Vastused patsientidele

Vakstineerimine ja rasedus

23.05.12 02:33

Tere tohter, tavaliselt saan külmetushaigused väga kiiresti ja olen ennast igal aastal lasknud gripi vastu vaktsineerida. Nüüd olen viies kuud rase ja mõtlen, kas vaktsineerida? Kas see beebit kuidagi ei mõjuta? Suur tänu!

Vastab...

Perearst Karmen Joller
Telliskivi Perearstikeskus
Valdkond: Vaktsineerimine

Raseduse ajal on naise immuunsüsteem veidi muutunud, mistõttu on võimalik, et naine haigestub nakkushaigustesse tavapärasest kergemini. Seetõttu soovitatakse just rasedatel end gripi vastu vaktsineerida. Enne vaktsineerimist tuleb arstile või õele kindlasti mainida, et ootate last.

Vakstineerimine ja palavik

23.05.12 02:33

Tere, lasime perega vaktsineerida ennast puukentsefaliidi vastu. 10-aastasel lapsel tekkis järgmisel päeval peale seda 37,7 palavik. Kas see on normaalne? Tänades.

Vastab...

Perearst Karmen Joller
Telliskivi Perearstikeskus
Valdkond: Vaktsineerimine

Jah, palavikureaktsioon võib pärast vaktsineerimist esineda küll. Enamasti möödub see 1-2 päevaga ja see ei ole ohtlik. Enamasti on palavik väike, kuid võib esineda ka kõrget palavikku.

Lapsed ja teetanus

23.05.12 02:33

Tere! Kas vastab tõele, et teetanust põevad enamjaolt vanemad inimesed? Kas on teada, mitu last on eelmisel või üle-eelmisel aastal seda haigust Eestis põdenud? Tänan!

Vastab...

Perearst Karmen Joller
Telliskivi Perearstikeskus
Valdkond: Vaktsineerimine

Teetanusse haigestumus on Eestis tänu pikaajalisele vaktsineerimisele (alates 1951. aastast) üliväike - 0,1 haigestunut 100 000 elaniku kohta. See teeb umbes 1 inimese aastas, viimaste aastate jooksul isegi vähem.

Väga põhjalik artikkel teetanusest on Terviseameti lehel: http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/Teetanus.pdf
Terviseameti kodulehelt saate ka täpsemat infot Eestis registreeritud nakkushaiguste kohta, kahjuks puudub seal jaotus vanuste kaupa. Viimane haigestumine teetanusse on registreeritud käesoleva aasta veebruaris Põlvamaal.

On tõesti võimalik, et teetanusse nakatuvad rohkem vanemad inimesed. Põhjuseks võib olla see, et vanemad inimesed ei jätka enda vaktsineerimist ning sageli ei pöördu haavade ja marrastustega ka arsti poole, kus vaktsineerimata inimesele tehakse teetanuse toksoidi vastase seerumi süst. Teetanusetekitaja elab pinnases ning selle "hankimine" on seetõttu üsna lihtne ja vältida on seda sageli raske (täpsemalt vt ülaltoodud artiklist). Haigestumiseks piisab väga väikesest hulgast toksiinist, mida haava sattunud teetanusebakterid põhjustavad. Seetõttu tuleks eriti laste puhul vaktsineerimist ikkagi kaaluda.

Vaktsiinide riskid

23.05.12 02:33

Tere! Vaktsiinide ohud tulenevad toksiinidest (surnud bakteritest), lisaainetest (nagu näiteks äärmiselt ohtlikuks peetavad ained alumiinium ja naatriumglutamaat, mida sisaldavad ka meie riiklikud vaktsiinid), autoimmuunsusreaktsioonidest, mis võivad olla ja vahel ka on invaliidistavad ja eluohtlikud. Miks arstid kasutavad vaktsiinidest rääkides tihti väljendit "ohutu"? Kust leiab adekvaatset infot meil käibel olevate vaktsiinide riskide kohta?

Vastab...

Perearst Karmen Joller
Telliskivi Perearstikeskus
Valdkond: Vaktsineerimine

Peamised vaktsineerimisega seotud ohud on allergia vaktsiinis sisalduvate koostisosade vastu ja vaktsiini mittetoimimine teatud seisundis patsientidel. Allergia ongi oma olemuselt autoimmuunreaktsioon, mida te oma küsimuses mainite. Allergia võib tõesti kujuneda eluohtlikuks või invaliidistavaks. Selliseid juhtumeid esineb üliharva, ka vaktsiinide puhul. Kui teil või lapsel on esinenud raskeid allergilisi reaktsioone, tuleks seda enne vaktsineerimist arstile kindlasti mainida. Kerge toiduallergia vaktsineerimise vastunäidustuseks pole.

