Kas mittevõistluslikud alad spordikoolides muudaks lapsed kehaliselt aktiivsemaks?

Tartu ülikooli tervisekasvatuse lektori Merike Kulli sõnul tuleks algatada diskussioon arutamaks, kas laste kehaliselt aktiivsemaks muutmiseks peaks spordikoolides- ja klubides olema alad, kus lapsed ei pea võistlema.

Täna, 6. juunil peetakse Pärnus iga-aastast tervisedenduse konverentsi, mis sel aastal keskendub liikumisharrastuse edendamisele Eestis.

Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna tervisekasvatuse lektor Merike Kull ütles oma ettekandes, et peaksime mõtlema, kas oleme ise piisavalt aktiivsed ja kas seda on ka meie lapsed.

"Laste puhul on üldine soovitus vähemalt 60 minutit kehalist aktiivsust päevast," rääkis ta. "Ainult 14 protsenti meie 11-15 aastastest õpilastest on piisavalt kehaliselt aktiivsed. Neid õpilasi, kes on viiel päeval aktiivsed, on 35,2 protsenti."

Tema sõnul tekitab muret olukord, kus laste kehalise aktiivsuse tendents on languses, samas, kui ülekaalulisuse näitajad liiguvad üles.

"Koolides on selge rõhk akadeemilistel ainetel ning probleemiks on kehalise kasvatuse roll - kuidas sellesse kooli kontekstis suhtume?" rääkis ta. "Vahel leitakse, et see väsitab lapsi, ajab higistama või venitab koolipäeva pikaks."

Kull rääkis, et üha enam uuringuid toob välja, et kehaline aktiivsus parandab mälu, tähelepanu, keskendumisvõimet ja ülesannete lahendamist.

"Paljud riigid on pakkunud välja erinevaid riiklikke programme laste kehalise aktiivsuse suurendamiseks," seletas ta. "Nende mõju ka hinnatakse ning üks eelmisel aastal avaldatud uuring tõi välja komponendid, mis osutusid positiivseks."

Esimene oli kooli kehaline kasvatus, seejärel liikumispaus tundides, koolitransport, parkide arendamine, kooliväline kehaline aktiivsus ja kehalise kasvatuse atraktiivsemaks muutmine. Kull ütles, et selle põhal saab välja tuua võimalused: näiteks kehalise kasvatuse tundide lisamine, pikk õuevahetund, liikumispausid tundides.

Lapsi võib peletada kehalisest aktiivsusest spordialade võistluslik moment. Kull tõi näite tema poole pöördunud lapsevanemast, kes küsis, millega võiks tema 14-aastane laps tegeleda, kuna talle ei sobi võistluslikud alad, mida spordikoolid pakuvad.

"Kas tahame muutust, mis puudutaks spordikoole ja spordiklubisid, et kindlate sprordialade kõrval oleks ka sellised, kus laps ei peaks võistlema?" küsis Kull "Näiteks suvel saab rulluisutada, joosta, orienteeruda. See pole võistluspõhine, vaid põhineb liikumisrõõmul, kuid õpetab samas lastele motoorseid oskusi, mida kasutada ülejäänud elu. Me võiksime selles osas algatada diskussiooni."

Kas see artikkel oli kasulik?