Günekoloogilised probleemid 27.02.11 / Naistehaigused

Külastaja küsib:

Tere.
Olen 36aastane 3 lapse ema, viimasest sünnitusest on möödas 1a 7 kuud. Menstruatsioonid on alati olnud vererohked, kestvusega 7-8 päeva, kohati valulikud. Selleks, et saaksite anda mulle võimalikult objektiivse hinnangu, alustan oma mure kirjeldamist kaugemalt.
Umbes 15 aastat tagasi tekkis mul väga tugev valu alakõhus paremal pool. Pöördusin haiglasse, kus vaadati mind günekoloogiliselt läbi ja tehti UH kõhu pealt teiste elundite suhtes. Ei leitud midagi, valu vaibus iseenesest.
Paar aastat hiljem sünnitasin, kui laps oli umbes 3aastane tekkis jälle selline tugev valuhoog, seekord pärast vahekorda, samuti alakõhus ja paremal. Seekord haiglasse ei pöördunud, sest olime suusapuhkusel. Siis hakkasin märkama, et aeg-ajalt tekib selline valulikkus pärast vahekorda või ovulatsiooni ajal. Arst arvas, et tegemist on munasarjatsüstiga ja kirjutas rasestumisvastased pillid. Asi oli mõnda aega kontrolli all.
Sünnitasin teise lapse ja kui laps oli umbes 2-3 aastane, hakkas jälle vaikselt tekkima ebamäärast valulikkust paremal pool, aeg ajalt ka pärast vahekorda, valulikkus oli tugevam põrutustunde puhul. Ühel ööl ärkasin väga tugeva valu peale paremal pool, alakõhus. Pöördusin haiglasse, vaadati günekoloogiliselt läbi ja ei leitud midagi, arvati, et on pimesool, sest veres oli põletikunäit kõrgem. UH ei näidanud pimesoole suhtes midagi ega ka muude elundite. Valu vaibus ja mind lasti haiglast koju tagasi. Elasin aeg-ajalt nõrka valu tundes, kuni 2008. aasta augustis mitu päeva kestnud valulikkus mind väga häirima hakkas, pöördusin Fertilitasse ja sealne arst tegi UH munasarjadest. Sain teada, et parempoolses munasarjas on tsüstikesi, põletikku polnud ja kuna olime plaaninud kolmandat last ootama jääda, siis septembrist olin juba lapseootel.
Viimase raseduse ajal avastati mul juhuleiuna pärilik trombofiilia (Leideni mutatsioon) ja süstisin hepariini. Last toitsin rinnaga 1a 2kuud. 2009 aasta sügisel, mõni kuu pärast rinnaga toitmise lõpetamist, hakkasin jällegi tundma aeg-ajalt tekkivat valulikkust paremal pool. Enamasti menstruatsiooni lõppedes ja koos surenenud voolusega (ebameeldiva lõhnaga). Valulikkus ja voolus möödusid iseenesest umbes 7-10 päeva pärast menstruatsiooni. Arsti vastuvõtule sain aja selle aasta jaanuari keskel. Minu kaebused valulikkusest ja voolusest jäid erilise tähelepanuta, kuid vaatamata sellele, et olid menstruatsiooni viimased päevad, tegi arst PAP TESTI ja HPV testi. HPV oli negatiivne kuid PAP testi vastus tuli: silinderepiteel reaktiivne, segmentaalselt atüüpiliste tunnustega, AGUS.
Edasi saadeti mind kolposkoopiasse, kus ei tuvastatud midagi ebanormaalset, kuid võeti kaks histoloogilist proovi, üks võeti emakakaelalt ja selle vastus: I lameepiteeliga kaetud emakakaela biopaat, stroomas väljendunud adenomatoosina hüperplaasia. Tehtud immuunohistokeemiline uuring: p 16-üksikud positiivsed silinderepiteeli rakud.
II- veres kaks endomeetriumi fragmenti, milles on kolm näärmelist struktuuri, epiteel hüperplastiline, üksikud mitoosid. Tehtud immuunohistokeemiline uuring: P-16-üksikud endotservikaalsed rakud. Vastuse järeldus:I- M74420 hyperplasia adenomatosa T83000(emakakael) II- M09450 maligniteet puudub T83300(emakakaelakanal)
Probleem tekkis aga teise prooviga, mis oli võetud emakast. Vastuse kirjeldus: puuduvad anamnestilised andmed, materja l"pipelle" Endomeetriumi fragmendid, milles on ümmargused, ovaalsed ja ka ebakorrapärased näärmed. Kohati "back-to-back" struktuurid. Epiteel hüperplastiline, koldelise atüüpiaga. Vastuse järeldus: HYPERPLASIA GLANDULARIS SIMPLEX ATYPIKA (endomeetrium)
Arst rõhutas, et midagi pahaloomulist ei leitud, kuid raviks pakuti mulle pikema sissejuhatuseta emaka eemaldamist.Olin šokis, võtsin analüüsid ja läksin Fertilitasse, kahjuks oli aga antud mulle ainult kolm tehtud analüüsi ja unustatud anda histoloogiline analüüs emakast. Kuna mul oli üks analüüs puudu, ei saanud ka Fertilitase arst anda objektiivset hinnangut, kuid ta tegi uue PAP testi väljaspool menstruatsiooni (8 päeva enne uut menstruatsiooni) ja see PAP oli täielikult korras.
Perearst tegi mulle hiljuti ka üldvereproovi, mis oli täiesti korras, kuid võttis ka vähimarkerid ja tõusu näitas CA 125 82,4 kU/ (norm<21) Perearst rõhutas, et antud marker võis tõusu näidata ka seetõttu, et oli võetud menstruatsiooni ajal.
Praegusel hetkel on menstruatsioon lõppemas ja paremal pool alakõhus ja alaseljas on kohati kergelt tuikav valu. Seega saan ma aru, et midagi seal munasarjas ilmselt toimub.
Ma ei taha küll endale ise diagnoosi panna, kuid minu küsimus seisneb selles, et kas kõikide nende asjaolude taha võib peita ennast endometrioos? Kas endometrioos võib anda selliseid vastuseid histoloogilistes analüüsides, nagu need minu puhul on? Tänades

