Dementne lähedane 12 teemat   37 postitust foorumis

Lisa vastus

Mida teha dementsega?

Autor: Chris 03.02.10 21:53

Vanaema on 85-aastane. Viimasel ajal oleme täheldanud, et ta ärritub iga asja peale, nagu me ei saaks üksteisest aru. Kas kellegil on kogemust dementse lähedasega, mis oleks kõige õigem viis dementse inimesega suhtlemisel. Väga kahju on vanaemast, et ta on niimoodi udu sisse vajunud….

Teata sobimatust kommentaarist
Autor: Epp   10.02.10 17:28

Nelja-aastase kogemuse põhjal julgen öelda, et vanaema on nüüd jälle jonniv laps. Kuna tal puudub lühimälu, siis öeldu ei jää meelde ning ta võib ka 19 korda järjest üht ja sama küsida. Kui ta noorusaega mäletab, siis võiks lasta tal sellest rääkida või kirjutada, tavaliselt teeb seda meelsasti. Võiks pakkuda tema lemmiktoite või magusat nii tihti kui võimalik, siis on hulk aega rahulik olemine. Juhul, kui armastab muusikat, siis panna noorusaja plaat mängima. Pildialbumid on ka abiks, laske tal näidata, keda sealt tunneb. Kui on rahutu, siis võib magusat piparmünditeed anda või ka kergemaid rahusteid. Hea oleks, kui õue saaks viia, endale ka kasulik. Jonnivale lapsele ei saa kõike lubada, aga vanaemale saab: tema ei pea midagi meeles ega saa teie vastu kasutada. Soovin tugevat tervist vanaema lähedastele.

Teata sobimatust kommentaarist
Autor: oskorpion   01.03.10 12:42

olen täiesti Eppuga ühel meelel.Just nii see on ja nii tuleb ka tegutseda.Muidugi peavad olema head närvid ja väga kannatlik.Kui seda natuke aega olla,siis hakkab ka tasapisi paremuse poole minema.

Teata sobimatust kommentaarist
Autor: OIEI   10.06.10 13:00

Suhkrut läheb meie puhul küll kilode viisi ja ega "mina ei tea midagi"- üks noormees käis siin, ei tunne lapselast ära. Ja siis hakkas või kaduma. Üle päeva ostame suhkrut ja võid- voimixi.
Neuroloog soovitas osta tükisuhkrut. Ostsime- see oli veel kiiremini otsas. Kahe päevaga 750 g. Ise me eriti suhkrut ei tarbi.

Teata sobimatust kommentaarist
Autor: JAAN   10.06.10 16:22

OIEI jutt küll jäi arusaamatuks

Teata sobimatust kommentaarist
Autor: JAANIKA ÖÖPIK   20.12.10 19:28

OIEI

Teata sobimatust kommentaarist
Autor: kraamer   21.12.10 15:33

Üle kümne aastase kogemusega dementse põetamisel.
Alguses on sümptomid leebed: juttude ülerääkimine, huvideringi tunduv ahenemine, initsiatiivi langus igapäevastel tegemistel, suurenenud unisus. Enam ei käinud poes ega teinud endale süüa. Hiljem selgus, et oli mitmele poole kappidesse raha peitnud.
Ägedaks läks asi kui tekkisid paranoiad, kahtlus, et sõbratar, kellega ta koos elas, tema asjades sobrab ja lõpuks süüdistas ta sõbratari rahakoti varguses.
Siis tõin ta enda juurde elama. Ukse hoidsime lukus, aknad lõime naeltega kinni, tikud, käärid, noad peitsime ära. Ravimid olid kindlas kohas, kuid kord juhtus ta siiski jooma nõu desinfitseerimiseks Domestose lisandiga vett jooma. Sellest tekkis kõhulahtisus ja minestus. Tilgutati haiglas mitu tundi.
Edasi väsitas meid surmani oma pideva intensiivse kõne ja küsimustega, mis kordusid kümneid kordi vaatamata sellele, et neile sai vastatud.
Perre sündis beebi, kelle ükskord kahe kuusena ootamatult voodist võttis ja lauanurgale asetas. Ünneks märkasime ja halvem jäi ära.
Siis hakkasid korduma rahutusperioodid, kus ta aina pakkis oma asju, öösiti rääkis valju häälega ja ronis voodist välja. Päeval tuuseldas toas ringi, luues paraja segaduse. Fikseerisime ta tugitooli või diivanile ja panime televiiori mängima, et tal midagi vaadata oleks. Oli meil kasutusel ka hullusärk kui ta väga rahutuks läks. Tabletid muidugi niikuinii. Neist kogemus, et klorazepam põhjustas keelepõletiku, sest memm näris tabletid katki, need on aga põletavalt kibedad, ise maitsesin. Sama tablett kattega on klorproman ja selle sai talle tervena söögi ajal sisse antud. Väga-väga kaua võttis aega, kus rahutu periood möödus (vast 8 aastat) ja tablette ega fikseerimist enam vaja pole. Praegu potitan teda ja söödan lusikaga. Mähkmed on pidevalt all, sest aegajalt teeb püksid täis. Peale hommikusööki panen ta diivanile istuma, kust ta enam iseseisvalt üles ei tõuse.
Praeguseks tundub, et memm hakkab oma elu otsi tasapisi kokku tõmbama. Sügisel oli kopsupõletik, mis arenes väikesest köhast, sest peaaegu kadunud on köharefleks, kopsud tuleb aga köha puhul rögast puhtaks köhida. Kopsuarst talle enam aastat elada ei lubanud.
Töölt võtsin lahti ammu, sest enam ei suutnud neid magamata öid tööl ja kodus taluda.
Hooldekodu jaoks pole raha ja ausalt ei usalda ma ainsatki Tallinna hooldekodu.
Kõike seda põetusraskust detailselt kirja ei pane, kuid ütlen , et see põetus on peaaegu ülejõu käiv.

