Seksuaalnõustaja ja teiste arstide nõustamine

Munajuhade kinni panemine

26.11.09 00:30

Tere,
Olen 22-aastane naine (edukas ja kõike muud), kes seisab silmitsi väga eripärase probleemiga. Nimelt, mul on armastav hingesugulane (loe: abikaasa eluks), mul on 3-aastane laps. Mu elu on hea ja lilleline, täis armastust.
AGA, meie elukaaslasega oleme mõelnud rasedusvastaste vahendite peale väga sügavalt juba aastaid. Tõsiasi on see, et nad ei tööta. Isegi vaskspiraaliga suutsin ma rasestuda ja see viis abordini (vahepeal tundub nagu ma jääksin rasedaks juba hambaharja laenamisest), seega eluaeg kannatan süümepiinadega. Meie oleme väga õnnelikud oma lapse üle, ta on tähtsaim inimene mu elus, koos oma elukaaslasega, loomulikult, aga antud olukorras teist last niipea ei soovi. Plus see, et me oleme noor perekond ja see tähendaks ka eluks ajaks kohalpüsivust, mis meile nii väga hästi ei sobi isiklikel põhjustel. Me oleme proovinud kõike. Hormoonid ajavad mind hulluks, suguühet ka ei taha neid kasutades. Kondoom pole kindel, natukene raputad liiga palju ja kohe on vaja SOS pille minna tooma. Ja on ka point, et ma ei tunne ennast naisena, kui on koguaeg vaja mõelda hästi palju selle peale, et kas mingi rasedusvastane asi töötab või mitte... või hormoone võttes, veel hullem. Meil on peres algusest saati olnud mõte adopteerida last millalgi. See tuleneb meie pere spirituaalsetest prioriteetidest, kus me näeme vajadust aidata teisi hingesid, pluss kõik see, et maailm on niigi ülerahvastatud. On olemas palju lapsi, kes vajaksid meid, ja me oleme olemas!
Probleem siis: ma tahaksin oma munajuhad kinni panna, ja oodata aega, kuna ma olen valmis adopteerima last, seda ma südames tahan siiski niikuinii teha. Aga siis hakkab ajus loogika vastu vaidlema, et ma olen noor, ma ei tea selle protseduuri riske jne. Ja mis siis kui ma 10 aasta pärast kahetesen? Kõik need küsimused peas. Siiski jään ma endale kindlaks, et ühest omast piisab ja tahaks nüüd teisi lapsi aidata (nagu ma ka teen päriselus, ainult mitte "ema" rollis). See küsimus siiski tekkitab erinevaid emotsioone, ja tahaksin, et keegi adekvaatne inimene suudaks mulle puust ja punasest rääkida selgeks nii oma arvamuse (mitte ainult arstliku, vaid ka kui naise või ema.... võttes arvesse mu spirituaalne külg: me oleme kõik vennad ja õed, ning kõik maa lapsed vajavad ema), kui ka protseduuri täpse käigu ja riskid. Pluss ka loomulikult selle, et kas on üldse võimalik unistadagi sellisest asjast kui ma olen nii noor (minu kuuldu järgi on sellise operatsiooni tegemine nii noorelt vägagi raske; arstid lihtsalt pole nõus seda tegema). Googlet ma piisavalt palju ei usalda, et oma otsust teha ja mu mees toetab mind igati pidi, kuid tema keeldub otsustamast... õige ka, mina olen ju see, kes sünnitab/ei sünnita... Seega: Appi?!

Ps. Ma ei taha vastust, mis ütleb "oota veel ja otsusta siis; sa pole piisavalt sellele mõelnud", tahan midagi enamat. Olen ise ka psühholoogiat (BA) jne õppinud ülikoolis, ja tahaksin vastuse, mis oleks aus ja mitmekülgne, mis tõesti annaks mulle infot erinevatest aspektidest vaadates; tõelist abi.

Ma tänan.

Vastab...

