- Allergoloogia (603)
- Endokrinoloogia (4 890)
- Füsioteraapia (1 005)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 011)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 169)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 581)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 633)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 365)
- Psühhiaatria (8 573)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 259)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 015)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (353)
- Veresoontekirurgia (307)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Lapsel õlavarreluu distaalse osa murd” leiti 6 243 vastet
Harjumuslik õlaliigese nihestus
Harjumuslik õlaliigese nihestus. Õlaliigeses on liigestumine õlavarreluu pea ja abaluu liigesesüvendi vahel väike ning liigese stabiilsus saavutatakse pehme koe struktuuride – liigesekapsli ehk -kihnu ...
Koolivalmidus
Koolivalmidus ehk kooliküpsus tähendab lapse terviklikku arengut, valmisolekut õppimiseks ja koolieluga kohanemiseks. Igal õpetajal on harilikult selge ettekujutus, millega laps peab koolis toime tulema. ...
Adenoid
Adenoid on neelumandli vohand. Neelus olev mandel, mida kutsutakse ka ninaneelumandliks, on laial alusel, ebaühtlase kuju ja pinnaga lümfaatilise koe kogum. 2.–4. eluaastal võib lastel esineda ninaneelumandli ...
Süsteemne erütematoosluupus
Süsteemne erütematoosluupus ehk süsteemne erütematoossöötraig on autoimmuunhaigus. Immuunsüsteemi ülesanne on võidelda organismile võõraste ainete ja ollustega, näiteks bakterite ja viirustega. Autoimmuunhaiguste, ...
Luuüdipõletik
Luuüdipõletik ehk osteomüeliit on nakkuslik põletik, mis haarab nii luuüdi, luukoe kui ka luuümbrise ning võib levida luu teistesse osadesse ning sellest väljapoole. Sõltuvalt nakkuse sissetungiväratist ...
Näonärvihalvatus
Näonärvihalvatus. Näonärv tagab miimiliste lihaste töö, juhtides otsmikulihaseid, silmaümbruse, põse- ja suuümbruse lihaseid. Lisaks juhib näonärv keele eesosalt maitsmisaistinguid, kontrollib pisaranäärmete ...
Allergiahaigused
Allergiahaigused on astma, allergiline nohu, allergiline alveoliit, atoopiline dermatiit, nõgestõbi, anafülaksia. Eri vanuses inimestele on iseloomulik teatud allergiahaiguste esinemine. Esimestel eluaastatel ...
Immuniseerimine
Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. Teatud juhtudel toimub nakkushaiguse ennetamine ...
Suitsidaalsus
Suitsidaalsus hõlmab suitsidaalset käitumist (enesetappe, enesetapukatseid) ja suitsidaalset mõtlemist (enesetapumõtteid, enesetapuplaani). Enesetapumõtted keerlevad üldisemalt elust lahkumise ümber, ...
Kardioskleroos
Kardioskleroos ehk südamelihase fibrootiline kõvastumine tekib veresoonte lubjastumise ehk ateroskleroosi või südamelihasepõletikku põhjustavate haiguste, eelkõige reuma tagajärjel. Südamelihasepõletiku ...
Epideemia
Epideemia ehk rändtaud on (mujalt tuleva) nakkushaiguse laiaulatuslik puhang, mis haarab suurt osa piirkonna rahvastikust. Kui varasematel aegadel esines suuri katkuvõi rõugeepideemiaid, siis tänapäeval ...
Helicobacter pylori
Helicobacter pylori on viburitega bakter, mis satub organismi väljaheidetest mustade käte kaudu, elutseb maolimas ja põhjustab kroonilist maolimaskestapõletikku. Helicobacter pylori infektsioon on ka ...
Kevadväsimus
Kevadväsimus on inimesel tavaliselt varakevadel esinev pikemaajaline väsimustunne, millega kaasneb suurem unetarve. Arvatakse, et selle üks põhjusi on vitamiinide vähesus kevadises toidus. Oma osa on ...
Kriis
Kriis tähendas varasemas kasutuses haiguse pöördepunkti, mille järel haige hakkas paranema, kuid võis ka surra. Enne antibiootikumide avastamist kulgesid niiviisi mitmed rasked põletikuprotsessid, näiteks ...
Ninavaheseina kõverdus
Ninavaheseina kõverdus võib olla kõhrelises ja luulises osas, meenutades S-tähte. Paljudel juhtudel on muutunud ka nina väliskuju. Sagedasemaks põhjuseks on traumad. Kaasasündinud ehk kongenitaalsed ninavaheseina ...
Ninaverejooks
Viited: tampoonidNinaverejooks ehk epistaksis on eri põhjustel tekkiv verejooks nina limaskestast. 90% verejooksudest pärineb ninavaheseina eesmisest osast, kus on rikkalik veresoonte võrgustik. Ninaverejooksu ...
Organismi talitluste regulatsioon
Organismi talitluste regulatsioon. Homöostaasi (tasakaaluseisundi) saavutamiseks, organismi kui terviku funktsioneerimiseks ning kohanemiseks muutuva väliskeskkonnaga peavad organismis toimuvad arvukad ...
Kusejuhakivitõbi
Kusejuhakivitõbi ehk ureterolitiaas on kivi(de) leidumine kusejuhas. Väga suur osa neerukarikates tekkinud kividest läbib kusejuha koos uriiniga märkamatult või põhjustab vaid kergeid häireid. 3–4 mm ...
Lülivaheketta väljasopistus
Lülivaheketta väljasopistus ehk lülivaheketta song ehk diskusprolaps tekib lülivaheketta fibroosvõru katkemisel. Lülivaheketas koosneb sültja konsistentsiga säsituumast ning selle ümber olevast kontsentrilisest ...
Õhusaaste
Õhusaaste on suurel määral tingitud inimtegevusest. Eluslooduse ainevahetusproduktid moodustavad saastest tühise osa, ka loodusnähtused, nagu kestvad tuuled, tugevad tormid, vulkaanipursked, saastavad ...