Nahavähk - nahahaiguse käes vaevlejatel väiksem risk haigestuda?

Uuring vihjab sellele, et vitiliigo ehk naha laikpigmendituse käes kannatavatel inimestel võib olla loomulik kaitse nahavähi eest.

Vitiliigo – haigusseisund, mis esineb ühel inimest kahesajast – põhjustab kahvatuid nahalaike, millel puudub pigment ja mis saavad kergemini põletusi. On arvatud, et see suurendab nahavähi riski, kirjutab BBC.

Ent Londoni ülikooli uuringus, mis hõlmas 4300 inimest, tuvastati sage geenimutatsioon, mis suurendab vitiliigo esinemissagedust ja vähendab vähiriski.

Uuringu autor ja Londoni ülikooli St George’i kolledži professor Dot Bennett hoiatas siiski: „Kuigi see võib veidi lohutada naha laikpigmendituse käes kannatavaid patsiente, peaksid nad päikese käes ikkagi ettevaatlikud olema. Nagu nad isegi teavad, tekivad neil kiiresti päikesepõletused ning väiksem vähirisk ei tähenda, et seda üldse ei eksisteeri.“

Tulemused saadi geneetiliste testide tulemusel, mis hõlmasid 1514 patsienti vitiliigoga ja 2813 ilma selleta.

Kokku tuvastati seitse geeni, millel oli seos vitiliigoga.

70 protsendil üldpopulatsioonist esines geenikombinatsioon, mis suurendab vitiliigo riski, vähendades samas kõige ohtlikuma nahavähi liigi, pahaloomulise melanoomi riski.

Ülejäänud 30 protsendil oli teistsugune variant, mis suurendab melanoomi riski, aga vähendab vitiliigo tõenäosust.

Ehkki igaühel esineb üks kahest variandist, ei taga kumbki vitiliigo või melanoomi tegelikku väljakujunemist. Samuti ei anna see uuringu andmetel mingit kaitset nende vastu.

Tuvastatud geene seostati juba varem selliste autoimmuunsete seisunditega nagu 1. tüüpi suhkurtõbi, reumatoidartriit ja luupus.

Seetõttu on arvatud, et uuring võib aidata isegi vitiliigo ravi tõhustada.

Praegu ei osata vitiliigot ravida, olgugi et seda seisundit saab kontrolli all hoida steroidkreemide ja UVB valgusravi abil.