Stress 870 teemat   1 161 postitust foorumis

Lisa vastus

Ei ole tõmmet kaaslase vastu

Autor: Leena 31.03.13 22:51

Oleme praeguse kaaslasega koos olnud veidi alla aasta. Mind vaevab see, et ei tunne oma kaaslase vastu sellist „armumise“ tunnet, mida ma paar korda eelnevalt läbi olen elanud. Seni pikim suhe kestis ligi 3 aastat ja sellesse inimesesse ma kiindusin alles pikema aja peale. Kuna olen ka ise suur mõtleja ja analüüsija, siis ilmselt seetõttu mul tema vastu tunded tekkisidki. Ta suutis mõelda palju avaramalt, kui paljud mehed, keda olin seni kohanud. Ta oli esimene mees, kes pani hoopis mind paika. Miski polnud ettearvatav, kõik oli huvitav. Tal oli selline mõttemaailm, mida ma polnud varem kohanud. See mees oli aga tegelikult halva iseloomuga, ütles mulle vahepeal väga halvasti, oli närviline ja kuri. Lõpetasin suure vaevaga (sest tunded olid endiselt olemas ja see piinas mind kohutavalt) selle suhte ära, sest mõistus ütles, et sellise inimesega näiteks peret luua pole õige ja turvaline.
Läks paar aastat mööda ja kohtasin oma praegust kaaslast. Väga tore mees, igati mind väärt, armastab mind, austab, on truu, hoolitsev. Aga mul puudub tegelikult see suur tunne, mis oli varasemas suhtes. Mu mees pole mulle füüsiliselt atraktiivne, pole ka „vastik“, kuid mul puudub tõmme.
See on tegelikult õudne tunne, et sind armastatakse ja sina ei suuda vastu armastada. Mind piinab see tõsiselt. Samas on meil tohutult hea sõprus ja mul on temaga väga hea mõnus koos olla. Ta on parim sõber, kuid puudub tõmme.
Minu küsimus on, et sellises maailmas, kus pooled abielud lahutatakse, kuna „suur tunne sai otsa“, kus on palju katkiseid hingi, kas peaksin enda tundevajaduse alla suruma ja üritama seda armastust leida mõnes tegevuses, hobis vms… või peaks tunde ikkagi esikohale seadma ja riskima? Kas on võimalik ilma tundeta elada fantastiliselt head elu?
Palun abi elukogenud inimestelt…

Teata sobimatust kommentaarist
Autor: elukogenud inimene   01.04.13 10:27

Just elukogemus näitabki, et abielud, mis on rajatud "suurele tundele", kipuvad purunema. Suur tunne e armumistunne kestab reeglina maksimaalselt 5 aastat. Siis tekibki abielukriis, sest "tunne" sai otsa, ja kui midagi püsivamat pole, millele edasine kooselu rajada, minnakse lahku.
Sõprus seevastu on palju kestvam ja võib püsida aastakümneid. Kirjutad, et sul on oma kaaslasega "väga hea mõnus koos olla". Aga milles siis üldse küsimus? Kui on hea ja mõnus, milleks siis igatseda veel midagi muud?
Siin ilmselt ongi sinu jaoks valikumoment: kas hea ja mõnus, ustavale sõprusele rajatud kooselu, mis võib põhimõtteliselt kesta, "kuni surm teid lahutab" — või "suured tunded", mille üleelamine võib kujuneda küll suureks ja põnevaks seikluseks, ent ei pruugi anda elule stabiilsust ja kindlustunnet ning ilmselt kestavad ka üürikest aega. Kumma sa valid, sõltub sinu iseloomust, kalduvustest ja väärtustest. Teine inimene ei saa sulle öelda, kumba valikut sa peaksid eelistama, sest teine inimene on lihtsalt teine inimene, sinust erinev.
Küsid: "Kas on võimalik ilma tundeta elada fantastiliselt head elu?" Minu vastus: jah on. Minu enda tutvusringkonnas on päris palju selliseid abielupaare. Ent nendegi õnnelik kooselu on rajatud teineteisemõistmise püüdele ja teisega arvestamisele, ühistele vaadetele ja huvidele, seega sisuliselt sõprusele.
Veel. Mulle jäi sinu kirjast mulje, et armastuse all pead sa silmas just neid "suuri tundeid". Arvad, et sa oma praegust kaaslast ei armasta, kuna ei tunne "suurt tunnet" tema vastu. Võin kinnitada, et armastus on midagi palju rohkemat kui tunded. "Suur tunne" polegi teglikult veel armastus ise, vaid pelgalt armumine. Tõeline armastus kujuneb alles siis, kui armumise periood saab läbi ja selgub, kas kiindumus oli rajatud ainult tunnetele, või oli see sügavam, haarates kogu inimese sisimat olemust. Ja sageli kujuneb tõeline armastus ka ilma armumise perioodi läbi tegemata, ilma suure kireta, vaikselt ja rahulikult — see sõltub jällegi inimese iseloomust, kalduvustest ja temperamendist.
Kokkuvõtteks: valiku langetamise vaevadest ei saa sind keegi paraku päästa. Mina soovitaksin valida sinu praeguse kaaslase kasuks, kes on ka sinu oma sõnade järgi "parim sõber". Ent minu arvamus lähtub minu arusaamadest, iseloomust ja väärtustest, see ei peaks sulle siduv olema. Tee otsus oma südamehääle järgi.

Teata sobimatust kommentaarist
 

Lisa vastus

Saada