- Allergoloogia (603)
- Endokrinoloogia (4 890)
- Füsioteraapia (1 005)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 011)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 169)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 581)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 633)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 365)
- Psühhiaatria (8 573)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 259)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 015)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (353)
- Veresoontekirurgia (307)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Peale mandlioperatsiooni” leiti 20 842 vastet
Rõhkside
Rõhkside on efektiivne verejooksu sulgemise viis. Haavale asetatakse soovitatavalt steriilne lapp, selle peal surutakse haav sõrmedega kinni (haava servad koomale). Sõltuvalt haava suurusest valmistatakse ...
Mesi
Mesi on kõige tervislikum magusaine. Mee liigid on lehemesi, õiemesi ja mesikastemesi (st kuumade ilmadega okaste pinnale erituvast “kastest” mesi). Tavaliselt on mesi segamesi, harvem aga ühelt taimeliigilt ...
Soopor
Soopor ehk uimus (sügav uni) on põhihaigusele tüsistusena lisandunud raske teadvushäire, mille korral haige ei ole enam võimeline sõnaliselt adekvaatselt kontakteeruma (sh koostama ja alla kirjutama testamenti). ...
Verimuhk
Verimuhk ehk hematoom on trauma tagajärjel tekkinud verevalum, mis võib kujuneda juba väikese vigastuse korral, kusjuures kalduvus nende tekkeks on indiviiditi erinev.
Suurte verevalumite korral on iseloomulikeks ...
Ornitoos
Ornitoos ehk papagoitõbi on lindude haigus, mis on ka inimesele nakkav. Ornitoos tõvestab peale papagoide, kellel haigust täheldati esimesena, ka kodulinde – parte, kalkuneid, kanu. Samuti on haigus laialt ...
Posttraumaatiline stresshäire
Posttraumaatiline stresshäire tekib hilinenud vastukajana läbielatud erakordselt eluohtlikule või hirmutavale olukorrale. Seda võivad põhjustada näiteks sõjasündmused, üleelamised vangilaagris, laevahukk, ...
Põlvevalu
Põlvevalu. Põlv on liiges, mis saab kõige sagedamini vigastada. Vigastused võivad juhtuda nii tööl kui ka vaba aega veetes, näiteks sportides. Valu lähtub kas põlveliigesest või liigest ümbritsevast pehmest ...
Alkoholideliirium
Alkoholideliirium ehk joomahullus on võõrutuspsühhoos, mis vallandub inimesel pärast pikaajalise joomaperioodi lõppu tavaliselt 3.–5. päeval. Tekib segasusseisund. Teadvuse hämardumisega kaasnevad erinevat ...
Günekomastia
Günekomastia on näärmekoe vohamisest tingitud rinnanäärmete suurenemine meestel. Põhjuseks on enamasti mees- ja naissuguhormoonide tasakaalu häire organismis, mis võib tekkida mehe igal eluetapil. Günekomastia ...
Konnasilm
Viited: uureasalvKonnasilm on pitsituskohale tekkinud marrasknaha sarvkihi paksend, mis ulatub pärisnahasse ja tekitab närvilõpmetele surudes valu. Kõige sagedamini tekib konnasilm väikesele varbale, ...
Kupud
Kupud. Kupupanek mõjutab reflektoorselt paikset verevarustust, soodustades põletikuprotsesside paranemist ja vähendades valu. Kupuklaaside asetamisel kehale tekib vastavas piirkonnas liigveresus. Kuppe ...
Paranoia
Paranoia. See mõiste on saja aasta kestel oma sisult ja ulatuselt korduvalt muutunud. Tänapäeval mõistetakse paranoia all psüühikaseisundeid, mille puhul kujuneb üksik luulumõte või omavahel seotud luulumõtete ...
Pind
Pind nahas. Pinnuna mõistetakse tavaliselt väikest võõrkeha nahas või küüne all, enamasti on see puutükk või taime okas või kalaluu. Pind on võõrkeha ja sõltuvalt sellest, kui sügavale kudedesse ta on ...
Akalaasia
Akalaasia on söögitoru haigus, mille korral on häiritud söögitoru peristaltika (perioodiline laineline liikumine) ja söögitoru alumise sulgurlihase lõõgastumine. Selle tagajärjel tekib söögitorulihaste ...
Nägemise hügieen
Nägemise hügieen hõlmab kõiki tingimusi, mis aitavad silmadel normaalselt areneda ja elu lõpuni häireteta talitleda. Parim valgus silmadele on päevavalgus. Seepärast tuleb aknad puhtaks pesta, paksud ...
Piim ja piimatooted
Piim ja piimatooted peaksid koguseliselt moodustama veerandi meie igapäevasest toiduvalikust. Iga inimene võiks päevas juua vähemalt 3 klaasi piima, keefirit, hapupiima või jogurtit. Klaasi piima võib ...
Furunkul
Furunkul ehk paise, kõnekeeles koeranael, on rasunäärme, higinäärme või karvajuuretupe bakteriaalsest põletikust tekkiv mädakolle, mille keskele moodustub surnud kudedest tuum ehk mädakork. Põletik haarab ...
Hammaste hooldamine
Hammaste hooldamine. Hambapinnale kleepub süljest õhuke proteiinikiht (valgukiht). Selle peale koguneb mikroobe ja nende ainevahetuse jääke, millest moodustub hambakatt – pehme, mittemineraliseerunud ...
Häälduspuue
Häälduspuue ehk vaeghääldus on üldine ebaselge hääldamine või mingite häälikute väär moodustamine. Häälduspuue esineb iseseisva puudevormina (düslaalia) või mingi teise kõnepuude tunnusena (nt rinolaalia, ...
Jääkott
Jääkott on tõhus paikse külmaga mõjutamise vahend. Tal on tugevam ja kestvam toime, võrreldes külma kompressiga. Kasutatakse põrutuste, nikastuste, nahaaluste verejooksude ja ägedate piiristunud põletike ...