- Allergoloogia (600)
- Endokrinoloogia (4 878)
- Füsioteraapia (1 000)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (35)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 003)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 140)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 509)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 611)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 313)
- Psühhiaatria (8 566)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 256)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 013)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (351)
- Veresoontekirurgia (305)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “valulik kühm kurgulaes” leiti 2 304 vastet
Valulik neelamine
Valulik neelamine ehk odünofaagia võib esineda eraldi või koos düsfaagiaga ja tuleneda limaskesta kahjustusest, infektsioonist (bakterid, viirused, seened), kasvajast, keemilisest söövitusest, söögitorumotoorika ...
Eesnahakitsenemus
Eesnahakitsenemus ehk fimoos on seisund, mille puhul eesnaha ava on kitsenenud sedavõrd, et eesnaha vaba tagasilükkamine üle peenisepea on takistatud. Esimestel eluaastatel on fimoos loomulik seisund. ...
Päraku-uuris
Päraku-uuris ehk pärakufistul on ebanormaalne ühendus päraku või pärasoole ja pärakut ümbritseva naha vahel. Pärakufistul võib tekkida pärakuabstsessi (pärakuümbruse mädakolle) tagajärjel või areneda ...
Rahetera
Rahetera ehk kalasioon võib tekkida, kui odraivast mäda ei välju. Põletikunähud küll taanduvad, kuid silmalaule jääb kuni herneterasuurune kindlate piirjoontega paksend. Rahetera võib moodustuda ka märkamatult ...
Kõhrehaigestumus
Kõhrehaigestumus ehk kondropaatia on peamiselt kasvueas ainevahetushäiretest tekkiv ja püsival ülekoormusel süvenev liigesekõhrede struktuuri muutus, mis võib viia osteokondroosi või -artroosi tekkeni. ...
Kõrvalestahaigused
Kõrvalestahaigused. Kõrvalesta verevalum tekib, kui trauma tagajärjel koguneb veri kõhre ja kõhreümbrise vahele. Sageli ilmub maadlejatel pehme padjand kõrvalesta ülemisse ossa. Sel juhul veri aspireeritakse ...
Kõrvavalu
Kõrvavalu tekib välis- ja keskkõrvapõletike, kasvajate ja vigastuste korral. Küllalt sageli ei ole kõrvavalu üldse seotud kõrva haigestumisega, vaid kiirgub kõrva lähedal asetsevatest haigestunud elunditest. ...
Kõõluserebend
Kõõluserebend. Kõõlus on lihase sidekoeline algus- või kinnitusosa. Kõõlused kannavad lihasepingutuse üle luudele ja panevad liikuma liigesed. Kõõlused taluvad väga suuri venituskoormusi. Kõõluserebendid ...
Rauavaegusaneemia
Rauavaegusaneemia tekib organismi rauadepoo tühjenemise tagajärjel, see omakorda põhjustab erütrotsüütide (punaliblede) arvu langust ja hemoglobiini (hapnikku siduva proteiini) vähesust. Kõikidest aneemiatest ...
Rändneer
Rändneer. Neerude normaalne füsioloogiline liikumine toimub koos hingamise ja kehaasendi muutustega, nagu see on ka maksa jt kõhukoopa elundite puhul. Pikakasvulisel kõhnal inimesel on neeru liikuvus ...
Söögitorupõletik
Söögitorupõletik ehk ösofagiit kujuneb sageli reflukshaiguse korral, harvem söögitorusöövitusest keemiliselt aktiivsete ainetega (happed, leelised). Ösofagiit võib kaasneda mõnede haigustega või olla ...
Kusepeetus
Kusepeetus ehk uriiniretentsioon on olukord, kus põis on ülemäära uriiniga täitunud, aga mingil põhjusel inimene ise urineerida ei saa. Sellise seisundi korral neerud funktsioneerivad ning uriini voolab ...
Kõõrkael
Kõõrkael. Tegemist on teadmata põhjusel tekkinud kesknärvisüsteemi haigusega, mis avaldub kaela- ja õlavöötmelihaste düstoonias (lihasetoonuse häires). Tavaliselt ilmneb düstoonia algul vahelduvalt, muutudes ...
Lümfangiit
Lümfangiit ehk lümfisoone seina põletik tekib tüsistusena raskekujuliste mädapõletike või mädaste haavade puhul, kui infektsioon levib mädakoldest lümfiteedesse. Lümfangiiti võib esineda ka mittemädase ...
Higinäärmepõletik
Higinäärmepõletik ehk hidradeniit tekib tavaliselt kaenlaalustes, harvem kubeme- või lahklihapiirkonna higinäärmetes ja seda esineb sagedamini noortel naistel. Higinäärmepõletiku teket soodustavad tugev ...
Karbunkul
Karbunkul ehk mädamuhk sarnaneb suurel määral furunkuliga, kuid infektsioon on laialdasem ja sügavam, haarates paljusid karvanääpse ja rasunäärmeid. Tekitajaks on kõige sagedamini kobarkokk (stafülokokk). ...
Roietevaheline närvivalu
Roietevaheline närvivalu ehk roidevahevalu ehk interkostaalneuralgia on valu rindkere seinas, mis on tingitud ühe või mitme roietevahelise närvi ärritusest. Interkostaalnärvid lähtuvad seljaajust ja kulgevad ...
Urineerimishäired
Urineerimishäired. Need on kusepõie ärritusnähud, sagenenud ja äkkurineerimine, mida kõige enam põhjustab bakteriaalne põletik kuseteedes, aga ka eesnäärmehaigused. Kipitus urineerimisel on kusiti ärrituse ...
Marutõbi
Marutõbi on marutõveviiruse tekitatud haigus, millesse inimene nakatub haigestunud looma (koer, kass, metskits, rebane, hunt, nahkhiir jt) puremise tagajärjel või looma sülje sattumisel vigastatud nahale, ...
Furunkul
Furunkul ehk paise, kõnekeeles koeranael, on rasunäärme, higinäärme või karvajuuretupe bakteriaalsest põletikust tekkiv mädakolle, mille keskele moodustub surnud kudedest tuum ehk mädakork. Põletik haarab ...