mure mehe ärevus- ja unehäirega 06.11.07 / Neuroloogia

Külastaja küsib:

Pöördun Teie poole murega oma mehe pärast, ta on 33-aastane ja me tutvusime 4 aastat tagasi. Tema elukutse oli sel hetkel väga vastutusrikas ja närviline, lisaks oli erimeelsusi juhtkonnaga. Juba siis panin tähele, et tema tervis ei ole päris korras. Tal esines erinevates olukordades tukkuma jäämist (autoroolis, koosolekul, restoranis laua taga). Ise ta väidab jällegi, et ta ei maga, sest autoga ta sõidab ka samal ajal edasi kuigi on paar korda ette tulnud ka liiklusohtlikku olukorda. Ega ta konkreetselt ei magagi kui kõrvalt vaadata aga päris ärkvel ka ei ole. Tegu on justkui sellise poolunes seisundiga. Kui tema sõidustiil on harilikult suht agressiivne siis selles seisundis sõidab ta lubatust aeglasemalt ja mõnikord pidurdab põhjendamatult. Silmad on tal seejuures poolkinni, ilme väsinud. Ta ise ütleb, et ta tunneb küll väsimust sel hetkel aga muidu on ärkvel. Kahjuks on temaga nendel teemadel vestelda raske kuna ta kipub siis kergesti ägestuma. Ta ise tunnistab, et päris korras ta närvid ei ole.
Üldse kipub ta väga palju päeva jooksul tukastama, varem käis ta lõunaajal tööjuurest kodus magamas aga nüüd me elame kaugemal ja ta enam ei käi. Ta ise on öelnud, et jääb ka tööjuures tihti arvuti taha tukkuma, teiste sõnadega "nokib" arvuti taga. Õhtuti peale tööd teeb ta kodus harilikult väikese uinaku ja ka nädalavahetusel tunneb vajadust päeval magada. Samas öösiti on ta uni häiritud, rahutu ja pea mõtteid täis. Mõnikord ta ka räägib unes ja isegi vastab küsimustele aga jutt on ise täiesti seosetu.
Meie eelmises elukohas oli tal ka kummalisi nägemusi, ta ise väidab, et nägi seal kummitusi olles ise täiesti ärkvel. Ta ise räägib neid kummituslugusid meelsasti ka seltskonnas aga ma siinkohal ei hakka neid täpsemalt ümber jutustama. Neid nägemusi oli kuskil 3-4 korral.
Üsna tihti tundis ta enne magama jäämist justkui väikesed loomad (hiired) jookseksid voodi madratsi sees või ka tema kehal. Lisaks ta ka kuulis, et hiired justkui krõbistavad ja küsis mu käest, et kas mina ka kuulsin. Aga mina ei kuulnud midagi kuigi olin veel ärkvel voodis, tema oli juba uinumise äärel või juba kergelt magama jäänud samal ajal. Üldse kuuleb ta väga tihti enne uinumist hääli. Näiteks kui oleme õhtul juba voodisse pikali heitnud, lesime vaikselt ja ma veel ei maga, küsib ta äkki, ütlesid midagi või? Samuti kuuleb, et koridorist kostab hääli, samas mina olen täiesti kindel, et oli täielik vaikus.
Kuskil 2 aastat tagasi hakkasid tal keset päeva käed ja jalad ära surema, põhiliselt vasaku kehapoole jäsemed, mõnikord käis see lainena küle kogu kehapoole. Algas ülevalt poolt õla juurest ja lõppes jalas. Selline tunne oli olnud nagu tekib siis kui veri ei käi läbi, selline surin ja nõelte tunne. Kõige hullem "hoog" tuli tal peale eelmise aasta kevadel ühel laupäeva hommikul kui ta ägestus mingi üsna väikese asja peale. Ta hakkas üle keha värisema, viskas end diivanile pikali ja ei suutnud ennast enam liigutada. See nägi välja umbes nagu langetõvehoog aga ta oli ise täiesti teadvusel. Ta ütles, et tal on krambid mis ei anna järgi ja palus kutsuda kiirabi. Kiirabiarst süstis talle rahustit diazepami (kirjapilt?) ja diagnoosis ärevushäire. See hoog kestis kokku ligi pool tundi ja ta ise kirjeldas seda tunnet kui ajukrampi mis haaras kogu keha.
Üldse kipub ta kergesti ärrituma tühiste asjade peale mis muudab temaga kooselu raskeks. Eelmise aasta sügisel sündis meil väike tütreke kes on ka sünnist saati olnud väga rahutu, esimesed 6 kuud sisuliselt nuttis-jorises järjest. Magas ainult kas süles, tissi otsas või kärus. See periood on ka mulle väga raske olnud, kuna saan magada ööpäevas max. 4-5 tundi ja seda ka mitte järjest. Siiani olen vajanud 8 tundi uneaega. Laps on nüüdseks üle aasta vana ja olukord on veidi paranenud aga ta on ikka väga tundlik kõige suhtes. Hammaste tulek või väike külmetushaigus jällegi toovad endaga kaasa päevad läbi jorinat. Laps on õnneks lasteneuroloogi poolt terveks tunnistatud. Tunnen ka ise, et mul hakkavad unehäired tekkima. Õhtul küll jään normaalselt magama aga laps hakkab häält tegema ja vähkrema 3-4 ajal öösel, roomab mööda voodit unes edasi ja ajab tekki pealt maha. Peale seda olen ma kuskil 2 tundi ärkvel ja valvan lapse und. Kell 7 aga juba ärkab laps üles. Päeval mul und ei tule, olen korduvalt proovinud magada. Aga tervisehäireid mul sellest tekkinud ei ole ja leian, et laps on kõike seda vaeva väärt. Ta oli väga oodatud ja suureks rõõmuks mulle.