Lemme Haldre
Erakliinik Elite
Veel vastuseid sellelt arstilt

Tere
Mõistan, et Teil on praeguses olukorras mure. Kahjuks olen ka mina seda meelt, et nii kardinaalset otsust ei tohiks ehk praeguses vanuses teha.
Mulle tundub, et peale Teie poolt nimetatud rasestumisvastaste vahendite on veel mõned, mida võiksite proovida. Võiksite pöörduda Tartus noorte nõustamiskeskusesse (dr. Sikk või dr. Part) ja üksipulgi kõik võimalused veelkord läbi arutada.
Ühe võimalusena soovitaksin ka teha lõikus hoopis mehel. Selle operatsiooni tulemusena suletakse seemnejuhad kas ajutiselt või päriselt. Konsulteerida tasuks meestearstiga. Tänapäeval kasutavad seda sageli perekonnad, kes enam lapsi ei soovi.
Kui mõelda maailma mastaabis, siis on vanemliku hoolitsuseta lapsi tõesti palju. Samas leian, et tänases Eestis oleks suur rõõm, kui just üks haritud, noor naine sünnitaks oma lillelisse ellu veel ühe lapse.
Kolme lapse emana on mul pisut raske Teid mõista. Minu jaoks on emaks olemise roll olnud midagi sellist, mida ei ole asendanud ükski diplom ega karjääriredelil rabamine.
Oma lõpliku valiku peate aga tegema ikkagi ise.
Tervitades Lemme Haldre

Kus on orgasm?

25.11.09 23:56

Olen 29 aastat vana. Ilus, normaalses kaalus, teen trenni, teen vaagnapõhjalihaste harjutusi, kõik võiks olla hiilgav, lalala.
Mul on 2 last 2 erineva mehega, mõlemaga olin küllaltki pikaajalises suhtes (2,5 a).
Hetkel vallaline.
Orgasmi olen elus saanud küll. Umbes 5-10 korda. Täpselt ei tea, ega iga kord ei taibanud risti seinale vedada.
Seksinud olen, nagu peaks ilmselge olema, sadu kordi. Võimalik, et kuskil paar tuhat on umbes õige arv. Sest seks meeldib mulle väga. Ma erutun, ma naudin, mulle meeldib aktiivne olla, kõik on väga tore ja enamasti (ütleme kuskil 60% kordadest) lõpetan isegi mingi rahuldusseisundiga. Erutus on hajunud ja on hea olla. Aga kuna ma olen saanud selle pärisorgasmi, selle tuntavate kokkutõmmetega, ju ka mõned korrad, siis ma tean, et enamasti ma seda ei saa.
Kahtlustan, et asi on kuidagi seotud sellega, et ma ei (oska?) (pole suuteline?) masturbeerida. Juba lapsest saati on oma genitaalide sõrmitsemine tundunud mulle pigem rahustava kui erutava tegevusena. Kui mul on mure ja olen üksi kodus, siis silitan end hajameelselt tupeava ümbrusest, ja see ei tundu üldse nagu midagi seksuaalset, pigem on see umbes midagi sellist nagu omaenda peale pai tegemine või padja kallistamine.
Kuskil 20-sena leidsin, et see puudujääk minu elus tuleb kõrvaldada, lugesin õpetusi ja ronisin vanni "lõõgastuma" igasuguste naljakate mänguasjadega (nagu kokkuvolditud pael ja küünal ja pesulõksud) aga tulemust ei olnud. Proovisin kuskil kümmekond korda, sest õpetuses oli kirjas "ärge oodake kiireid imesid", aga ei midagi.
Olen märganud, et isegi, kui kujutlen midagi erootilist või loen pornot ja hakkan seepeale erutuma, siis niipea, kui endale käe külge panen, kaob see erutus nagu oleks vannil kork eest võetud. Parim paralleel, mida oskan tuua, on see, et eneserahuldamine on minu jaoks nagu iseenda kõditamine - no ei aja naerma, tee mis tahad.
Kõik see omakorda võib olla seotud sellega, et mul pole oma kliitorist seni nagu erilist kasu olnud. Need orgasmid, mis ma olen saanud, on enamasti vaginaalse seksi käigus tulnud, ühe sain ka anaalselt.
Keelekas, mis on ideeliselt minu jaoks väga erutav (märk, et mees on minu naudingu jaoks tõesti ka valmis midagi pakkuma) ei paku mulle füüsiliselt pea midagi, märkan kliitorit õieti ainult siis, kui seda kergelt (aga mitte liiga kergelt) hammustatakse või küünega kratsitakse või pigistatakse. Selleks, et see tunne, mis sellise tugeva stimuleerimise juures tekib, nauditav oleks, pean ma juba enne väga erutunud olema, muidu on see lihtsalt... veider. Mitte otseselt ebameeldiv, aga kindlasti ka mitte "Oh-milline-mõnu!"

