Stress 870 teemat   1 161 postitust foorumis

Lisa vastus

Tere, Murelik! ---Väga huvitav ja meeldiv ...

Autor: Emma 10.12.03 20:33

Tere, Murelik!

---Väga huvitav ja meeldiv on lugeda teie soovitusi,sest olen tõesti vähe segaduses oma tunnetega!

See võib küll olla huvitav, aga ma kardan, et mitte meeldiv. :-) Tegelikult peaks see jutt teile üsna palju haiget tegema, kui ma tunnetest midagi jagan.

--- kas teie olete psühholoog,ja kui tohib,kui vana...?Muidu vist õigesti sain aru,et olete naine...

Ei ole psühholoog, ei ole mul ühtegi sellist paberit taskus, mis annaks mulle teab mis autoriteedi või sõnaõiguse. :-) Vanust on mul 30 aastat ja naine olen ma küll. (See käib 12-09 kirjutaja kohta. Eelmine vastaja on teine inimene.)

---aga saan aru muidugi,et minu esimesed kirjad jätavad sellise kerge armukese elu mulje,kuigi suhe on ja oli päris tõsine-

Mulle jälle tundub, et teile tundub, et teie probleem pole justkui "piisavalt suur" või "piisavalt tõsine", et sellest üldse juttu teha. Te nagu kardaksite, et teid peetakse kerglaseks või arvatakse, et teil pole oma "kerge elu" tõttu õigustki midagi kurta -- kusjuures tegelikult on teie elu kergusest kaugel, kui aus olla, eks?

--- olen selline masohist,kellele meeldib tunnetega mängida! Lihtsalt iga kord olen vist lootnud ,et nüüd läheb paremaks! Aga viimasel ajal olen juba väsinud! Ja meie suhes on paljugi mis head,aga kui tuleb jälle see raske moment,siis mõtledki,kas on seda vaja?

Ma ei tea, kuidas teis, aga minus endas on paras annus sellist masohhismi, mis sunnib mind meeletute raskuste kiuste teise inimese tähelepanu võitma. Ja mida raskem seda võita on, seda hinnalisem see mulle tundub, justkui oleksin mingi suure auhinna kätte saanud. Minu kärbsepaber on töönarkomaanid -- inimesed, kellel on alati midagi nii tähtsat teha, et neil ei ole kunagi minu jaoks aega. Ma võin neid lõpmatuseni taga ajada, keel vestil, ja kui mul siis õnnestub nende käest pool tunnikest ülikallist aega välja petta, siis olen ma superõnnelik -- isegi mitte selle üle, et ma nüüd inimesega koos olen, kuna tema selle koosolemise ajal enamasti haigutab ja mõtleb kõigele muule peale minu, aga ma olen hirmus rahul sellega, et ma olen VÕITNUD pooleks tunniks tema aja ja enam-vähem ka tähelepanu. Ja siis ongi nii, et see võidujooks kütab mul adrenaliini üles ja ma ajangi taga inimesi, kelle käest ei ole tegelikult lootustki lähedust saada. Ja jätan tähelepanuta inimesed, kes sedasama lähedust mulle ise pakuvad, ja ilma mingi minupoolse higistamiseta. Mulle tundub, et lahedasti tulnud lähedus pole justkui midagi väärt, kui ma pole selle nimel viit liitrit verd, higi ja pisaraid valanud. :-)

Teata sobimatust kommentaarist
 

Lisa vastus

Saada