Stress 977 teemat   1 303 postitust foorumis

Lisa vastus

Valdoxan ärevuse ja depreka korral

Autor: Katrin 25.07.19 15:06

Tere,

Puudub igasugune kogemus AD, pole eal kasutanud. Nüüd viimased pool aastat peale lapse kaotust on tekkinud tugevad ärevushood. Alguses ei saanud aru, et mul midagi viga peas on ning hakkasin jooksna arste läbi, kes kõik tunnistasid mind terveks. Peale südame uuringut kirjutas kardioloog välja mulle valdoxani ning ütles, et mul on hoopis tugev depressioon ja igapäevane ärevus, mida tuleb ravida (täitsin mingi paber- küsimustiku)
Eks olen aastaid suur muretseja olnud, aga pidasisin seda loomulikuks kuni selle kevadeni kui tõesti hulluks läks ja igapäevane "vati sees olemine" hakkas väga häirima elu. Ma arvasin, et mul on kõikvõimslikud muud haigused.
Ma pole veel valdoxani välja ostnud...mõtlesin, et uurin ennem kogemusi, kas on abi saanuid just sellise pideva ärevuse suhtes (ebareaalne tunne, udus olemine vms). Depressiooni "paha tunnet" on mul vähem, aeg sjalt hommikuti ärgates on, aga peale kohvi ja sööki läheb nagu üle, mõnikord on ka pikemalt. Aga üldist kurbust, lootusetuse tunnet, hirmu tuleviku ees jne musti mõtteid on palju...eriti seoses saabuva sügisega- pean uuesti üle aastate tööle minema lapsehoolduspuhkuselt.
Ma väga pelgan igasugu ravineid kuna olen ülitubdlik ning lisaks on ka kilpnäärme asendusravi peal.
Kas valdoxan on okei kasutada esimese korraga?
Minu jaoks on see kõik väga uus. Ma ei osanud ennem üldse aru saada, et mul on deprekas ja ärevus...pole ka kellegagi kokku puutubud, kel selline asi. Tunnen piinlikust oma hädade üle, tegelikult näiliselt on kõik hästi, mul on pere ja lapsed ning majanduslikult pole ka viga, mees ei mõista üldse... Ei saa aru, mis mu peas juhtunud on, aga nii on, et elurõõm on kadunud ja igapäevaste asjadega on raske toime tulla.

Teata sobimatust kommentaarist
Autor: Merike   18.08.19 16:58

PÄrnus mul tuttav võtab seda rohtu-. talle väga hea, ei mingeid kõrvalmõjusid. lodan et teil ka.

Teata sobimatust kommentaarist
Autor: Anne   27.08.19 11:26

Vähemalt sain aimu, mis mu tütre peas toimub---seda lugedes. Tal läks see küll peatselt üle, aga mäletan oma peataolekut neid perioode läbi elades.Minu põlvkond on sellistest asjadest vaba, õnneks! Pole kuulnud üheltki tuttavalt, et psühholoog aitaks...Küll aga soovitaks tegeleda rühmameditatsiooniga, kuigi ise ei käiks seda rada, ja lugeda Juhan Sõerdi raamatut "Psühholoogia kõigile". Endal aitas see väga paljudest eluviperustest üle saada.

Teata sobimatust kommentaarist
 

Lisa vastus

Saada