Et kõik selge oleks: see, et seks mulle väga meeldib, tähendab, et meeste peale erutun ma küll, nendepoolne sõrmitsemine erutab mind igati edukalt.
Ma olen huvi pärast proovinud ka igasuguseid rollimänge ja natuke ekstreemsusi. Üldiselt erutab mind rohkem domineeriv ja juhtiv pool olemine (kuigi mul pole mingit iha teisele haiget teha), kuid olen tähele pannud, et aeg-ajalt on vahelduseks alistuvat poolt mängida samuti väga põnev.

Kõigi oma vaginaalsete orgasmide ajal olen olnud ratsaasendis peal.

Kui mind kiirustatakse liialt kehalisele kokkupuutele enne, kui mul vaim valmis on, kaob erutus tavaliselt kiiresti ja on tõrges tagasi tulema. Kui mul seksi keskel erutus kaob, ei saa mees enam midagi teha selle tagasitulemise heaks, mida rohkem ta püüab, seda vähem mul huvi on (ideeliselt oleks ju valmis küll, aga liha jääb kindlameelselt nõdraks ja arvab, et mkm, jama), aga kui mees on valmis pooleli jätma ja laskma minul omas tempos uuesti alustada, hakkab asi jälle kenasti looma.
Mul on väga tundlikud nibud (just pärast laste sünnitamist) ja nende sõrmitsemine (ka siis, kui ma teen seda ise) tekitab küll seksuaalse vastukaja kehas.

Minu suhete vahele on jäänud üldjuhul pikad pausid, ikka aastates. Kuskil paar kuud on olnud seksist puudus, siis kaob harjumus ja vajadus ära ning vahel juhtub, et ei tule pool aastat järjest ühtegi seksuaalset impulssi kerre. Kui ise sihilikult pornot otsima ei lähe, muidugi. Et ma ise end rahuldada (ei oska? ei suuda?) siis muud võimalust muidugi polegi kui harjuda.
Aga nüüd ma olen varsti 30.
Peaks nagu olema mingi seksuaalne õitseaeg või sinnakanti. Esimene noorusvärskus hakkab kah ihul hajuma ja kui ma seni kogu aeg ootasin, et küll läheb asi ise paika ja arvasin, et probleemi ei ole (kuna seksida mulle ju meeldib), siis viimasel ajal on tekkinud tunne, et ei lähe siin ise midagi paika. Ütleme, esimesest orgasmist saati, mille sain 22-aastasena, olen saanud umbes 1 orgasmi aastas ja seda on PISUT nagu vähe mu meelest.
Ning igale uuele kallimale seletama hakata, kuidas mul nende orgasmidega on, läheb ka juba piinlikuks. Vanus juba selline, et võiks justkui ennast tunda ja teada, mis meeldib ja kuidas orgasme juhtida jms.
Piinlik on, et ei oska. Ju.
Eriti nooremate meeste ees =P

(Ma ei harrasta üheöösuhteid ning olen juba 8 aastat läinud voodisse ainult nende meestega, kes mulle TÕESTI meeldivad.)

