mälu ja tähelepanuhäired 18.06.04 / Neuroloogia

Külastaja küsib:

Tere,

Olen 26 aastane noormees. Mure seisneb selles, et viimaste kuude jookusul on mul äkki tekkinud suured mälu, (suulise) eneseväljendamise ja tähelepanuhäired, samuti koordinatsiooni- ja keskendumisraskused.

Keskendumisvõimega on mul olnud kohati väiksemaid raskusi juba keskkoolist alates. Väljendus see eriti lugedes - ma võisin läbi lugeda mitmeid lehekülgi, mõeldes sel ajal hoopis muule ja loomulikult oli selle tagajärjeks loetu mitteomandamine. Samas üldise intellekutaalse võimekusega mul probleeme ei olnud ja veidi rohkem keskendudes omandasin informatsiooni edukalt, õppeedukuselt olin "nelja-viieline". Vahel olid küll raskused õppimisel, kuna endale märkamatult mingil hetkel märkasin, et lugemise asemel kuulan muusikat või mõtlen muude asjade peale.

Keskkooli ajal märkasin, et ajalooliste faktide, valemite jmt pikema ajalise meeldejätmisega olid mul raskused. Näiteks võisin väga edukalt sooritada ajaloo eksami, ent juba mõne kuu pärast unustada suure osa õpitust. Sama kehtis raamatute lugemise või filmide vaatamise kohta. Ent ma ise ei teinud sel ajal kõigest sellest probleemi, kuna arvasin, et "pea pole prügikast".

Kõrgkoolis märkasin, mälu mõningast halvenemist. Nimelt õpitud materjali taasesitamiseks pidin kasutama vahel nö abistavaid märksõnasid - vastasel juhul võis juhtuda, et ma poleks õpitud materjali "ajust kätte saanud". Samas sel ajal oli mul väga hea mälu inimeste nägudele, mis mu enda arvates ei andnud põhjust arvata, et mul oleks mäluga probleeme. Ka uue informatsiooni omastamine ei valmistanud erilisi probleeme.

Peale kõrgkkooli lõpetamist tööd otsides hakkasin märkama, et pingelistes situatsioonides töövestlustel ei suuda ma ennast eriti selgelt väljendada. Järele mõeldes - sama kehtis koolis ka suulisi eksameid sooritades, kui ei olnud võimalust kirjalikku ettevalmistust teha. Töövestlustel ilmnes see eelkõige poolikuks jäänud lausete näol. Tihti ei leidnud ma mingit vajalikku sõna ja lause takerdus. Seostasin seda lihtsalt pingelise olukorraga ja ei pöördunud abi otsima, kuna ei teinud olukorrast probleemi.

Sel kevadel, umbes aprillikuus, hakkasin märkama, et mul on tekkinud suured probleemid:

MÄLUGA:
peale vestlust grupi inimesega on raske meenutada, mitme inimesega ma rääksin või millest jutt oli; esitan samu küsimusi; ei suuda meenutada, kes mingist sündmusest rääkis; paljude näitlejatega filmidest on võimatu aru saada, kuna ma ei suuda nägusid ja sündmuste käiku meelde jätta; raskused meenutamisel, mida ma päeva jookusul tegin; unustan kokkulepitud kellaaegu ja päevi; ei suuda meelde jätta uute inimeste nägusid, juuksevärvi, riideid jmt; võimetus meenutada, millal mingi sündmus toimus; alustan mingit tegevust, kuid ei unustan, mida sellega saavutada tahtsin
Kokkuvõtlikult uue informatsiooni omandamine on praktiliselt võimatu ning igapäevased toimetused võtavad tavapärasemast rohkem aega, kuna ma pidevalt takerdun, mõeldes, mida ma teha tahtsingi. Rääkimata sellest, et paljud asjad jäävadki tegemata.

TÄHELEPANUGA:
näiteks unustan kodust väljudes vahel televiisori mängima; tööl vesteldes kahe kliendiga ei märka, et üks neist on mu tuttav; autoga sõites ei pane tähele tuttavaid autosid, inimesi; vesteldes inimese nägu jälgides unustan juttu kuulata, samas juttu jälgides ei märka ümberrgingi toimuvat; ei märka enda ees laual olevat asja, mida otsin; loen valesti (näiteks "aparaat" asemel "apaatia"); ei märka, kui keegi mind kõnetada soovib ja ehmun, kui avastan, et inimene juba kõrval seisab ja räägib.

