- Allergoloogia (600)
- Endokrinoloogia (4 878)
- Füsioteraapia (999)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (35)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 003)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 140)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 508)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 610)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 313)
- Psühhiaatria (8 566)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 254)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 013)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (351)
- Veresoontekirurgia (305)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Kõne ja keele spets. arenguhäire?” leiti 1 162 vastet
Alakõne
Alakõne on kõne arengu puue, mida iseloomustavad keeleüksuste puudulik valdamine kõigil tasanditel (sõnade häälikkoostis ja tähendus, sõnavara, grammatika), sõnalise suhtlemise algelisus, kirjutamis- ...
Häälduspuue
Häälduspuue ehk vaeghääldus on üldine ebaselge hääldamine või mingite häälikute väär moodustamine. Häälduspuue esineb iseseisva puudevormina (düslaalia) või mingi teise kõnepuude tunnusena (nt rinolaalia, ...
Kurtus
Kurtus on võimetus tajuda väliseid helisid, mille aluseks on heli vastuvõtuaparaadi kahjustus. Kurtuse piiriks loetakse 70–80 dB-st vaiksema kõne kuulmise võimetust. Absoluutset kurtust esineb harva, ...
Düsartria
Düsartria on kõnepuue, mille põhjuseks on kõne moodustamise ning neelamisega seotud lihaste kahjustus. Sellise puudega inimese kõne on ebaselge ja takerduv. Sageli öeldakse, et räägib, nagu oleks “kuum ...
Maitsmismeel
Maitsmismeel aitab organismil saada informatsiooni suuõõnde jõudnud ainete omaduste kohta. Inimese maitsmismeel suudab eristada nelja põhilist maitset: magusat, mõru, soolast ja haput, kuid enamiku ainete ...
Mutism
Mutism on psüühilistest teguritest tingitud tummus. Mõttetegevuse sisulist ning vormilist külge saab jälgida kõne või kirja põhjal. Mõtlemise tempo aeglustumine (nt depressiivsete seisundite korral) võib ...
Kõnepuue
Kõnepuue on normist hälbiv vaegkõne. Väikelapse kõne eakohased iseärasused, samuti murre ja normist erinev võõrkeele hääldus ei kuulu kõnepuuete hulka. Kõnepuude sünonüümidena kasutatakse mõnikord termineid ...
Kõrvavalu
Kõrvavalu tekib välis- ja keskkõrvapõletike, kasvajate ja vigastuste korral. Küllalt sageli ei ole kõrvavalu üldse seotud kõrva haigestumisega, vaid kiirgub kõrva lähedal asetsevatest haigestunud elunditest. ...
Keelepõletik
Keelepõletik ehk glossiit on tavaliselt seotud suuõõne- või mõne üldhaigusega. Keel on punetav, vahel turses, võib kaasneda valu või põletustunne. Keelevalu, mille täpseid põhjusi ei teata, esineb vahel ...
Stuupor
Stuupor ehk tardumus võib esineda koos mitme psüühikahäirega. Stuupori korral on haige kehaline liikuvus suuremal või vähemal määral pidurdunud. Stuupor algab kas pikkamööda või äkki. Tavaliselt on algul ...
Ataksia
Ataksia on liigutuste koordinatsioonipuue, mis pole põhjustatud mitte lihasenõrkusest, vaid tahtele alluvate lihaste koostöö puudumisest, st vead tekivad liigutuste kiiruses, ulatuses, suunas, ajastamises. ...
Afaasia
Afaasia ehk kõnehalvatus ehk kõnelemisvõimetus tekib normaalse kõnevõimega inimesel peaaju kõnekeskuste kahjustuse tagajärjel, seega pole tegemist arengulise kõnepuudega. Afaasia kujuneb juhtiva ajupoolkera ...
Pahaloomuline kehvveresus
Pahaloomuline kehvveresus ehk pernitsioosne aneemia on seotud B12 -vitamiini defitsiidiga organismis. B12 -vitamiini puudus võib tekkida imendumishäiretest. Näiteks võib organismi immuunsüsteem produtseerida ...
Lame sammaspool
Lame sammaspool ehk lame lihhen on krooniline naha- ja limaskestade haigus, millele on iseloomulik violetsetest läikivatest sõlmekestest (paapulitest) koosnev lööve. Lööve võib tekkida igale kehaosale, ...
Näonärvihalvatus
Näonärvihalvatus. Näonärv tagab miimiliste lihaste töö, juhtides otsmikulihaseid, silmaümbruse, põse- ja suuümbruse lihaseid. Lisaks juhib näonärv keele eesosalt maitsmisaistinguid, kontrollib pisaranäärmete ...
Kõnevõimetus
Kõnevõimetus on võimetus tajuda ja/või produtseerida häälikulist kõnet osaliselt või täielikult. Täielikku võimetust kõnelda nimetatakse tummuseks, võimetust kuulmispuude tõttu kõnet tajuda – kurtuseks. ...
Kogelus
Kogelus on kõne voolavuse ehk ladususe häire. Kõne tempot ja rütmi moonutavad toonilised (tt…tuli) või kloonilised (ko…ko… koju) kramplikud liigutused hääldamist, hääle teket või kõnehingamist korraldavates ...
Audiomeetria
Audiomeetria on kuulmisteravuse instrumentaalne mõõtmine. Audiomeeter (kuulmismõõtur) on elektriline heligeneraator, mille abil on võimalik saada puhtaid toone vahemikus 125–8000 Hz, tavaliselt oktaaviliste ...
Kõhutüüfus
Kõhutüüfus on inimestel esinev palavikuga kulgev eluohtlik nakkushaigus, mille korral toidust, veest või saastunud kätelt organismi sattunud Salmonella perekonnast pärit tüüfusebakterid levivad vere kaudu ...
Hammaste hooldamine
Hammaste hooldamine. Hambapinnale kleepub süljest õhuke proteiinikiht (valgukiht). Selle peale koguneb mikroobe ja nende ainevahetuse jääke, millest moodustub hambakatt – pehme, mittemineraliseerunud ...