Teata sobimatust kommentaarist
Autor: ain kallas   05.02.11 16:54

vii hooldekodusse

Teata sobimatust kommentaarist
Autor: hooldaja   28.06.11 04:37

Olen koos dementse emaga elanud nüüd juba 4 aastat. Algul oskas ta oma mälukaotust varjata, hakkasin kahtlustama, et midagi on lahti alles siis, kui toidupoes läks kaduma käekott ja poes käimise kestus oli 6h tavalise 2h asemel.
Ema tervis on läinud aina halvemaks, kahtlustab minu pereliikmeid enese mürgitamises ja rohtude varastamises, kuigi jah ainult rahusti ja üks psühhiaatri poolt kirjutatud rohi on minu käes ja neid ma juba talle ei anna.
Meeleolud vahelduvad pidevalt, enamjaolt negatiivne ja TV-st salvestavad ta ajud ainult negatiivseid uudiseid. Hiljuti pidin loobuma töökohast laeval, kuna minu mees ja poeg temast enam jagu ei saanud. Nüüd kui pean valvuriametit kalli kodumaa pinnal, kui olen iga päev kodus on ema vaikselt maha rahunenud. Iga hommik, päev ja õhtu võib kuulata mingit ootamatut solvangut või süüdistust. Süüa ta ammu juba ise ei tee, toidu kanname talle 3* päevas ette ja pesema viin vägisi 1*nädalas. Ei ole südant ega ka raha teda kuhugi paigutada vähemalt seni kuni ta mind ära tunneb.
Kiri tuli pikk, aga sain vähemalt kaaskannatajatega oma muret jagada.

Teata sobimatust kommentaarist
Autor: eha   19.07.11 09:42

Võtsin oma 95 a. ema enda juurde elama. Siiani sai hakkama oma kodus. Nüüd absoluutselt kadunud lühimälu, ei mäleta, kus elas siiani... Aeg-ajalt väga pahur ja süüdistav, mõnikord jutustab palju nagu oleks purjus. Haruldaselt hea söögiisu ja muidugi ei mäleta, et just sai süüa. Õnneks käib ise WC-s, kuigi pesemine ei tule talle meeldegi, vannitamine 1-2 korda nädalas.Aeg-ajalt on ta asju muidugi pihta pandud ja siis muidugi leiab jälle üles. Väsitav suhtlemine temaga. kuid olen aru saanud, et pole mõtet enam solvuda ega vaielda vaid ignoreerida või lihtsalt nõus olla.

Teata sobimatust kommentaarist
Autor: Kliinik.ee   20.07.11 17:05

Samal teemal:
http://www.kliinik.ee/uudised/aid-24613/Mida-teha-dementse-l%C3%A4hedasega-

Teata sobimatust kommentaarist
Autor: lähedane   04.01.13 14:37

Kirjelduste järgi on meie 84aastane vanamemm dementne. Kas temale on võimalik saada väikelinnas hooldajat? Kui, siis kuidas tuleb tegutseda? Kuhu ja kelle juurde pöörduda abi saamiseks.Pensionieelikutest lähisugulased ei saa töökohtadest loobuda.

Teata sobimatust kommentaarist
 

Lisa vastus

Saada