Arst vastas:

dr Galina Litter

Günekoloog

Evita Grupp OÜ Naistearstid Pirita Perearstikeskuses VASTUSED NII KIIRESTI KUI VÕIMALIK, KUID MITTE HILJEM KUI 3 ÖÖPÄEVA

Lugupeetud Küsija!
Teie põhihaigus on pärilik trombofiilia (Leideni mutatsioon). See peab olema hematoloogi ja perearsti pideva kontrolli all.
Vererohked menstruatsioonid viitavad enamasti emaka müoomile ja/või ka adenomüoosile. Kuna olete 3x sünnitanud, siis endometrioosi uuringud ei ole olnud vajalikud.
PAP test: ...atüüpiliste tunnustega, AGUS, on patoloogiline. Ka histoloogilised uuringud: ...adenomatoosina hüperplaasia, ...epiteel hüperplastiline, ...hyperplasia adenomatosa , ...Epiteel hüperplastiline, koldelise atüüpiaga, ...HYPERPLASIA GLANDULARIS SIMPLEX ATYPIKA (endomeetrium) ja munasarja onkomarker CA 125 82,4 on patoloogilised.
Tegemist võib olla munasarja(de) endometrioosiga kui ka emaka adenomüoosiga, kuid täpselt selgub see peale operatsiooni ja operatsiooni materjalide histoloogilist uuringut. Kuid endometrioos ei tekita rakkude ja kudede muutusi, mida vahel nimetatke ka vähieelseteks seisunditeks.
Täpseimate diagnooside teada saamiseks ja (vähi)hirmust vabanemiseks on parim nõustuda operatsiooniga: emaka keha on olnud vajalik vaid loote hoidlana, kuna rakkude muutused on ka emaka kaela kanalis, siis on arukas eemaldada emakas koos emaka kaelaga. Kaasajal saab seda operatsiooni teostada laparoskoopiliselt, nn. LAVH operatsioon. Munasarjad, kui nad on korras, jäetakse noorel naisel alles ja nad funktsioneerivad edasi ning varajast kliimaksit ei teki.
G.Litter, ww.naistearst.ee, Piritalt-Maarjamäelt

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.