- Allergoloogia (603)
- Endokrinoloogia (4 892)
- Füsioteraapia (1 007)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 011)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 169)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 585)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 633)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 376)
- Psühhiaatria (8 573)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 259)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 015)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (353)
- Veresoontekirurgia (307)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Vererõhu ja pulsi kõikumine” leiti 1 363 vastet
Pulsi mõõtmine
Pulsi mõõtmine. Pulss on arteri ehk tuiksoone seina võnkumine, mida põhjustab südame vasaku vatsakese kokkutõmbumisel (süstolis) aorti väljapaisatav veri. Pulss on vanim südametegevuse jälgimise parameeter. ...
Vererõhu mõõtmine
Vererõhu mõõtmine toimub kas otsese või kaudse meetodi abil. Otseseks ehk invasiivseks (õõnesiseseks) vererõhu mõõtmiseks kasutatakse intensiivravis või anestesioloogilises praktikas vastavaid andureid, ...
Minestus
Minestus ehk sünkoop on seisund, kus inimene ei tunneta väliskeskkonna ärriteid ega kontakteeru väliskeskkonnaga. Füsioloogiliselt, normaalselt esineb selline seisund une ajal. Haigusnähuna täheldatakse ...
Verejooks
Verejooks. Verejooksuks ehk hemorraagiaks nimetatakse vere väljumist vereringest veresooneseina kahjustuse tõttu, mille on esile kutsunud trauma või haigused (põletik, haavandumine, kasvaja). Soodustavad ...
Arteriaalse vererõhu ööpäevane monitooring
Arteriaalse vererõhu ööpäevane monitooring ehk registreerimine tähendab vererõhu väärtuste mõõtmist igapäevase tegevuse käigus. Selle eesmärgid on järgmised:
1) arteriaalse vererõhu ööpäevase kõikumise ...
Kliiniline surm
Kliiniline surm. Kliinilise surma puhul on vereringe, hingamine ja kesknärvisüsteemi talitlus lakanud, kuid 3–5 minuti jooksul on organismi veel võimalik taaselustada. Kui inimene selle aja jooksul abi ...
Paroksüsm
Paroksüsm on äge ootamatult tekkiv haigushoog, mida iseloomustavad teatud sümptomid (valud, lihasetalitluse muutused, psüühikahäired jt). Sellised haigushood on näiteks paroksüsmaalne tahhükardia (kiirenenud ...
Kilpnäärme vaegtalitlus
Kilpnäärme vaegtalitlus ehk hüpotüreoos on seisund, mille puhul kilpnääre ei suuda toota piisavalt hormooni, et rahuldada organismi vajadusi. Kilpnäärme vaegtalitluse tunnusteks on unisus, apaatia, tursed ...
Vererõhk
Vererõhk on surve, millega süda verd mööda artereid kehasse laiali pumpab. Vere ringlemiseks vajaliku rõhu tekitavad südame kokkutõmbed. Vererõhk on erinevates kehapiirkondades pisut erinev, südamest ...
Ureemia
Ureemia ehk kusiveresus põhjustab mitmesuguseid vaevusi sõltuvalt mürgistest jääkainetest (kreatiniin, uurea), mis on kogunenud organismi ning mõjutavad erinevaid elundeid. Ureemia tekib raskete neerutalitluse ...
Rasedusmürgistus
Rasedusmürgistus ehk preeklampsia ehk rasedustoksikoos on vaid rasedatel esinev seisund, mida iseloomustab vererõhu märkimisväärne tõus ja sellega kaasnev uriiniga erituva valgukoguse mitmekordistumine. ...
Südameseiskus
Südameseiskus. Kui süda kui pump lakkab töötamast, nimetatakse seda südameseiskuseks. Südameseiskus võib väljenduda: 1) asüstooliana – südamelihases puudub igasugune elektriline ja mehaaniline tegevus; ...
Elektrokardiograafia
Elektrokardiograafia on südamelihase talitluse puhul tekkiva elektrivälja pinge kõikumiste graafiline registreerimine kehapinnalt. Elektrokardiogrammil (EKG) on võimalik jälgida järgmisi laineid: P-laine ...
Kõhupuhitus
Viited: kõhupuhitusKõhupuhitus ehk meteorism on sage vaevus. Pärasoole kaudu väljub päevas keskmiselt
600 ml soolegaasi, kusjuures individuaalne kõikumine on suur (200–2000 ml). 20–60% soolegaasist ...
Rasedus
Rasedus. Viljastumise käigus tekib viljastatud munarakk ehk sügoot, mis läbib erinevaid arenguetappe ja millest areneb laps. Viljastatud munaraku ja loote arenemist ning kasvu naise kehas nimetatakse ...
Kriis
Kriis tähendas varasemas kasutuses haiguse pöördepunkti, mille järel haige hakkas paranema, kuid võis ka surra. Enne antibiootikumide avastamist kulgesid niiviisi mitmed rasked põletikuprotsessid, näiteks ...
Kõhukelmepõletik
Kõhukelmepõletik ehk peritoniit on infektsioon, mis jaotatakse primaarseks ehk esmaseks ja sekundaarseks ehk teiseseks, st mõne muu kõhuõõneelundi haiguse tagajärjel tekkinuks.
Kõige sagedamini satub ...
Feokromotsütoom
Feokromotsütoom on neerupealise säsi kasvaja, mis toodab ülemäärases koguses adrenaliini ja noradrenaliini (vererõhku ja südametööd reguleerivad hormoonid). 90% feokromotsütoomidest on healoomulised. ...
Kopsuturse
Kopsuturse ehk kopsuödeem kujutab endast tursevedeliku kogunemist alveoolidesse (kopsusompudesse) ja hingamisteede valendikku. Põhjuseks on veresoonte läbilaskvuse tõus mitmete südamehaiguste, aga ka ...
Madal vererõhk
Viited: tugisukadMadal vererõhk ehk arteriaalne hüpotoonia väljendub arteriaalse vererõhu languses ja sellest tingitud enesetunde halvenemises ning mõnedes üldnähtudes (külmad käed ja jalad, südamekloppimine ...