Kõige rohkem olen ma mures siiski mehe tervisliku seisundi pärast mitte enda. Raske on inimesega kes ärritub kergesti, lisaks on kogu aeg väsinud ja ei taha midagi koos perega teha ega ette võtta. Lisaks kõigele eelmainitule on tal ka erektsiooniprobleemid, ta ei jõua väga tihti orgasmini. Muidugi ei heida ma talle seda kunagi ette vaid räägin kui väga ma teda armastan ja kui hea mul temaga on, mis on ka tõsi.
Muidu on ta väga hooliv ja armastav ning tahab igati aidata aga ta lihtsalt ei suuda tegeleda nutva lapsega kuna see ajab ta endast välja. Rahuliku ja rõõmsa lapsega tegeleb küll meelsasti. Samas sooviks ma ka korraks sellest nn lapsemaalimast välja saada. Siiani olen saanud last jätta korraga vaid tunniks-paariks kõige rohkem, et ise käia kiirelt poes. Kauem ei nõustu laps eriti ilma emata olema.
Mu mees on väga hea majandusliku mõtlemisega samas loominguline, kirjutab luuletusi, mis mulle tema juures väga meeldib. Kuid need luuletused kipuvad ka olema mustades toonides ja masendavad. Aga ta lausa peab neid kirjutama, see luuletus pakitseb nii kaua tema sees kuni ta selle paberile saab panna. Olen mõelnud, et ta elab oma hingevalu ka läbi nende luuletuste välja.
Ta ise väidab, et teab, mis teda aitab närve korda saada ja see ei ole arstide külastamine ja tema probleemidest rääkimine vaid puhkus. Ta ütleb, et tahaks kaheks kuuks kuskile soojale maale ära sõita ja lihtsalt puhata ja mitte muretseda argiasjade pärast. Kahjuks ei ole see täna võimalik. Ta on viimastel aastatel vahetanud tihti töökohti ja teinud ka kaks pikemat pooleaastast tööpausi. Aga see pausi tegemine talle küll väga kosutavalt ei mõjunud, siis ta enamus aega oli kodus kus veetis aega põhiliselt arvuti taga või lihtsalt magades. Lõpuks hakkas häirima ka rahaprobleem, et ta ei teeni ju kodus istudes midagi, raha ainult kulub, pangalaen jne.. see muutis ta omakorda jalle närviliseks.
Mu mees on käinud kahe psühhiaarti juures, kuid abi sellest ei olnud. Ma sooviks Teie arvamust selle jutu põhjal, millega tegu võib olla? Kas peaksin teda ikkagi veenma neuroloogi või psühholoogi külastama, tegema EEG? Lisan ka, et varases nooruses on talle ajuuuringut tehtud kuna tal olid tasakaaluhäired kuid siis ei leitud midagi ja tasakaaluhäired kadusid iseenesest. Samas oli siis ka aparatuur suht algeline.
Mulle endale tundub, et tegelikult on mu mehe tervislik seisund viimasel ajal paranenud aga ta ise räägib, et ta tunneb ennast kogu aeg halvasti ja elu isu on juba otsas.. Lihtsalt viimasel ajal ei ole olnud enam neid jäsemete ära suremisi. Samas ei oska ma ka kindlalt väita, et tal parem on, sest ta on päevad läbi tööl ja ma näen teda vaid õhtuti ja nädalavahetustel. Kui on vaja perega pikem sõit ette võtta, olen ma ise meelsasti ka roolis ja mees naudib sõitu koos lapsega tagaistmel. Aga neid tukkuma jäämisi tuleb siiani ette ka tööjuures kuigi praegune amet on selline mis teda huvitab ja mis talle meeldib.
Jutt tuli nüüd väga pikk aga ma ei osanud ka lühemalt seda kirja panna. Kui Teil on küsimusi siis meelsasti vastan. Aga seni jään Teie vastust ootama.

Arst vastas:

dr Ain Pajos

Neuroloog

OÜ Neurodiagnostika

Lugu meenutab haigusseisundit nimega narkolepsia. Selle täpsemaks diagnoosimiseks on vajalikud lisauuringud. Kui ta on sellest huvitatud, võtke perearstilt saatekiri neuroloogile ja helistage tel 6 748 591

Dr. Ain Pajos

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.