Rinnaga toitmine suurendab laste akadeemilist võimekust

Aina enam leiab kinnitust teooria, et imetamine on lastele väga kasulik, isegi pärast imikueast väljakasvamist.

Värskest uurimusest laste akadeemilise võimekuse kohta ilmnes, et kümneaastased lapsed, keda imikuna toideti rinnaga, saavutasid matemaatika-, lugemis- ja kirjutamistestides paremaid tulemusi kui lapsed, keda beebina pudelist söödeti.

Uuringus, mida juhtis Wendy Oddy Lääne-Austraalia ülikoolist (University of Western Australia), jälgiti enam kui 1000 last looteeast kümnenda eluaastani. Emadelt küsiti, kas nad imetasid oma beebisid, kui need oli ühe, kahe ja kolme aasta vanused. Hiljem sooritasid lapsed kolmandas, viiendas ja seitsmendas klassis riiklikud võimekustestid, kirjeldab Time.

Oddy uurimisrühm tegi kindlaks, et kümnendal eluaastal saavutasid lapsed, keda oli rinnaga toidetud kuus või enam kuud, testides 16 punkti võrra kõrgemaid tulemusi kui lapsed, keda ei olnud rinnaga toidetud: nende tulemused olid lugemis- ja kirjutamisoskuse testides 18 punkti ning õigekirja testides 16 punkti võrra paremad.

Lisaks näitas Oddy uurimus, et pikemaajalise imetamise kasu ilmnes eriti selgelt poistel. Poisid, keda oli rinnaga toidetud enam kui kuus kuud, saavutasid testides kümneaastastena tüdrukutest paremaid tulemusi.

Kuigi sellist sugudevahelist erinevust ei osata täpselt seletada, aitavad eelnevad uurimused heita mõningat valgust sellele, miks pikaajaline imetamine näib toovat suuremat kasu just poistele. Näiteks toimub poiste kognitiivne areng aeglasemalt kui tüdrukutel, kuna oletatavasti soodustab tüdrukute kõrge östrogeenitase ajus leiduvate närvide kasvu. Ka mõjub rasedusaegne stress tugevamalt poistele kui tüdrukutele: lapseootel ema ärevuse tagajärjel võivad meessoost lootel mõningad ajupiirkonnad kängu jääda.