks võrreldakse lapse, ema ja võimaliku bioloogilise isa (või isakandidaatide) vastavaid ...
Voodimärgamine
Voodimärgamine ehk enurees, ka märgamine, on uriinipidamatuse tüüp, mis esineb peamiselt lastel ühenduses kusepõie talitluse hilinenud väljakujunemisega. Tavaliselt harjub laps juba 1,5–2 aasta vanuses ...
Koolivalmidus
Koolivalmidus ehk kooliküpsus tähendab lapse terviklikku arengut, valmisolekut õppimiseks ja koolieluga kohanemiseks. Igal õpetajal on harilikult selge ettekujutus, millega laps peab koolis toime tulema. ...
Naha sarvestumishäire
Naha sarvestumishäire. Üks sagedasemaid naha sarvestumishäireid on peopesade ja jalataldade naha kaasasündinud paksenemus – sarvnahksus ehk keratodermia. Haigus on pärilik ning esineb põlvest põlve. Juba ...
Entsefalopaatia
Entsefalopaatia on mittespetsiifiline termin, mis tähistab igasuguse päritoluga ulatuslikku aju struktuuri või talitluse häiret. Entsefalopaatia iseloomulikuks tunnuseks on vaimse seisundi häire. Sõltuvalt ...
Toksoplasmoos
Toksoplasmoos on ainurakse eoslooma – toksoplasma (Toxoplasma gondii) tekitatud haigus. Täiskasvanuil avaldub äge toksoplasmoos tavaliselt palavikuhaigusena, mille puhul suurenevad seedekulgla ja kaelapiirkonna ...
Adenoid
Adenoid on neelumandli vohand. Neelus olev mandel, mida kutsutakse ka ninaneelumandliks, on laial alusel, ebaühtlase kuju ja pinnaga lümfaatilise koe kogum. 2.–4. eluaastal võib lastel esineda ninaneelumandli ...
Süsteemne erütematoosluupus
Süsteemne erütematoosluupus ehk süsteemne erütematoossöötraig on autoimmuunhaigus. Immuunsüsteemi ülesanne on võidelda organismile võõraste ainete ja ollustega, näiteks bakterite ja viirustega. Autoimmuunhaiguste, ...
Tuulerõuged
Viited: tuulerõugedTuulerõuged on äge nakkushaigus, mida põhjustab herpesviiruste rühma kuuluv Herpes varicellae-zoster -viirus (tuulerõugete ja vöötohatise tekitaja). Haigus on äärmiselt kergesti edasikanduv, ...
Vildakselgsus
Vildakselgsus ehk skolioos on lülisamba ebanormaalne kõverdus külgsuunas. Skolioos võib olla kaasasündinud, arenguline või degeneratiivne (väärastuslik).
Kaasasündinud skolioosi esineb suhteliselt harva. ...
Avitaminoos
Avitaminoos ehk (täielik) vitamiinipuudus on pikaajalisest ja kestvast vitamiinivaegusest põhjustatud haigusseisund. Konkreetse vitamiini puuduse tagajärjel tekib kindla haiguspildiga ainevahetushaigus, ...
Allergiahaigused
Allergiahaigused on astma, allergiline nohu, allergiline alveoliit, atoopiline dermatiit, nõgestõbi, anafülaksia. Eri vanuses inimestele on iseloomulik teatud allergiahaiguste esinemine. Esimestel eluaastatel ...