Psühhiaatria 71 teemat   264 postitust foorumis

Lisa vastus

Pidev hirm

Autor: 27a. mees 14.02.12 23:13

Tere
Olen siis jõudnud oma otsaga siia foorumisse,et leida mingeid lahendusi oma probleemile. Kogu pull algas kevadel , kui toimus töökoha vahetus mida olin kaua oodanud. Alguses mingeid erilisi sümptomeid ei ilmnenud, lihtsalt olid väga kiired ajad. Tööd oli kõvasti ja kuna olin alles uus siis pühendasin ennast sinna 101% ,et mitte ülemustele pettumust valmistada. Suvi käes ja esimesed sümptomid hakkasid ilmnema. Kõige pealt hakkas kael pigistama. Ei saanud aru mis see on, käisin perearsti juures mitmeid kordi. Kinnitati ühest suust sama juttu: Stress! Siis oli aeg kui otsisin korterit endale. pool suve istusin netis ja otsisin korterit ja samal ajal ajasin pangas asju.Suve lõpp, sai korter soetatud, mis aga vajas kapitaal remonti. Vajalik raha oli olemas ja läks ehitamiseks. Kuna ise suurem asi ehitaja pole siis on mul isa kes oskab ehitada. Tulid jälle kiired ajad. Peale tööd kohe korterisse remontima ja nii pea 3 kuud. Nädalavahetused möödusid kõik korterit tehes. vahepeal sain ka 2 nädalat puhkust. see kulus ka ainult korteris ära. Samal ajal käisin mööda arste ikka edasi. Kuna oli vaja pidevalt mõelda, mis materjali, kuhu panna ja mis värvi see või too asi tuleb jne siiis vahel oli selline tunne ,et enam ei suuda. Tekkis tunne ,et ei taha selles asjas enam üldse osaleda. Tekkisid hirmu tunded peale. Vahel oli selline mõte ,et võtke see kuradi korter koos selle kogu pasaga endale ma tõesti ei taha , jätke mind palun rahule. Ehitus poodi minnes oli selline tunne ,et jookseks sealt võimalikult kaugele ,ei jõu enam mõelda. Kuigi see oli minu üks suurimaid unistusi üldse ,et saada omale oma elamine. Olin selle korteri jaoks mitu aastat kogunud sisseostu ja remondi raha. Läks see kole aeg mööda ja korter sai valmis. Tuli peale kaua oodatud ja vajalik nina operatsioon. Istusin 3 nädalat kodus haiguslehel. 2 nädalat olid üsna valulikud ja edasi läks normaalsemaks. Kurgupigistus oli taandunud hakkasid mingi aeg pihta jõnksud südame piirkonnas. Esimestkorda kui see välja lõi , lõpetasin oma õhtu kiirabis. Ööläbi uurimist ja mitte kui midagi ei leitud soovitati kardioloogi juurest läbi minna. Siis läks asi aina hullemaks. Pidev hirmu tunne surma ees hakkas sagenema. Süda hakkas lööke vahele jätma ja jätab siiani. Nüüd siis hiljuti käisin kardioloogi juures. Jutt ikka sama, süda korras jne. Ei tea mis toimub, selline tunne ,et elu ongi läbi saamas. Nüüd on silmanägemine ka sitemaks muutunud. Kord näen kaugelt silte ja kirju normaalselt siis aga äkki muutub häguseks. Tunne on nagu oleks miljon haigust kallal. Mõni päev tööl oli ka selline tunne nagu pea on paks ja jalad pehmed nagu kõnniks kuul. Koju jõudsin hakkasin kohe netist otsima ajuvähi sümptomeid, kartsin ,et see haigus nüüd kalla. Ei tea, tunnen ,et minu mõttemaailm on täiesti kokkuvarisenud. Peaksin õnnelik olema ,et ei ole raha probleeme ja on oma elamine jne majanduslikult igati toimiv. Aga ei , kaugel sellest, vahel mõtlen ka suitsiidile... kuid ei usu ,et suudaksin seda teha. Tunnen ,et äkki ma ei saagi terveks, ei jõua mööda arste ka koguaeg käia. Mõni juba vaatab ka nii ,et : No mida sa siin teed, sul ei ole mitte midagi viga?!?!

Teata sobimatust kommentaarist
Autor: Hele   15.02.12 11:37

Mul sama vana poeg, sellepärast tean noorte inimeste stressirikast elu une pealt. Palun saada sama kiri siin foorumis vastavale psühhiaater dr. Jüri Ennetile. Temalt saad ka abi. Kui kirjutada ei taha, guugelda ja leiad ta vastuvõtuajad. Ta on tippspetsialist. Seda foorumit loevad ikkagi tavainimesed, mitte arstid. Edu edasiseks!

Teata sobimatust kommentaarist
 

Lisa vastus

Saada