Stress 942 teemat   1 256 postitust foorumis

Lisa vastus

Ma olen alles 15 ja arvasin, et stress on ...

Autor: Helen 08.02.03 21:23

Ma olen alles 15 ja arvasin, et stress on ainult "vanainimeste" rida. Üks päev hakkas koolis paha, tulin koju ja kahtlustasin kõhugrippi, mis parasjagu kogu peres liikvel oli: vend ja ema oksendasid, isal ja venna elukaaslasel olid kõhud lahti. Mina kardan meeletult oksendamist. Nii nii paha oli. Otsustasin siis, et lähen vetsu, tulgu mis iganes. Ja edasi mäletan seda, kuidas teiselpool korterit üles ärkasin. Isa oli paanikas. Olin napilt teravast seinanurgast mööda kukkunud. Püsti tõusta ei saanud, hingata oli raske ja ilgelt tahtsin uuesti magama jääda. Hakkasin siis põrandalaudu üle lugema, isa ei saanud midagi aru ja mõtles, et täiesti hulluks olen läinud (ma nimelt ei teanud, kas ma lõin pea ära või mitte ja igaks juhuks püüdsin mitte magama jääda). Kutsus kiirabi. Anti rahusteid ja lõpuks sain hingata ka. Ega ma isale eriti ei julgenudki öelda, et hingata raske.

Arstid soovitasid arste pidi käima hakata, diagnoosisid üleväsimust, stressi. Ütlesid, et minuvanustel seda juhtub tihti (?!).

See asi ikka ehmatas meeletult ära ja peale seda olengi hakanud endale ja ENDA vajadustele rohkem tähelepanu pöörama, alati kõik tulevad mulle oma muresid kurtma, räägitakse, et olen hea kuulaja. Aga minu muresid keegi ei kuula. Ega keegi ei saagi aru, et mul mingeid probleeme on, ma selline seltskonnalõvi ja teiste lõbustaja. Ja ega mulle nii väga ei meeldi ka ennast teistele avada vahel. Ja kodus olen ka asja-ajaja jne. Nüüd käin ujumas, toitun normaalselt, joon palju vett, käin aeg-ajalt sõpradega väljas(nt. mõni konsert või niisama tantsima) ja lihtsalt naudin elu. Võtan asju rahulikumalt ja ei võta kogu maailma probleeme enda õlule. Viimasel ajal on taas kiiremad ajad peale tulnud, kuid püüan mitte depressiivseks muutuda. Sõbrannaga teeme küll nalja, et oleme depressiiv-maniakaalsed-psühhopaadid. Aga kusjuures see võibki muutuda tõeks, kui asja kätte ei võta. Ise peab ohjad kätte võtma ja asja korda ajama. Kui ise piisavalt usku endasse pole või ei oska kuskilt alustada, siis täitas tõsiselt soovitan minna asjatundja juurde. Põhjamaa talved on kord pimedad ja masendavad.

Teata sobimatust kommentaarist
 

Lisa vastus

Saada