- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 895)
- Füsioteraapia (1 013)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 175)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 605)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 646)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 575)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 260)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 015)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (308)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Kollasus” leiti 43 vastet
Ikterus
Ikterus ehk kollatõbi on naha ja limaskestade (ka silmavalgete) kollasus, mida põhjustab vere liigne bilirubiinisisaldus. Naha kollasus võib olla tingitud erütrotsüütide suurenenud lagunemisest näiteks ...
Maksa alkoholtõbi
Maksa alkoholtõbi esineb kolmes vormis: alkoholmaks (ehk rasvmaks), alkoholhepatiit ja alkoholtsirroos (maksa sidekoestumine).
Alkoholmaksa puhul on maksarakud rasvastunud ja neis esinevad rasvatilgakesed. ...
Astsiit
Astsiit ehk vesikõht on vedeliku kogunemine kõhuõõnde. Astsiit võib olla maksarakkude sidekoestumise (tsirroosi) avalduseks. Tsirroosi omakorda põhjustavad mitmed maksahaigused, ent kõige sagedamini on ...
Leptospiroos
Leptospiroos on nakkushaigus, mida tekitavad spiroheetide sugukonda kuuluvad spiraalitaolised mikroobid – leptospiirad, kelle põhilisteks loodusperemeesteks on närilised (rotid, hiired), kuid tekitajaid ...
Maksatsirroos
Maksatsirroos. Krooniliste maksahaiguste lõppfaasiks on pöördumatud muutused maksakoes ehk maksatsirroosi teke. Maksatsirroos on kogu maksa haarav struktuurimuutus, millele on iseloomulik maksarakkude ...
Sapipõie- ja sapiteedevähk
Sapipõie- ja sapiteedevähk. Sapipõievähi puhul hakkavad vähirakud arenema sapipõieseinas. Seda kasvajat esineb harva. Sapiteedevähi puhul saavad vähirakud alguse sapiteede seinast, ka see kasvaja on harva ...
Kõhuvalu
Kõhuvalu liigitatakse ägedaks ja krooniliseks. Kõhuvalu puhul on ülioluline tähele panna selle iseloomu (terav, tuim, näriv, hõõguv, voolmeline vm), täpset kohta (ülakõht, alakõht), kiirguvust (paremasse ...
Toksoplasmoos
Toksoplasmoos on ainurakse eoslooma – toksoplasma (Toxoplasma gondii) tekitatud haigus. Täiskasvanuil avaldub äge toksoplasmoos tavaliselt palavikuhaigusena, mille puhul suurenevad seedekulgla ja kaelapiirkonna ...
Kõhunäärmevähk
Kõhunäärmevähk ehk pankreasevähk on haigus, mis areneb pankreasekoes. Seda vähki esineb suhteliselt tihti, tavaliselt veidi sagedamini meestel. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2006. aastal meestel ...
Maksavähk
Maksavähk on haigus, mille puhul maksakoes tekivad ja hakkavad paljunema vähirakud. Esmast maksavähki esineb suhteliselt harva: Eestis diagnoositi 2006. aastal meestel 36 ja naistel 31 esmasjuhtu. Haigust ...
Viirushepatiit
Viirushepatiit. Viirushepatiiti ehk viiruslikku maksapõletikku tekitavaid viirusi on arvukalt, neist kliiniliselt kõige olulisemad on A-, B- ja C-hepatiidi viirused. Hepatiidiviirused on levinud kogu ...
Hüpervitaminoos
Hüpervitaminoos on mõne vitamiini liigtarvitamisest tulenev mürgistus. Vees lahustuvate vitamiinide liigtarvitamine pole üldjuhul ohtlik, sest tavaliselt eritub ülearune vitamiinikogus organismist uriiniga. ...