Alkohol 454 teemat   578 postitust foorumis

Lisa vastus

-- ...minu puhul haiget last...last, kelle ...

Autor: Veel Vilmale 02.08.04 22:43

-- ...minu puhul haiget last...last, kelle puhul kunagi ei tea, millel veresuhkur võib liiga madalaks minna või liiga kõrgeks (ka öösel) ja kes ise ei tunne mingit vastutust, sööb, mida tahab, sööb , millal tahab ja kui siis enesetunne halb, siis süüdistab ema..

Ka selles mõttes sobib su jutt väga hästi siia alkoholi rubriiki, et ka alkohoolikust lapse puhul ei tea kunagi, mis ta teha võtab, ka tema ei tunne mingit vastutust, joob, mida tahab, joob, millal tahab ja kui siis enesetunne halb, siis süüdistab ema või teisi pereliikmeid. Üks asi, mis aitab niisuguses olukorras vaimset/hingelist tasakaalu säilitada, on armastusega eraldumine -- vastutus on pooleks, 50:50, mina vastutan oma 50% eest ja sina vastutad oma 50% eest. St mina vastutan oma tegemiste eest ja sina oma tegemiste eest -- ma EI vastuta sinu joomise/söömise/rohuvõtmise eest ja sina EI vastuta minu vaimse tervise säilimise eest.

Oma kogemust ma siin eriti jagada ei saa, mu 6-kuune laps pole jõudnud veel alkohoolikuks ega diabeetikuks hakata. Aga 50:50 vastutuse jagamise kogemus on mul isegi temaga juba olemas. Päris alguses, esimesed paar kuud oli mul oma lapsega päris hirmus koos elada -- kohe kartsingi teda, sest päris väikesed imikud on teadupärast kahes punktis alkohoolikute ja ka muude sundkäitujate moodi: a) nad on ettearvamatud, ja b) nende peale ei või kunagi kindel olla. Noh, ja oma lapse ettearvamatus ajas mulle juuksed püsti pähe. Minu suurim küsimus oli: Mida Ma Pean Temaga Tegema??? Igas hetkes, igas konkreetses olukorras, mida ma pean nüüd tegema? (Muide, see on ka rühmast abiotsijate esimene küsimus: Mida ma pean oma alkassiga tegema?)

Ma ei osanud oma kabuhirmuga muud peale hakata, kui ikka seda, mida olin rühmas õppinud. Kindel äraproovitud vahend kõigis hullumeelsetes olukordades, samuti palve vormis, kui siin Enneti palvest räägiti:

Jumal, anna mulle meelekindlust
leppida asjadega, mida ma ei saa muuta,
julgust muuta asju, mida ma saan muuta,
ja tarkust nende vahel vahet teha.

Eks ma siis tegingi vahe sisse, lõin vastutuse lahku, püüdsin aru saada, mille eest vastutan mina ja mille eest mu pisike laps. Ja selgus, et ta täitsa saabki omaenda heaolu eest vastutamisega hakkama, nii väike kui ta ka on: ta annab mulle oma vajadustest teada, nii hästi-halvasti, kui parasjagu oskab. Ja minu vastutus on tema soovidest aru saada, nii hästi-halvasti kui ma oskan, ja tema vajadused ära rahuldada. (Muide, kohe lähebki tema vajaduste rahuldamiseks -- tissile!)

Eve

Teata sobimatust kommentaarist
 

Lisa vastus

Saada