Heade soovidega
(ja ausalt öelda mitte eriti lootusrikkalt - mida saab muuta üks kirjavastus?)

incognito esinev isik
=)

Vastab...

Vladimir Vihljajev
Meestekliinik Tallinnas
Veel vastuseid sellelt arstilt

Tere! Väga huvitav ja asjalik küsimus. Niisugust põhjalik kirja ma ei ole siiamaani veel saanud. Kõik mida Teie küsite ja millest muretsete on õige ja ületähtis!!! Vaid selge ka see et 2-3 lausega neti kaudu selle küsimustele ei saa vastata, kuna seks ja orgasmi saamine ei ole puht "füüsiline" tegevus (mõtlesin puht "mehaaniline"). Et see ei tule ainult tupe ja suguti kokku puudetest, vaid (eriti naisterahval) mängib oma rooli "kattus" - aju, teadvus ja allteadvus. Tavaliselt aitavad erootilised fantaasiad või roolimängud, või seksmängusid. Teile konkreetselt ma ikka soovitan pöörduda seksuaalnõustaja poole, soovitan Mare Pruuks (naistearst Märjamaast (Raplast). Kui tulevad probleemid otsinguga ma võin ise temaga võtta ühendust. Soovin edu Vladimir

Mees ei erutu minu peale

22.11.09 19:44

Tere!
Olen 30-aastane ja mees on 29-aastane. Koos oleme nüüd olnud üle kümne aasta. Alguses seksiga oli kõik korras. Meie esimene tütar saab 7-aastaseks, praegu ootame teist last.
Probleem on selles, et mees ei erutu minu peale, kui ma võtan voodis ohjad enda kätte. Ja ise ta samuti ammu juba algust ei tee.
Palun tehke mulle selgeks, et ma saaks aru, et 1 kord kuus seksida on normaalne, nagu see meil viimased pool aastat on. See mure tegelikult on juba mitmeaastane. Mees tahtis küll teist last aga selleks oli ju vaja seksida (nagu naistearst ütles, normaalne on kaks korda nädalas). Meie puhul oli see võimatu. Ma pidin lausa kerjama, et saaks asja. Üritamist alustasime üle kahe aasta tagasi ja suurem osa toimunud vahekordadest oli minu algatusel, siis ka pidin mehele "keelekat" tegema, et ta üldse erutuks.
Viimasel aastal ta üritab lahti saada oma probleemist, nimelt joomisest. Vanasti, kui ta jõi iga päev, tekkis tal vähemalt mingisugune iha minu vastu, kahjuks küll ainult lõppes ebaõnnestumisega, kuna pikemalt kestnud vahekorra ajal tal lihtsalt ei tulnud midagi välja. Tillu jäi pehmeks ja mõne aja pärast mees lihtsalt norskas minu kõrval, mina aga solvunud ja "täkku täis". Pärast seda, kui ta üritab kainena püsida, ei ürita ta üldse minuga vahekorda astuda. Pärast iga ebaõnnestunud mehe erutamise katset kas nutan või salaja rahuldan ennast.
Kas on tõesti palju tahetud saada rahuldatud kas või kord nädalas, mitte kord kuus ja siis ka ilma tõelise vahekorrata vaid lihtsalt kätega?

Vastab...

