- Allergoloogia (603)
- Endokrinoloogia (4 890)
- Füsioteraapia (1 005)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (35)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 004)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 169)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 579)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 630)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 364)
- Psühhiaatria (8 573)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 259)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 015)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (353)
- Veresoontekirurgia (307)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Öösel karjumine” leiti 2 832 vastet
Pärakukihelus
Pärakukihelus. Pärakupiirkonna kihelust võivad põhjustada: 1) nahahaigused (nt psoriaas, dermatiit), 2) allergia (nt kontaktdermatiit kasutatava seebi toimel), 3) seeninfektsioonid (nt kandidoos), 4) ...
Pärakuvalu
Pärakuvalu võib kaasneda pärakupiirkonna haigustega. Lisaks eristatakse veel kaht tüüpi pärakuvalu. Esiteks, lühiajaline mööduv krambitaoline pärakuvalu, mis avaldub enamasti öösel intensiivse valuhoona ...
Elektrooftalmia
Elektrooftalmia on intensiivse ultraviolettkiirguse (kiirte lainepikkus alla 320 nm) toimel tekkiv silmade sarvkesta pindmise kihi – epiteeli kahjustus. Seda esineb kõige sagedamini elekterkeevitajatel, ...
Hambasäsipõletik
Hambasäsipõletik ehk pulpiit tekib siis, kui hambakaariest ei ravita ning infektsioon levib dentiinist (hambaluust) edasi hambasäsisse ehk hambapulpi. Harvem tekib hambasäsipõletik ilma eelneva kaariesekahjustuseta ...
Stenokardia
Stenokardia ehk rinnaangiin on ängistav valu rinnaku taga, mis võib kiirguda selga, kaela, vasakusse, harva paremasse õlga ja kätte ning ülakõhtu. Mõnedel haigetel ei esine teravat valu, vaid ebameeldiv ...
Voodimärgamine
Voodimärgamine ehk enurees, ka märgamine, on uriinipidamatuse tüüp, mis esineb peamiselt lastel ühenduses kusepõie talitluse hilinenud väljakujunemisega. Tavaliselt harjub laps juba 1,5–2 aasta vanuses ...
Vererõhk
Vererõhk on surve, millega süda verd mööda artereid kehasse laiali pumpab. Vere ringlemiseks vajaliku rõhu tekitavad südame kokkutõmbed. Vererõhk on erinevates kehapiirkondades pisut erinev, südamest ...
Funktsionaalne düspepsia
Funktsionaalne düspepsia tähendab pidevaid või episoodilisi seedehäireid, mis lähtuvad seedekulgla ülaosast ja millel puuduvad orgaanilise haiguse (nt haavandi, kasvaja) tunnused. Eristatakse haavandisarnast ...
Naaskelsabatõbi
Naaskelsabatõbi ehk enterobiaas on üks levinumaid helmintiaase, eriti koolilastel ja koolieelikutel. Haiguse põhjustab naaskelsaba ehk linaluu-uss. Haiguse algjärgus esinevad seedehäired ja eosinofiilia ...
Podagra
Podagra on haigus, mis on tingitud kusihappeainevahetuse häiretest. Haiguse tekkes on oluline osa pärilikkusel ning ebaõigel toitumisel. Võib esineda perekonniti. Haigust soodustab rohke lihasöömine, ...
Turse
Viited: veenilaiendidTurse ehk ödeem on veresoonest väljunud valguvaese vedeliku kogunemine kudedes rakuvaheruumi. Vedelik võib koguneda ka kehaõõntesse. Vähest turset sääre eespinnal pärast pikaajalist ...
Lülipõletik
Lülipõletik ehk spondüliit ehk spondülartriit on üldnimetus selgroo lülidevaheliste ühenduste haiguslike muutuste kohta. Ägedat spondüliiti või lülivahekettapõletikku ehk distsiiti võib esineda traumade ...
Minestus
Minestus ehk sünkoop on seisund, kus inimene ei tunneta väliskeskkonna ärriteid ega kontakteeru väliskeskkonnaga. Füsioloogiliselt, normaalselt esineb selline seisund une ajal. Haigusnähuna täheldatakse ...
Adenoid
Adenoid on neelumandli vohand. Neelus olev mandel, mida kutsutakse ka ninaneelumandliks, on laial alusel, ebaühtlase kuju ja pinnaga lümfaatilise koe kogum. 2.–4. eluaastal võib lastel esineda ninaneelumandli ...
Hambavalu
Viited: tuimestav ja rahustav geel külmaveekottHambavalu põhjustavad mitmed tegurid, mille korral võib valu iseloom olla väga erinev, näiteks pidev või vahelduv tuikav valu; valu, mis tugevneb külmade ...
Kõripõletik
Viited: inhalaatorKõripõletik ehk larüngiit võib kulgeda ägedal ja kroonilisel kujul. Äge kõripõletik algab tavaliselt külmetushaigusena, tekitajaks viirused. Bakteriaalne põletik lisandub sekundaarselt. ...
Teadvushäire
Teadvushäire. Teadvus on inimpsüühika võime peegeldada materiaalset ja ideaalset maailma. Ta on inimese sedavõrd loomulik osa, et tähele ei panda mitte niivõrd teadvuse olemasolu, kui just selle häireid ...
Uneapnoe sündroom
Uneapnoe sündroom. Sündroomi olemuseks on une ajal tekkivad perioodilised hingamispeetused. Magades langeb kõri-neelulihaste toonus, õhu juurdepääs hingetorru väheneb või katkeb ning kujuneb hingamispaus. ...
Müra
Müra on mis tahes häiriva iseloomuga heli. Enamasti koosneb müra paljudest erineva kõrguse ja tugevusega helidest, kuid võib olla ka kindla helikõrgusega ehk tonaalne. Heli ja müra valjust, täpsemalt ...