Avastati uus migreenigeen
Värske uurimuse kohaselt võib üks kaheksanda kromosoomi geenimutatsioon suurendada migreeni riski.
Kuigi alati on üheks migreeni põhjustavaks teguriks peetud pärilikkust, oli siiani saladus, millised geenid selles „süüdi“ on, kirjutab HealthDay News. Kõnealune uurimus on üks esimesi, mis seostab konkreetse geenikombinatsiooni suurema tõenäosusega levinumate, nii auraga kui aurata migreenitüüpide ilmnemiseks. Seos näib olevat tugevam migreenidel, millele eelneb aura. „Leitud seos kehtib enamjaolt auraga migreeni osas. Et teha kindlaks, kuivõrd meie avastus peab paika muude migreenitüüpide osas, on vaja korraldada lisauuringuid,“ sõnas uurimuse vanemautor Aarno Palotie, Wellcome Trusti Inglismaal asuva Sangeri instituudi juures asuva rahvusvahelise peavalude geneetika konsortsiumi juhataja. Teadlased viisid läbi kogu inimgenoomi hõlmava seoseuuringu, milles osales pea 6000 migreenihaiget ja umbes 50 000 tervet inimest. Uuringu tulemused näitavad, et migreenihaigetel esineb suurema tõenäosusega mutatsioon kaheksandas kromosoomis geenide MTDH ja PGCP vahel. Palotie sõnul on need geenid seotud glutamaadi-nimelise neurotransmitteri reguleerimisega. „Kogu inimgenoomi hõlmavad uuringud viivad meid tihti geenipiirkondadesse, mille talitlusest meil aimugi ei ole,“ märkis Palotie. „Sel korral läks aga õnneks. Mõlemad leitud geenid on seotud glutamaadisisalduse tasakaalustamisega kehas ja ajus. Lisaks on teada, et üks neist reguleerib veel ühe geeni tööd, mis on samuti seotud glutamaadisisaldusega. Teadlased oletavad, et see geenimutatsioon võib põhjustada glutamaadi kuhjumist sünapsides, kuid pole teada, kuidas on omavahel seotud glutamaadi taseme häired ja migreeni teke.
Esimesed kogused selle hooaja gripivaktsiini on jõudnud juba apteekidesse. Loe edasi
Seoses muudatustega seadusandluses muutub alates 1. aprillist ämmaemandate töö Ida-Tallinna Keskhaiglas. Millised on muutused? Küsimustele vastas Ida-Tallinna Keskhaigla naistenõuandla vanemämmaemand Silja Staalfeldt-Rahumägi. Loe edasi
Soole ärritussündroomi puhul esineb mitmeid vaevuseid. Iseloomulik on alakõhuvalu või ebamugavustunne alakõhus, mis leevenevad roojamisel. Kaasuda võivad roojamissageduse muutus (kas kõhukinnisus või kõhulahtisus) ja rooja konsistentsi muutus. Samuti võib esineda pakitsustunnet roojamisel ja limaeritust roojaga, mittetäieliku sooletühjendamise tunnet ja kõhupuhitust. Loe edasi
4. veebruaril tähistatakse vähi vastu võitlemise päeva
4. veebruaril tähistatakse kogu maailmas vähi vastu võitlemise päeva. Üks kolmest vähisurmast on ennetatav läbi lihtsate eluviisi muutuste.