Vladimir Vihljajev
Meestekliinik Tallinnas
Veel vastuseid sellelt arstilt

Tere! Küsimus on keeruline ja samal ajal palju levinud (palju küsitakse, tähendab et Teie ei ole selles mures üksi). Tihti pärast 5-7 aastaid kooselu ilmub seksuaalne "ükskõiksus", eriti meesterahva poole. Teie abikaasa juhul kindlasti mõjutas veel "joomine", mille ajal ärkab iha aga sugutu tavaliselt jääb pehmeks. Selge see et seks 1 kord kuus ei saa olla normaalseks. Olen nõus naisarstiga et 2 korda nädalas väga soovitav (ja väga kasulik ka) mõlemale partnerile, eriti kui plaanis oli lapsesaamine. Seksis nagu spordis - pidevalt vaja treeningud teostada isegi kui tänapäeval soovi või tahtmist ei ole, teist sõnadega vajalik minna "vastutahtmist", siis hiljem see muutub meeldivaks. Seks (sama nagu shoping, sport, hasartmängud jne - on kerge narkootiikum -kutsub sõltuvust, vaid see on healoomuline või tervislik ja väga kiidetav arsti poolt tegevus).
Konkreetselt soovitan pöörduda meie kliiniku poole arsti konsultatsioonile. Meest uuritakse - kontrollime suguhormoonide taset, kui on vaja (nähtavasti meestesuguhormoon on temal madal) seda korrigeeritakse. Samal ajal soovitan teile mõlemale (tähendab koos) pöörduda seksuaal-nõustaja poole, kes ka aitab. Ennast rahuldamine on ka tere tulnud, eriti kui regulaarselt seksi ei toimu. Soovin edu Vladimir

Prelox

15.10.09 16:08

после недельного приема препарата повысилось давление 170/105 появился внутренний манбраж, бессонница на проьяжении 4 дней,пропала эрекция появиласьревность и подозрительность по отношеню к жене, Что Вы можете посоветовать. Препарат не принимаю 3дня но никаких изменений. Сергей 48лет

Vastab...

Vladimir Vihljajev
Meestekliinik Tallinnas
Veel vastuseid sellelt arstilt

Здравствуйте! Это означает, что имеется индивидуальная непереносимость - просто он Вам не подходит. Больше не принимайте! В течение короткого времени все побочные явления исчезнут. Владимр

Testosterooni taseme määramine

04.10.09 14:36

Kus ja kuidas saab maarata testosterooni taset?

Vastab...

Vladimir Vihljajev
Meestekliinik Tallinnas
Veel vastuseid sellelt arstilt

Tere! Testosteroni taset saab määrata vereanalüüsi järgi. Kui huvi olemas tulge meie klinikusse vastuvõtule - saab määrata. Soovin edu Vladimir

Peresuhte jahenemine

18.09.09 18:19

Oleme naisega koos elanud ligi 8 aastat. Lapsed on 3 ja 5 aastased. Viimastel aastatel olid meie omavahelised suhted jahenenud ja mehena ei osutanud partnerile piisavalt tähelepanu. Päris tihti oli aga olukordi, kus omavahel lihtsalt ei rääkinud. Tagantjärele vaadates tundub, et tegelikult ei olnudki tegelikult suuri erimeelsusi ja paljuski oli solvumine erinevate asjade peale täitsa naeruväärne.

Täna on selgunud, et naisel on veidi üle keegi teine. Peale teadasaamist rääkisime sellest päris pikalt ja avameelselt. Naine ütles ka, et üks põhjus oli see, et ta ei tundnud kodus piisavalt toetust ja hoolivust.

Oleme arutanud ka tuleviku osas ja partner ütleb, et kindlasti ei taha ta lahku kolida. Ütleb ka, et kuna meil on omavahel niipalju siduvat, siis ei pea ta uut suhet kuigi perspektiivikaks ja tõenäoliselt lõpeb see mõne aja pärast. Ütleb ka, et ei taha järsku ära lõpetada, et pigem peaks see leidma loomuliku lõpu. Lihtsalt hetkel tunneb ta, et keegi temast tõsiselt hoolib - teeb komplimente ja näitab muidu huvi üles. Samas on ka meie omavaheline suhtlemine oluliselt paremaks läinud, kuid pigem sõpradena. Aga ta on ka korduvalt öelnud, et tahab hetkel lihtsalt aega ja kindlasti lähevad ka meievahelised suhted paremaks. Olen ka ise väga hästi aru saanud, et tunnen tegelikult täna seda, mida on partner pikemat aega tundnud. Kuid olen ka jõudnud selgusele, et armastan partnerit väga ja suhete taastamise nimel paljuks

Siit ka minu küsimus, et kuidas peaksin ise hetkel käituma. Andma talle piisavalt aega ja ruumi? Kuivõrd reaalne on üldse see, et kui partner mõistab, et saab jälle kodus piisavalt seda millest on puudust tundnud, ja tekib jälle mehe-naise vaheline side. Ise on ta korduvalt ka kinnitanud, et vajab aega ja me saame kindlast iuue võimaluse.

