Alkohol 454 teemat   578 postitust foorumis

Lisa vastus

Abist Olen Eve, alkohoolikust isa tütar, ...

Autor: Abist 23.05.04 14:30

Abist

Olen Eve, alkohoolikust isa tütar, Tallinna Al-Anoni liige 7 aastat, viimased 4 kuud ainult Alanon_Eesti meilirühma liige.

Kõik need viimased neli kuud on mul probleeme olnud abi vastuvõtmisega - probleeme on sellega muidugi alati olnud, aga praeguses olukorras tuleb see eriti räigelt välja. Terve 30 aasta sopp ujub korraga pinnale, kui need süütunded ja vastastikused süüdistused, ja nii me siis olemegi emaga teineteisel kõri kallal. Mõlemad võrdselt tigedad, pada sõimab katelt, ka mina turtsun tema peale ja salvan ja nõelan, kuigi konkreetne olukord selleks võib-olla põhjust ei annagi.

Ühesõnaga, ma ei suuda ema käest abi vastu võtta. Samas on mul seda väikse lapse kõrval väga vaja, ja see on suur kergendus, et meil statsionaarne vanaema kodus on - aga ometi viskab see mul ropult üle! Ma ei suuda temalt abi paluda, sest see, mis tema käest tuleb, ei ole abi - või õigemini ei ole ainult abi, see on valitsemine, olukorra täielik ülevõtmine. Nii ma siis üritan võimalikult palju üksi toime tulla. Ja sõiman mõttes ema: "Kurat, sa ei või siis aidata!" kui ta oma töid tegema läheb ja mind lapsega üksi jätab. Ma näen, et olen sellega täielikult oma kaasalkohoolikust ema peegelpilt: ka tema on eluaeg igasugusest abist keeldunud ja püüdnud kõigega üksi toime tulla, ja samas teisi sõimanud, et need teda ei aita. Nii on meil mõlemal risti vastukäivad soovid: me tahame, et meid aidataks, ja kui keegi püüabki aidata, siis lükkame pakutava abi järsult tagasi. Üsna hullumeelne olukord.

Teata sobimatust kommentaarist
 

Lisa vastus

Saada