ENESEVÄLJENDUSEGA:
laused takerduvad; ei suuda leida õigeid sõnu; vead grammatikas ("juba sa jõudsid ära tehagi"); vale sõnade kasutus ("käisime homme kinos", "kas sa alles tegid selle ära?", "aktiva ja kreedit"); üksikutel juhtudel olen täiesti sisutut juttu rääkima, ajades asju sassi.
Võimetus diskuteerida vestlustes, parimal juhul õnnestub olukordade kirjeldus.

INTELLEKTUAALSE VÕIMEKUSEGA:
vahel küsin täiesti rumalaid, mõttetuid küsimusi; mõttetegevus on muutunud aeglaseks ja primitiivseks; võimetus tegevusi planeerida; ei saa aru, kas tehakse nalju või räägitakse tõsist juttu

TEGEVUSTE SOORITAMISEGA:
varem osatud tegevused takerduvad; asjade asetamisel lauale ei vaata kuhu ma asetan neid, mille tulemusel pillan tihti asju maha; arvuti kasutamine on muutunud problemaatiliseks, kuna hiirekursoriga vajutan valede kohtade peale (tihti tuleb see sellest, et unustan vaadata mille peal ma klikkan); kui tuleb mingi uus mõte, jätan käimasoleva tegevuse automaatselt pooleli ja alustan uuega; arvuti kasutamisel avan valesid dokumente jpm
Kõige selle tulemusel tundub vahel, et asjad lihsalt juhtuvad ja mul ei ole nende üle kontrolli, isegi oma jutu kontrollimine on problemaatiline (vahel sinatan inimest, keda peaks teietama ning vastupidi)

KESKENDUMISEGA:
ma ei suuda lugeda ega normaalselt vestelda, kuna mõte takerdub mingil sõnal, millega seoses tekivad asjasse mittepuutuvad assotsiatsioonid; samuti rääkides jään vahel jälgima enda juttu ja seetõttu unustan, kuhu oma jutuga tahtsin jõuda; raskused on inimeste jutust arusaamisel; keskenduda on võimalik üheaegselt vaid ühele detailile (kui vestluse käigus toimub mingi tabeli jälgimine, ei ole ma võimeline samal ajal kuulama vestluspartneri juttu); süsteemse tegevuse võimetus

KOORDINATSIOONIGA:
haaran asjadest valesti, asetan neid valedele kohtadele; raskused võtme pistmisel lukuauku; komistamine; enda ära löömine vastu toanurkasid, raskused uude hoonesse sisenemisel sama teed pidi tagasi minemisel; asjade mahapillamine

EMOTSIOONIDEGA:
isegi kui ma saan aru, et mingi asi on kurb, rõõmus vmt ei tekita see eriti emotsioone; tekkinud on üldine apaatia; emotsiooni tekkides möödub see kiirelt; samuti on emotsioonid "segunenud" (rõõmu tundes tuleb nutt peale ja kurvas situatsioonis võib mingi detail hoopis naerma ajada).

KEHALISED ISEÄRASUSED:
tarretumine ühte poosi; ühte punkti "vaatama" tarretumine; vestluses kontrollimatute liigutuste tegemine jne


Probleemide tekkides pöördusin kuu aega tagasi perearsti vastuvõtule, kes soovitas võtta Gingko Biloba tablette ning minna psühhiaatri vastuvõtule. Psühhiaater kirjutas peale veerandtunnist vastuvõttu välja aju vereringe parandamiseks ravimi Xanax (1 tablett hommikul ja 0,5 õhtul) ning unerohu Phenibuti.

Praegust üldist enesetunnet võib kirjeldada pideva unisuse ja apaatsuse tundega. Mõtlemine, jutt, liigutused on muutunud aeglaseks.

Murelikuks teeb mind asjaolu, et selline unisuse, apaatsuse ning intellektuaalse võimetuse tunne on hakkas üsna kiirelt väljenduma aprillikuus ja on praeguseks muutunud selliseks, nagu eespool kirjeldatud. Millest võib olla tingitud see aju verevarustuse häire? Hommikuti esineb mul tihti ka õhupuuduse tunne ja mulle tundub, et probleemid süvenevad iga päevaga. Kas peaksin piirduma psühhiaatri poolt määratud tablettide võtmisega, või on vajalik veel mingisuguste analüüside läbitegemine?

Ma ei tarvita narkootikume ega alkoholi.

Mida soovitate teha?

Arst vastas:

dr Ain Pajos

Neuroloog

OÜ Neurodiagnostika

Tegemist on psühhiaatrilise probleemiga ja tuleks uuesti tülitada oma psühhiaatrit.
Dr. Ain Pajos

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.