Vastab...

Lemme Haldre
Erakliinik Elite
Veel vastuseid sellelt arstilt

Tere
Olete komplitseeritud olukorras. Teie naine saab tähelepanu nii uuelt sõbralt kui ka mehelt kodus. Ma ei näe mingit põhjust, miks senine olukord peaks iseenesest muutuma. Vahel jäävad sellised kolmnurk suhted väga pikaks ajaks venima, sest ühele (või ka kahele) osalistest sobib see olukord väga.
Millised on Teie tunded selles olukorras? Kas olete oma tunnetest partnerile teada andnud? Mõelge selle peale, kui kaua olete nõus partneri topeltsuhet taluma- kuu, kaks, pool aastat, 1,5 aastat? Kui partner uut suhet aga ei lõpeta, siis mida teete edasi?
Tore, et olete naisega rääkinud, aga ilmselt on palju rääkimata asju.
Abi oleks paarinõustamisest. Võite tulla soovi korral minu vastuvõtule.
Tervitan L. Haldre

prostatiit

14.09.09 19:28

Добрый день!

Я был у Вас в прошлом году на консультации. Вы поставили мне диагноз простатит и назначили лечение. То лекарство, которое Вы мне назначили в первый раз, мне помогало лучше, чем второе. Не могли бы Вы мне напомнить его название.
В данный момент я не могу приехать к Вам за рецептом и мог бы попросить выписать мне рецепт у своего семейного врача. Заранее благодарен.

Vastab...

Vladimir Vihljajev
Meestekliinik Tallinnas
Veel vastuseid sellelt arstilt

Добрый день! Извините за несвоевременный ответ - только сегодня смог расшифровать Ваше письмо - наши компьютеры в клинике не читают письма написанные кирилицей. В следующий раз можете писать по русски, но только латиницей. Я бы смог Вам ответить, если бы знал, с кем разговариваю, для этого мне нужен хотя бы Ваш личный код (ID). В данный момент я в отпуске, на работу выйду в ноябре. Желаю успеха Владимир

sünnitusjärgne enesetunne

08.09.09 15:12

Mul oli 4 kuud tagasi sünnitus ja tehti õmbluseid. Sellest peale on mul füüsiliselt ja vaimselt halb enesetunne oma suguelundite pärast, tundub, et lihased enam ei toimi. Ma olen abielus, aga ma ei ole julgenud vahekorras olla, sest mul on alaväärsustunne nende õmbluste pärast. Kuna ma ise enam lihaseid tupepiirkonnas hästi ei tunneta, siis kardan ma, et vahekord oleks ebameeldiv ka mehele. Ma ei saa alaväärstustundest oma suguelundite pärast üle, ja ma kardan, et ilma seksita abielu võib hakata meest häirima. Mida teha?

Vastab...

Lemme Haldre
Erakliinik Elite
Veel vastuseid sellelt arstilt

Tere Sünnituse järgselt tehakse õmblused väga paljudele naistele. Enamasti ei jäta need mingit jälge naise suguelule. Usun, et nelja kuuga on kõik Teil paranenud. Soovitan külastada läbivaatuseks günekoloogi ja rääkida oma murest. Tupelihaste tugevdamiseks on olemas spetsiaalsed harjutused, mille kohta on naiste ajakirjades olnud viimasel ajal päris palju artikleid.
Võimalik on tulla ka minu konsultatsioonile, kus saame kõigest pikemalt rääkida.
Tervitan L. Haldre

Seksuaalprobleemid

02.09.09 10:43

Здравствуйте!
Меня зовут Игорь, мне 40 лет.
У меня возникла проблемма с эрекцией.
Подскажите пожалуйства, какие лекарства нужно применять для повышения потенции? И где приобрести в Таллинне?

