Stress 870 teemat   1 161 postitust foorumis

Lisa vastus

Kas teie olete rahul oma psühhiaatriga?Eesti psühhiaatriaga üldse?

Autor: nipi tiri 12.12.12 11:22

Lugesin hiljuti ekspressist,et ärevus ja paanikahäire on moodne haigus just keskealiste edukate naiste seas..Olen ka juba pikalt selle käes vaevelnud.Proovitud on ära mitmeid rohte.Hetkel on 0,5 mg xanax kogu aeg ligi,kui majast välja lähen ja paroxetini võtan päevas ühe kapsli ...Mind pani mõtlema selle artikli sisu,kus toodi taas välja psühhoteraapia tähtsus neile inimestele,kes põevad ärevus ja paanikahäiret nn F41 dignoosi...Mul on aga küsimus-Miks mulle kunagi eelmine arst ei soovitanud midagi ,kui ma isegi palusin mingi rühmaga liituda,et saada üle oma probleemist seoses F 41 diagnoosiga..vmt...See häiris mu eraelu,mu tööd..mu õpinguid..Nüüd siis alles on hakanud mu uus psühhiaater mainima,et jah..mul on võimalik võtta osa psühhoteraapiast,kui tema suunamise annab saaksin haigekassa abiga 10 seanssi,mis kestavad võibolla 30 min korraga tasuta..ülejäänu eest pean maksma..Aga ma käisin kunagi ammu omapäi ja see,mis mind seal valdas...kuidas 30 min. jooksul kisti mu raske lapsepõlv välja ja siis öeldi,et nägemist..ma pidin autorooli minema ja sõitma veel sadu km-eid kuid ma olin emotsionaalselt jumala läbi..Miks ometi on eesti psühhoteraapias sellised ebainimlikud seansiajad(k psühhoterpeudi juures kord kuus on mul vaid närused 30 minutit) .Kuna mu tutvusringkonnas väga haritud ja tegusad inimesed aina kaovad orbiidililt..sellesama F41 tõttu,siis...Miks eesti psühhiaatrid ei tõstata seda probleemi,et meiesuguseid tuleks uurida lähemalt ja meile proffessionaalset abi osutada mõistlike tingimuste ja summadega..Mina saan hakkama nüüd ja mul on toetav pere ja sõbrad,kuid...kellel seda pole võibki inimesena kaduda..uskuge mind ma tean,millest ma räägin...Kas teie psühhiaatrid on rääkinud,et ka toitumisel on suur roll,et magneesiumipuudusega tekib nii mõndagi...jne..MIda teile õieti F41 kaaskannatajad..teie psühhiaater Teile räägib seansil,mida pakub--las ma arvan..ikka rahusteid ja antidepressante,eks ole...Aga mul on neist juba tõsine koblakas ees...

Teata sobimatust kommentaarist
Autor: pärnu mutt   17.12.12 09:08

Sa oled natukene naiivsevõitu, ma ütleks......Eesti psühhiaatrite tegevus on suunatud ravimifirmade teenimisele ja seeläbi enda kukurute täitmisele. Patsiendid on selleks ainult vahend.

Teata sobimatust kommentaarist
Autor: pärnu mutt veel   17.12.12 09:09

On ka muidugi erandeid - südamlik vabandus nende ees.

Teata sobimatust kommentaarist
Autor: Mina   25.05.13 23:45

Ei ole rahul. Psühhiaater pani mulle mingi diagnoosi ja kirjutas ravimid ja lõpuks arvas, et võib minu peale karjuda. Pärast seda ei võtnud ka telefoni vastu. Ta oli mu õele rääkinud, et noh sellise diagnoosiga ei olegi minust midagi paremat loota. See käis siis selle kohta, et kui ma vihastasin tema kisa peale ja julgesin vastu öelda, et mina endaga nii käituda ei lase. Ühesõnaga diskreetsus ka puudub.
Lisaks kõigele on mu õde tema juures käinud 4-5 aastat ja tulemus on see, et pidev depressioon kogu aeg ja lisaks lõpetas täielikult ka perekonnaga suhted. Sest ilmselt kõik teised on ikka süüdi ja eriti perekond jnejne. Ma ei oska midagi arvata. Kui selliste tulemustega hea raha teenib, siis muidugi. Mis minu enda diagnoosi puutub, siis käisin teise psühhiaatri juures, kes tunnistas mu terveks ja ütles, et ärgu ma väga tõsiselt võtku seda eelmist psühhiaatrit, et ühe inimese arvamus ainult.
Aga kõik minu tuttavad, kes selle psühhiaatri juures käivad, saavad täpselt sama diagnoosi. Ei ole ju võimalik, et seda nii palju esineb ja just minu tuttavad. Järelikult väga paljud enda patsiendid paneb ta selle diagnoosi alla.
Eriti kole oli kui psühhiaater korraldas kohtumise õe ja vanematega ning siis ema terve tee tagasi nuttis. Vihaseks ajab see, et ma tean küll,et nad psühhiaatriga räägivad kui halvad mu vanemad on jne aga see ei muuda fakti, et nad on meie vanemad ja ei ole täiuslikud jah, aga mina näiteks neid küll maha ei kanna. Psühhiaater kuulab ära ainult ühe poole ja siis annab nõu, et no kui ei meeldi, siis pole vaja suhelda. Siin puudub igasugune austus teiste inimeste suhtes. Et ainult MINA MINA. Aga mida perekond tundma peab kui nende täiskasvanud tütar enam nendega üldse ei suhtle. Et siis teiste inimeste tunded pole tähtsad?
Enam ma ei taha ühegi psühhiaatri juurde minna. Miks ma pean arvama, et mul on midagi viga, kui tegelikult olen ma täiesti tavaline inimene oma muredega. Üldse olen ma õppinud seda, et ei tasu kõike kõigile rääkida. Ka psühhiaatrist võib saada su vaenlane ja vähe veel sellest-ta võib oma sossutamisega peresuhted täiesti laiali ajada. Ehk siis nõuanna: elage ja proovige oma mured lähedaste nõu ja jõuga lahendada. Kui tunnete , et olete ületöötanud, siis võtke koormust vähemaks. Kui kukute milleski enda jaoks olulises läbi, siis tõmmake hinge ja alustage uuesti kild killu haaval. Psühhiaatri poole pöörduge alles siis kui tunnete, et teil on hallutsinatsioonid või kuulete peas hääli, sest siis on tõesti psühhiaatri arvamus oluline. Aga niisama nõrgal hetkel psühhiaatri juurde sattudes võite jumal teab mille endale külge saada.

