Allergia ja nohu (2)

Allergiline nohu võib olla:

• Sesoonne ehk hooajaline
  
• Aastaringne

Haigusnähud esinevad kokkupuutel allergeenidega või mitmesuguste mittespetsiifiliste ärritajate toimel. Põhjuseks on:

1. Allergeenid - puude ja taimede õietolm, olmetolmud ja kodutolmulest (Dermatophagoides pteronyssinus, Dermatophagoides farinae), loomade (kass, koer, hobune) karvad ja nahaosakesed, hallitusseente eosed, ravimid (aspiriin jt), keemilised ained, toiduained ja toideuainetes sisalduvad lisandid.
   
   
2. Mitmesugused mittespetsiifilised ärritavad faktorid (tubakasuits, õhusaastatus, teravalõhnalised ained, deodorandid, värvid, õhuniiskus ja temperatuur, füüsiline koormus jt).

Hooajaline allergiline nohu

Esineb kevadel ja suvel allergiat põhjustavate puude ja taimede õitsemise ajal. Seda haigust tuntakse pollinoosina. Aastaringse allergilise nohu korral esinevad sümptomid aastaringselt ning põhjustavateks allergeenideks on kõige sagedamini kodutolmulest, loomakarvad ja hallitusseente eosed.

Sümptomid:

• rohke vesine eritis ninast
  
• ninasügelus, aevastamine
  
• kipitustunne ninas
  
• nahahingamise takistus

Kaasuda võivad ka sümptomid silmade poolt:

• pisarate voolus
  
• silmade sügelus, punetus, turse

Samuti võib esineda :

• kurgu ja keele kuivus ning sügelus
  
• kõrvade sügelus
  
• peavalu

Allergilise nohu sümptomid võivad olla väga kurnavad. Lisanduda võivad :

• unehäired
  
• kontsentratsioonivõime langus
  
• õppimisvõime nõrgenemine
  
• depressioon

Diagnoosimine

Haiguse diagnoosimist abistavad kaasuvad või varem esinenud allergiahaigused patsiendil, perekonna pärilik eelsoodumus, tähelepanekud, kus või millal, millega kokkupuutel ja millisel aastaajal tekivad haigusnähud.
Allergeenide väljaselgitamine on oluline nende vältimiseks ja õigeaegseks ravi alustamiseks.

Abistavatest uuringutest on võimalik teha nahateste allergeenidega või erivajadusel määrata spetsiifilisi IgE tüüpi antikehasid vereseerumis. Kuna allergilist nohu vallandavaid tegureid on palju, ei sõlgu põhjus kahjuks alati
ka uuringutega.

Kui allergilist nohu ei diagnoosita ja selle ravi on ebapiisav, suureneb risk kroonilise kerkkõrvapõletiku, põsekoopapõletiku, nina polüüpide ja astma väljakujunemiseks.

Allergiline nohu soodustab ka ülemiste hingamisteede infektsioonidesse haigestumist, lõhnatundlikkuse vähenemist, apnoe (hingamispeetuse) väljakujunemist magamise ajal.

Seega tuleks allergilise nohu ravimisse suhtuda tõsiselt, et vähendada raskemate tüsistuste kujunemist.


Ravi

Allergilise nohu puhul tavalised ninatilgad ei aita, nende pikaajaline kasutamine teeb nina limaskestale isegi kahju. Abi on kui hoidutakse kokkupuutest haigust põhjustavate allergeenidega ja ärritavate teguritega. Alati pole allergeeni võimalik täielikult kõrvaldada või põhjuslik allergeen ei selgu uuringutega, siis tuleb kasutada medikamentoosset ravi. Tänapäeval on kasutusel mitmeid efektiivseid ravimeid allergilise nohu tarvis. Sinu perearst või allergoloog annab nõu ja määrab sobiva ravi.

Enim kasutatavad ravimid on:

• suukaudsed allergiat vähendavad ravimid (nn Antihistamiinikumid)
  
• lokaalselt kasutatavad (toopilised) nina ja/või silma antiallergilised ravimid (hormoonid, antihistamiinsed preparaadid, kromoglükaadid).

Mõnedel juhtudel on võimalik teha ka spetsiifilist immuunravi. See seisneb allergeeni väga väikeste hulkade korduvates süstimistes allergoloogi kontrolli all. Spetsiifiline immuunravi kestab keskmiselt 3 aastat.
Allergilise nohu ravi peab olema regulaarne ja kestma ka pärast nohu taandumist. Kuna allergiline nohu eelneb väga sageli raskemale allergiahaigusele astmale, siis varajane ja korrapärane allergilise nohu ravi võib kergendada astma kulgu või isegi vältida astma väljakujunemist.