Vastab...

Vladimir Vihljajev
Meestekliinik Tallinnas
Veel vastuseid sellelt arstilt

Добрый вечер Игорь! Основные лекарства продаются в аптеках по рецептам. Без рецептов можно приобрести PRELOX и витамины (витамин Е , цинк и селен, мужские комлексные добавки). Советую обратиться на прием в нашу клинику, где вы получите компетентный ответ и необходимые рецепты. С уважением Владимир

uneapnoe mõju libiidole ja erektsioonile

31.08.09 02:37

Tere,

1) Milliste mehhanismide kaudu võib mõjutada libiidot ja erektsiooni uneapnoe kerge vorm (juhul, kui diabeeti pole, süda seisund, vererõhk, kolesterool, testosteroon ja kehakaal on normis; päevase unisuse test: 4 punkti, AHI=8)?
2) Milliste mehhanismide kaudu võib mõjutada libiidot ja erektsiooni istuv töö arvuti taga? Lühiaegsed hingamispeetused on ka üsna levinud arvutitöötajate hulgas, eriti nt e-kirjade lugemisel.
3) Kas Eestis on võimalik teha vastavaid uuringuid seoses seksuaalhäirete ja hingamispeetuse, hapnikusisaldusega veres? Kas sellega tegeleb HTI labor?
4) Mis aitaks seksuaalhärete korral, kui need on tõesti seotud uneapnoega, mis kestab juba 6-8 a. ja pole enam ravitav (nina-kurgu lõikused ei aidanud).
5) Küsimus seoses teatud uuringutega maailmameditsiinis (David Gozal), et "isegi kerge hingamispeetuse korral leiti veresoonte seinte endoteeli disfunktsioon". Kas selline muutus on üldiselt pöördumatu? Kas see esineb ka siis, kui vererõhk pole kõrge, vähendades erektsioonivõimet?

Küsija ei suitseta, ei tarvita alkohooli, korduvad uuringud ei avastanud ei haigusi ega muutisi eesnäärmes, munandites (kuigi sperma maht on oluliselt vähenenud). Elu on stressivaba, depresioon ja peavalu esineb väga harva, kuid 2008.a. kevadel tugev äkkiline hommikune peavalu koos näo ja käe tundlikuse muutusega pani kahtlustama mini-insulti, kuid arstid seda ei kinnitanud. Samal ajal hakkasid süvenema libiido- ja erektsioonihäired (mida ei tohiks vist olla, kui üldine tervis on hea?). Vanus on 53a.

Ette tänades vastuste-soovituste eest.

Vastab...

Vladimir Vihljajev
Meestekliinik Tallinnas
Veel vastuseid sellelt arstilt

Tere! Vastan ausalt et ma ei ole uneapnoe suur spetsialist, vaid selge et lühiaegsed hingamispeetused halvenavad hapnikusisaldus veres ja sellega mõjutavad veresoonte seina endoteliumile (sisene kiht), mis samal ajal toodab lämastik oksüüdi. Loogiliselt et siis vajalik suurendata selle toodangut - ehk kasutada kas Prelox või antioksüdaandid või, mis on kindlasti effektiivsem - lämastik oksüüdiga seotud ravimeid - näiteks Cialis iga päev 1/4 tbl (retsepti ravim!). Uurigute kohta maailmas kahjuks ei oska vastata - tean et Tallinnas olemas spets. kliinik (Lauluväljaku juures), mis tegeleb haigusega - apnoega. Arvan et need spetsialistid tunnevad seda rida parem. Need sümptomid, mis ilmunud Teil 2008 kevadel rohkem viidavad ka peaaju soonte patoloogiale.V.

Esita küsimus seksuaalnõustajale

Vastab...

Vastab...

Vastab...

Vastab...

Vastab...

Vastab...

Vastab...

Vastab...

Vastab...

Vastab...