Teata sobimatust kommentaarist
Autor: Agne Tamm   30.08.13 17:27

Mul on praegu nohu ja aevastamine pidevalt 8 aastat ja kui seda ka eestis ravida ei osata, siis ma ei arva üldse et midagi osatakse , kõik tuleb endal ära teha, villased sokid jalga ja palava ilmaga kuuma teed juua, nagu kõrbes ja küüslauku! Mul on konnajalad, külmad, madal vererõhk. Pean vist mensese ka endal ise esile kutsuma. Hambaid ikka parandatakse hästi ja mädakoldeid puhastatakse, aga muud, et mõni tablett aitaks, seda küll ei ole. Olen nii palju lapsepõlves haige olnud, lihtsalt ei usu enam. Saan ka väikest haloperidooli süsti 1,5 kuu tagant, arvan et see on jama.

Teata sobimatust kommentaarist
Autor: vilde tee   28.03.14 23:02

tütar ei ela Eestis,kui ta eestisse tuli siis oli maru
vihane,et isa on suremas järgmine päev kutsus mulle kiirabi ja ütles,et ema tahab,end ära tappa,jah ähvardasin küll olin tujust ära,ma oli oma lamajat meest hooldanudpool aastat ja temal tuju paha,millest vastu võtu arst ei rääkinud minuga ühtegi sõna,täitis paberid ja siis lõpuks anna all kiri see arst oli dr.Tammeväli
ja osakonnas dr.Evelin Eding ei rääkinud ka minuga ega kutsunud oma kabinetti,teised haiged käisid,oksedasin haiglas läbi une,sest hiljem sain teada,et mulle anti une rohtu.Nädal aega lamasin voodis keha temperatuur oli 35,3
tundsin suurt nõrkust arvasin,et mul on palavik üks hooldaja tõi kraadklaasi,ja siis selguski,et on nõrkus.dr.Evelin Eding aina rääkis mulle,et tütar tuleb siia ja me räägimetütregakas ta ravis siis tütart,ega see nomaalne küll ei olnud et ta ema haiglasse pani,enne isa surma 2kuud.Miks ei rääkinud drTammeväli minuga,taoli ju oma ametis haigekassast oli raha vaja raha saada

Teata sobimatust kommentaarist
Autor: ikka vilde tee   28.03.14 23:24

kui arst on tööl nagu oli dr.Tammeväli see arst oli siis valve arst miks ta haigega ei rääkinud,nii võivad kõik teha kas või naabrigagi,karjusin küll kõva häälega miks mind haiglasse pannakse
mul on mees suremas 2kuud hiljem mees suri,hiljem mõne aja pärasr küsisntahan arstlikku komisjoni mis mul viga on siis öeldi lühidaltdiagnoos on teada.ütleja olidrEvelin Eding

Teata sobimatust kommentaarist
Autor: Brigita   29.05.14 14:06

Jah seda võib ju täitsa vabalt juhtuda. Olen olnud kord vaimuhaiglas ja pärast elanud emaga. Ema aga hakkas mind lõpuks ähvardama vaimuhaiglaga kui tahtsin väljas kuskil käia või taas iseseisvuda. Päris jube kogemus kuidas inimesed enda võimu kasutavad, et oma lähedastega manipuleerida. Selline inimestevaheline usaldamatus aga tekitab veelgi rohkem vaimuhaigust. Mina ütleks selle kohta, et lõputu ring on see seni, kuni me elame ühiskonnas, kus väärtustatakse on omakasu.

Teata sobimatust kommentaarist
 

Lisa vastus

Saada