Stress 870 teemat   1 161 postitust foorumis

Lisa vastus

Depressioon? Mida teha?

Autor: Getter 17.03.16 08:57

Tere!
Olen 22. aastane neiu ning olen enda pärast mures ja arvan, et on aeg abi otsida.
Depressiooni kohta ei tea muud, kui seda mida googeldanud olen ning igas iseloomustus tunnen ma kahjuks ennast ära.
Kaks aastat tagasi hakkas see kõik pihta ja siis arvasin et tulen ise toime. Hetkel on tunne, et enam ise toime ei tule.
Mu meeleolu on enamalt jaolt kurb ja vahel võin nutta tunde, kõigi asjade üle, mis arvan olevat halvasti. Viimasel ajal on tekkinud unehäired ja ka terviseprobleemid. Kaks aastat tagasi mötlesin esimest korda enesetapust ning kahjuks nüüd on jälle need mõtted mu pähe tulnud.
Mul on väga madal enesehinnang ja see teeb asju nagu veelgi hullemaks. See paneb mind arvama, et ma olen tühine, minu probleemid on tühised. Usun, et kuna isiksuselt olen suhteliselt kinnine, siis mul on raske sellest rääkida, ka oma kõige lähedamastele inimestele.
Ma ei oska kuskile pöörduda, aga arvan et peaksin, iseenda pärast. Minu igapäevased headr mõtete otsingud on muutunud aina raskemaks ning ma ei oska ennast mõista, samuti ka teised minu ümber.
Kuhu siis pöörduda? Perearstile? Mida perearst mult küsib või mida peaksin rääkima talle. Ma kardan, et mind mõistetakse lihtsalt hukka.

Getter.

Teata sobimatust kommentaarist
Autor: ToGetter   17.03.16 11:00

Kallis Getter!
Kui päike ei paista ei tähenda see automaatselt, et seda ei eksisteeri. Depressioon ON karm asi ja eiriti veel siis kui pead sellega tegelema lisaks muudele toimetustele. Ma pole arst ega tahaksi olla, kuid olen selle D-ga väga lähedalt seotud ja annaksin siin pigem nõu, mitte õpetussõnu.
Igasugune enesetapp jm jura unusta ära, see ei vääri küünlaid nii ülekantud kui otseses tähenduses....ju siis tean, millest jutt.
Selle müüri pead ise murdma, et leida inimene, kellega rääkida. Üpris kindlasti tunned end peale tühjaksrääkimist 5% paremini....neid inimesi on, kes kuulavad. Perearsti võid ikka tülitada, kuid pigem eesmärgiga saada teada, kas Sinu organismis on kõik keemilised/füsioloogilised protsessid tasakaalus. See väike vereanalüüs annab asjatundjale koheselt teada, mis Sinu organismis toimub (mis hinges toimub, ei võimalda tuvastada ükski aparaat). Mis kõige tähtsam, "teadmine" annab Sulle killukese positiivsust, mida Sa praegu ei leia ega saagi leida, kuid vajad. Väikest torget on ikka vaja :)
Kui on vähegi ilusam ilm (nagu täna nt) mine õue, kuid ära kiirusta- stressis inimesele soovitada sörkjooksu või "muud kehalist treeningut" on pehmelt öeldes idiootsus. Sotsialiseeru, vaata möödujaid, ära keskendu millelegi. Ringi jalutades võid külastada nt mõnda poodi, kus müüakse joogateed. Salvei, palderjan, kõiksugu ürdid on kokku segatud ja toimivad juba aastatuhandeid, tark oleks nendest alustada ja vaadata, kuidas need mõjutavad Sinu und.
Guugeldamisega ära liiale mine, kui siis vaata ainult positiivseid/naljakaid videoid, kõik vähegi negatiivne materjal hävita - virtuaalselt on seda eriti lihtne teha.

Pika jutu lõpetuseks, mitte keegi ei mõista Sind hukka. Kellesse või millesse me usume, on meie enda teha. Võtmesõna on enesealahoiuinstinktist, sest see on inimorganismi kodeeritud kui "trigger", mis vallandub teatud hetkel. Seda ära palun ürita praegu hävitada eksitavate signaalidega oma ajust - see võib päästa Su päeva.

Sa tead vastust, leia see enda seest, mitte virtuaalses reaalsuses - tõmba piir vahele.

P.S Ma pole absoluutselt kommenteerija tüüpi, pigem vastupidi, kuid leidsin, et võiksin jagada oma kogemust, sest tean, mis on 10 päeva järjest üleval olla, stress, masendus jne. Seda ei ole põhjustanud üksi aine, vaid ümbritsev reaalsus, mida tuleb jõuga murda.

Kui vahet teed, mis on reaalsus ja ärkvel/unesoleku staadium, on see vaid edasiminek.

Edu ja head soovides,

R

Teata sobimatust kommentaarist
 

Lisa vastus

Saada