organidoonorlus 20.01.08 / Üldkirurgia
Külastaja küsib:
ei teadnud täpselt, mis valdkonna alla organidoonorlus käib ja valisin siis kõige üldisema. Küsimus siis järgmine...kust kohast saaks infot organidoonorluse kohta Eestis ja kuidas saada organidoonoriks ja mis selleks tegema peab?
Arst vastas:
dr Jaan Tepp
Üldkirurg
Põhja Eesti Regionaalhaigla
Organdoonorlus üldjuhul eeldab doonori (aju)surma ja seejuures terveid siirdatavaid organeid. Erandjuhtudel kasutatakse ka elusdoonoreid, kuid reeglina peab olema sel juhul retsipient (inimene, kes saab organi) doonoriga lähisugulane, et vältida organitega äritsemist. Elusdoonori korral on organite kasutamisel piirid - ka doonor peab tervena edasi elama. Elusdoonori puhul tulevad kõne alla vaid neeru ja osa maksa siirdamine ja naha siirdamine, eksperimentaalselt on siirdatud ka sooli.
Kuna inimese käest peale tema surma ei saa küsida nõusolekut doonoriks olemise kohta, tehakse selle kohane kirjalik avaldus (olemas spetsiaalne vorm doonorikaart) elupuhuselt. Seda kantakse endaga kaasas (kas dokumentide juures või autojuhilubade vahel) ja õnnetusjuhtumi korral (hoidku jumal selle eest) saab Teie organeid kasutada. Kui sellist kirjalikku nõusolekut inimesel ei ole, jääb otsustamine lahkunu omastele.
Nõuanded teemal: Üldkirurgia
Organidoonorlus
Tere. Olen täitnud organidoonori kaardi ja kannan seda juba oma rahakoti vahel, kuid tegelikult on suur kahtlus, kas ma isegi sobin selleks. Veredoonoriks ma enam ei kõlba. Põen sidekoe erütematoosset ...
Vastas dr Jaan Tepp
Organite kasutuse transplantatsiooniks piiravad põhiliselt 2 asjaolu
1. Võimalus üle kanda doonorilt mingi haigus
2. Organi kahjustus sel määral, et ta pole uues organismis enam võimeline ...
Vaata kõiki nõustamisi