Seisundid, mille puhul vaktsiin ei toimi (ei teki immuunsust): haigus, millega kaasneb palavik üle 39C, immuunpuudulikkus, raske krooniline haigus. Kerge köha-nohu ja väike palavik vaktsineerimise vastunäidustuseks ei ole.

Vaktsiinides sisalduvad ained, mis suurtes annustes võivad olla toksilised, on reeglina lisatud just vaktsiini ohutuse tõstmiseks ja säilivuse parandamiseks. Meie igapäevases joogiveeski on aineid (nt radioaktiivsed ühendid), mis suurtes annustes võivad ohtlikuks osutuda, kuid väikestes annustes midagi ei tee. Farmakoloogia e ravimiteaduse üheks põhieesmärgiks ongi leida, milline on kontsentratsioon, mille juures ravim või ravimtaim inimesele kahju asemel kasu toob.

Eestis on ravimil (sh vaktsiinil) turule pääsemine väga keeruline - Ravimiametile tuleb esitada väga põhjalikud uuringumaterjalid ravimi/vaktsiini ohutuse ja efektiivsuses kohta. Tänapäeval viiakse uuringuid läbi kümnetel tuhandetel inimestel. Lisaks registreeritakse iga vaktsineerimise korral ka vaktsiini partii number, mis võimaldab vaktsiini teatud kõrvaltoimete puhul "jälitada" - et vajadusel saaks kindlaks teha, kas konkreetse partii tootmisel on esinenud vigu. Partii number on märgitud teie vaktsineerimispassi ning selle märgib vaktsineeriv meedik ka teie tervisekaarti ning veel eraldi toimikusse.
Laste vaktsineerimise eest tasub Eestis täies mahus riik ja riik on huvitatud, et vaktsiinist ka kasu oleks ning et see kodanike tervisele mingit ohtu ei kujutaks.

Muide, teie poolt mainitud naatriumglutamaati sisaldavad ka väga paljud toiduained. Tõenäosus saada sealt toksiline kogus seda ainet on palju suurem kui ühe- või paarikordse vaktsineerimise puhul.

Vastureaktsioon vakstineerimisele

23.05.12 02:33

Tere! Üldiselt arvatakse, et vaktsineerimise vastureaktsioonidest annavad arstid märku vaid 1% korral, milline võib olla see protsent Eestis? Kust saab infot Eestis aset leidnud vastureaktsioonide-tüsistuste kohta? Tänud!

Vastab...

Perearst Karmen Joller
Telliskivi Perearstikeskus
Valdkond: Vaktsineerimine

Ka mina olen kuulnud infot, et Eesti arstid teatavad vaktsiinide ja ravimite kõrvaltoimetest üldiselt üsna vähe. Vaktsiinide puhul võib selle põhjuseks olla asjaolu, et 99% või enamgi vaktsineerimise kõrvaltoimetest on väga kerged ja kliiniliste uuringute ning senise kogemuse põhjal ette teada (nt süstekoha punetus, mõne vaktsiini puhul lühiajalised gripitaolised sümptomid ja palavik). Süstekoha punetust peavad ka patsiendid ise enamasti loomulikuks, mistõttu ei teatata neist kõrvaltoimetest arstile.

Kui tegu on mittetuntud või elule või tervisele ohtliku kõrvaltoimega, siis teatatakse sellest kindlasti ning algatatakse uurimine. Eestis on kõik vaktsineerimisega tegelevad arstid läbinud erikoolituse, mille raames käsitletakse põhjalikult ka vaktsiinide võimalikke koos- ja kõrvaltoimeid.

Arstide poolt teatatud kõrvaltoimete kohta saate teavet Ravimiameti kodulehelt ravimite koos- ja kõrvaltoimete lõigu alt.

Vastanud Perearst Karmen Joller

Vakstineerimine ja rasedus

Vastab...

Vakstineerimine ja palavik

Vastab...

Lapsed ja teetanus

Vastab...

Vaktsiinide riskid

Vastab...

Vastureaktsioon vakstineerimisele

Vastab...