- Allergoloogia (603)
- Endokrinoloogia (4 890)
- Füsioteraapia (1 005)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 011)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 169)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 581)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 633)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 365)
- Psühhiaatria (8 573)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 259)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 015)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (353)
- Veresoontekirurgia (307)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Lümfisõlmed” leiti 337 vastet
Lümfisõlm
Lümfisõlm on lümfisüsteemi väikseim funktsionaalne üksus, mis kujutab endast oakujulist sidekoelise kihnuga ümbritsetud elundit. Kehavedelikud läbivad lümfisõlmi enne uuesti vereringesse sattumist. Lümfisüsteemi ...
Pahaloomuline lümfogranulomatoos
Pahaloomuline lümfogranulomatoos ehk Hodgkini tõbi on krooniline lümfoproliferatiivne (lümfotsüütide vohamisest tingitud) vereloomehaigus, mille esmased tunnused on suurenenud lümfisõlmed keha mingis ...
Lümfisõlmede suurenemine
Lümfisõlmede suurenemine ehk lümfadenopaatia on tingitud erinevatest põhjustest. Lokaalset (ühe piirkonna) lümfisõlmede suurenemist põhjustavad mitmesugused infektsioonid (mäda tekitavad bakterid, tuberkuloosikepike, ...
Lümfoom
Lümfoom ehk pahaloomuline lümfikoe kasvaja on segakoostisega lümfoidsetest rakkudest alguse saanud kasvaja. Haigusest on haaratud ennekõike lümfisõlmed ja põrn. Haiguse täpset tekkepõhjust ei teata. Lümfoome ...
Brutselloos
Brutselloos on loomadel ja inimestel esinev nakkushaigus, mille tekitajaks on Brucella perekonda kuuluvad mikroobid. Loomadest haigestuvad kõige sagedamini lehmad, sead, lambad, kitsed, koerad. Haigestunud ...
Imiku roseool
Imiku roseool ehk kolmepäevapalavik on äge viirusnakkus, mida põhjustavad herpesviirused (6 ja 7) ning mis levib sülje kaudu. Enamasti põevad roseooli väikelapsed vanuses 6 kuud kuni 3 aastat.
Lõimetusaeg ...
Sarlakid
Sarlakid on laste lööbelistest nakkushaigustest ainus, mida põhjustavad bakterid – A-grupi hemolüütilised streptokokid. Haigus levib piisknakkusena haigelt või bakterikandjalt, kuid võimalik on ka ülekandumine ...
Infektsioosne mononukleoos
Infektsioosne mononukleoos on nakkushaigus, mida iseloomustavad palavik, kurguvalu, lümfisõlmede suurenemine ja atüüpiliste (normaalsetest erinevate) lümfotsüütide esinemine veres. Tavaliselt on haiguse ...
Tulareemia
Tulareemia on närilistel ja inimesel esinev äge nakkushaigus, mida tekitab tulareemiapisik. Haigust nimetatakse samuti jäneste katkuks, sest tulareemiat põevad ka jänesed. Nakkusallikaks on närilised ...
Vöötohatis
Vöötohatis kuulub herpesviiruste poolt põhjustatud haiguste hulka, mille tekitajaks on Varicellae-zoster -viirus. Esmase nakatumise järel põhjustab see viirus tuulerõugeid. Viirus püsib närvisüsteemis. ...
Munasarjavähk
Munasarjavähk. Haigestumus munasarjavähki on lääne tööstusriikides suur. Eestis haigestus 2006. aastal munasarjavähki 189 naist, mis moodustab umbes 5% kõikidest pahaloomulistest kasvajatest naistel. ...
Toksoplasmoos
Toksoplasmoos on ainurakse eoslooma – toksoplasma (Toxoplasma gondii) tekitatud haigus. Täiskasvanuil avaldub äge toksoplasmoos tavaliselt palavikuhaigusena, mille puhul suurenevad seedekulgla ja kaelapiirkonna ...
Sapipõie- ja sapiteedevähk
Sapipõie- ja sapiteedevähk. Sapipõievähi puhul hakkavad vähirakud arenema sapipõieseinas. Seda kasvajat esineb harva. Sapiteedevähi puhul saavad vähirakud alguse sapiteede seinast, ka see kasvaja on harva ...
Herpesviirusnakkus
Viited: salvHerpesviirusnakkus on herpesviiruse tekitatud naha- või limaskestahaigus, mida iseloomustab villiline nahalööve. Herpesviirus jääb pärast nakatamist organismi püsima, inimesel tekib püsiv ...
Süsteemne erütematoosluupus
Süsteemne erütematoosluupus ehk süsteemne erütematoossöötraig on autoimmuunhaigus. Immuunsüsteemi ülesanne on võidelda organismile võõraste ainete ja ollustega, näiteks bakterite ja viirustega. Autoimmuunhaiguste, ...
Luuüdipõletik
Luuüdipõletik ehk osteomüeliit on nakkuslik põletik, mis haarab nii luuüdi, luukoe kui ka luuümbrise ning võib levida luu teistesse osadesse ning sellest väljapoole. Sõltuvalt nakkuse sissetungiväratist ...
Munandivähk
Munandivähk on harva esinev kasvaja, moodustades meeste pahaloomulistest kasvajatest kõigest 1%. Samas on just munandivähk noorte, 20–35-aastaste meeste hulgas kõige levinum. 2006. aastal diagnoositi ...
Nahamädapõletik
Nahamädapõletik. Kuigi meid ümbritsevas keskkonnas on bakterite hulk väga suur, on ainult mõned neist nahahaiguste põhjustajad. Nahka kaitsevad tema anatoomilised ja füsioloogilised iseärasused. Kaitse ...
Rinnavähk
Rinnavähk on Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Ka Eesti naistel diagnoositakse seda kasvajat kõige enam. 2006. aasta andmetel ...
Tuberkuloos
Tuberkuloos on kogu maailmas levinud ohtlik nakkushaigus, mis võib haarata kõiki elundeid ja kudesid, kuid 80–90% juhtudest paikneb haigus kopsudes. 2007. aastal diagnoositi maailmas 9,3 miljonit uut ...