ülekaalulisus 30.12.08 / Toitumine ja ülekaalulisus

Arst vastas:

dr Kristel Ehala-Aleksejev

Arst-toitumisterapeut

Tartu Ülikooli Kliinikum

Tere.
Lugedes saadud kirja tänan Teid kõigepealt usalduse eest ja nii nagu ise palusite püüan oma vastuses olla positiivselt range. Teil on õigus kui kirjutate, et eelkõige kutsun ma analoogiliste muredega inimesi oma vastuvõtule ja mul on kahju kui selline lähenemine on kellelegi kuidagi haiget teinud. Kirja teel kahjuks taolisi probleeme aga ei lahenda. Kaalutõus ja probleemid toitumisega on sageli vaid jäämäe veepealne osa põhjustest, millega nõustamisel tegeleda tuleb. Tihtilugu võib taoline teraapia (kui seda nii võib nimetada) kesta kuid ning vahel ka aastaid, et tulemused oleksid püsivad. Lugedes teie kirja tajun naist, kes on kaotamas (või osaliselt kaotanud) kontakti osaga endast, millest ka meeleolumuutused, kohatine käegalöömistunne ja motivatsiooni langus. Selline on minu tunne. Kellegi eneseusku (ja just seda eelkõige) ei ehita aga ülesse kirja põhjal. Milleks kutsun ma inimesed enda vastuvõtule? Alles vestluse järel saan öelda, millise tagapõhjaga on tema probleem ning tihtilugu saadan oma patsiendid paralleelselt konsultatsioonile mõne kolleegi või ka psühholoogi, psühhoterapeudi juurde. Mida ma oskan Teile kirja teel soovitada? Juhul kui Teil veel ei ole, siis eelkõige püüdke leida endale usaldusisik, kellele saate ausalt rääkida oma tunnetest ja muredest. See on tähtis, sest stress ning "enesega pahuksis olemine" on tugevalt seotud söömisega. Kõige parem kui see inimene oleks Teie enda abikaasa. Tal on õigus teada, mis teiega toimub. Seda, et ka Teie olete väikeste laste kõrval kodus küllalt suure pinge all ning et seegi võib olla sama väsitav kui "päris tööl käimine". Oluline, et sõnum lähtuks teist endist, teie tunnetest ega oleks süüdistav ning hukkamõistev teise osapoole suhtes. Kui see mingil põhjusel pole võimalik, siis püüdke leida mõni sõber, kellega saate avameelselt rääkida. Võib-olla on selline inimne Teil juba olemas. Mis puudutab liikumist ja toitumist, siis siin aitab kahjuks kõige paremini distsipliin. Pidage oma toitumise ja liikumise kohta päevikut. Seadke endale igaks nädalaks mõni eesmärk. Näiteks: liigun sellel nädalal iga päev 5000 sammu/päevas (selleks võiks muretseda võimalusel sammumõõtja) või siis, et teen iga päev 15. minutit võimlemist. Söömise kohapealt võtke näiteks eesmärk, et einestate alati söögilaua taga ning õpite sööma aeglaselt, pannes iga 3-4. suutäie järel kahvli-noa käest ja lugedes 10-ni. Just kiirustamine ja niiöelda külmkapi või teleri-arvuti ees söömine on sageli üks ülesöömise põhjustest. Püstitatud esialgsed eesmärgid ei pea olema väga suured, kuid oluline on, et need täide viite. Kui mõni päev jääbki vahele, siis pange kirja kõik põhjused, miks Te ei saanud, ei tahtnud, jne oma otsuseid täita. Üsna pea näete, et põhjused on tihtilugu korduvad ja nii saate juba neid ka teinekord ennetada. Soovitusi on palju, kuid kirja teel ei saa tõepoolest öelda, mis teile enim sobiks. Kui ma tohin lõpetuseks midagi soovitada, siis minu tunde järgi peaksite alustama just psühholoogi vm. nõustaja konsultatsioonist, et leida taas endaga parem kontaks ja suurem usk endasse. Selleks ei pea ehk tulema Tallinnasse. Kuigi võib jääda petlik mulje, et kui kaovad liigsed kilod, siis kaovad ka probleemid, siis kahjuks nii see ei ole. Seega on eduka ja püsiva tulemuse saamiseks vajalik nii toitumise-liikumise jälgimine kui ka enesega ning eneses rahulolu leidmine. Loodan, et mu kiri vastas veidikegi Teie ootustele ning jätan siis seekord meie registratuuri numbri lisamata.
Teile südamest jõudu ja head uut aastat soovides,
dr.Ehala

Kas see arutelu oli kasulik?