Rahutu/ülitundlik laps 16.06.19 / Lasteneuroloogia

Külastaja küsib:

Tere!

Olen nõutu oma kohe 1a7k saava poja osas. Nimelt on ta sünnist saati olnud rahutu ja õrna unega. Probleemiks on see, et laps on pidevalt rahutu. Ta tahab kogu aeg olla tegevuses, üksi väga tegutseda ei taha, ainult minu või mehega. Vanavanematega ka võib natuke mängida, aga neile sülle ei lähe ega üksi nendega jääda taha, ikka hakkab meid otsima. Üldse pole ta väga huvitatud süles olemisest, kui just teda mööda tuba/õue ringi ei tassi, ehk taas liikumises olek. Probleem on aga selles, et talle ei sobi miski, pidevalt tahab tegevuste vahetust. Ühel hetkel mängib ühe asjaga, siis juba järgmisega, siis nõuab õue, paned kiigule, tema tahab juba maha, lähed koos liivakasti, tema tahab juba ära jne. Seejuures annab ta häälekalt märku kui miski talle ei meeldi ja hakkab rahutult häälitsema, ehk et on aru saada, et ta tahab keskkonnast ära või olukorra muutust. Teised inimesed ka vaatavad, tihti olen lõpuks lihtsalt mänguplatsilt lahkunud. Ka uutes kohtades on temaga raske käia, enamasti saame heal juhul tunni kuskil olla, kuna laps pole nõus kauem olema ja käitub viisil, mis sunnib lahkuma. Ta tahab pidevalt liikumises olla, väga meeldivad peituse ja tagaajamise mängud. Suhtleb meiega, vaatab silma, reageerib nimele, tahab koos raamatuid vaadata. Sõnu on hetkel kuni 5, pigem häälitsused. Samas aru saab palju ja täidab lihtsamaid palveid. Olen käinud ka neuroloogi juures, kes määras füsioteraapiat, kuna käputama hakkas päris hilja - 9,5 kuud (enne seda ei roomanud ka), käima hakkas 1a1k. Lisaks suunas minu kirjelduse põhjal logopeedi juurde, kes ehk lapse vaimse arengu kohta midagi täpsemalt öelda oskab. Esimesel visiidil arvas logopeed,et laps on ülitundlik, teine visiit tuleb alles sügisel. Sama arvas ka tegevusterapeut, kuhu sain ka saatekirja neuroloogilt.

Järgin rutiini (enamvähem kindel päevakava) ja see tundub lapsele sobivat, ometi on ta sellest hoolimata valdavalt rahutu, sekka juhtub mõni rahulikum päev. Ausalt öeldes ma ei oska enam kuhugi pöörduda ja mida arvata, loodan et kasvab välja ja kui rääkima hakkab ehk oskab ennast paremini väljendada. Neuroloogilt küsisin et ehk on tegemist autistliku lapsega, kuna laps ei suuda uutes situatsioonides toime tulla, arst arvas et ei ole, kuna vaatab ilusti silma ja suhtleb ilusti ja tahab tähelepanu. Kas tegemist võibki olla ülitundliku lapsega või siis ATH-ga? Kas laps võib sellest välja kasvada? Mida ise saaksin veel teha? (peale turvalise keskkonna ja rutiini, mis juba olemas on). Sügisest on hoidu minek plaanis, näis kuidas laps sellele reageerib. Suuri elumuutusi pole peres olnud. Lapsele on tehtud B12, D vitamiini jms analüüsid. D vitamiini tase oli mingil hetkel madalapoolne, korrigeerisime D vitamiini doosi, muud näitajad olid ok. Ca 3 elukuul oli lapsel väga kõrge raua näit (ca 3 korda kõrgem kui norm), põhjus teadmata, ca 6-ks elukuuks näit normaliseerus.

Arst vastas:

dr Anu Sööt

Laste neuroloog

Elite Erakliinik

Tere ja aitäh pöördumast!
Lapse käitumises leidub autistlikke jooni, kuid kindlasti pole tegemist autismiga. Oluline on ise jääda rahulikuks, suhelda lapsega, arvestada tema iseärasusi. Tegevusterapeut oskab kindlasti täpsemaid soovitusi anda. Arvan, et ajaga läheb asi paremaks, aga see ei toimu üleöö. Võtke endale üks arst ja käige last näitamas 3-4 korda aastas. Erinevate arstide juures käimine ei muuda midagi paremaks.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.