- Allergoloogia (603)
- Endokrinoloogia (4 892)
- Füsioteraapia (1 007)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 011)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 169)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 581)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 633)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 365)
- Psühhiaatria (8 573)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 259)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 015)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (353)
- Veresoontekirurgia (307)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Jahedus, väsimus ja pole eriti söögi isu.” leiti 31 168 vastet
Lihasevigastused
Viited: lihasevigastusLihasevigastused võivad olla põrutused, venitused, rebendid. Kõige sagedamini esineb põrutusi ja venitusi.
Lihasevenitus ehk distensioon on kergem lihasevigastuse tüüp, millele ...
Kõhunäärmevähk
Kõhunäärmevähk ehk pankreasevähk on haigus, mis areneb pankreasekoes. Seda vähki esineb suhteliselt tihti, tavaliselt veidi sagedamini meestel. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2006. aastal meestel ...
Vahelduv lonkamine
Vahelduv lonkamine ehk katkendkõnd on jalaarterite lubjastumise kui kroonilise haiguse üks peamisi avaldumisviise. Alajäsemete vereringehäire sunnib kõndijat aeg-ajalt seisatama jala väsimise või valu ...
Reumatoidartriit
Reumatoidartriit ehk reumatoidne liigesepõletik on krooniline haigus, mis võib alata igas elueas, esinedes enam naistel. Kõige harvem haigestuvad noored mehed. Haigus on laialt levinud kogu maailmas (põeb ...
Amneesia
Amneesia ehk mäluhäire (ka mälukaotus, mälulünk) on mälestuste puudumine mingi ajavahemiku kohta. Mälu aluseks on peaajus paiknevate närvirakkude ehk neuronite tegevus. Tähtsad struktuurid on neuronite, ...
Turistide haigused
Turistide haigused. Kogu maailmas, sealhulgas ka Eestis, on inimesi haaranud rännukihk. Järjest rohkem külastatakse eksootilisi maid, kus turisti ohustavad hoopis teistsugused haigused kui oma kodukohas. ...
Neerupuudulikkus
Neerupuudulikkus on neerude funktsioonivõime langus, mille korral nad pole enam võimelised eritama uriinisse mürgiseid jääkaineid ja üleliigset vedelikku. Mürgised ained kuhjuvad organismis ning inimene ...
Ekseem
Viited: ekseemEkseem on krooniline retsidiveeruv nahahaigus, mille tekkimise põhjuseks erinevalt dermatiidist on sageli ka kehasisesed mõjurid. Ekseemile on iseloomulik naha sügelus ning haiguskoldes ...
Tuberkuloos
Tuberkuloos on kogu maailmas levinud ohtlik nakkushaigus, mis võib haarata kõiki elundeid ja kudesid, kuid 80–90% juhtudest paikneb haigus kopsudes. 2007. aastal diagnoositi maailmas 9,3 miljonit uut ...
Kõrivähk
Kõrivähk on kõige sagedamini esinev pea- ja kaelapiirkonna kasvaja. Peamiselt on tegemist meeste haigusega, kuid on täheldatud ka naiste haigestumuse tõusu. Eestis avastati 2006. aastal meestel 63 ja ...
Leukeemia
Leukeemia ehk valgeveresus ehk verevähk on üldnimetus vereloomeelundite kasvajatele, mis arenevad peamiselt luuüdis. Leukeemia korral vohavad luuüdis ebanormaalsed (leukeemilised) rakud ja normaalsete ...
Hulgikoldekõvastus
Hulgikoldekõvastus ehk polüskleroos (sclerosis multiplex) on sageli nooremas keskeas algav haigus, millele on iseloomulikud pea- ja seljaaju valgeaines leiduvad kõvastumuskolded, mis takistavad kesknärvisüsteemi ...
Maovähk
Maovähk. Maos võib esineda erinevaid pahaloomulisi kasvajaid, kuid kõige sagedasem on mao limaskesta näärmetest arenev esmane vähkkasvaja ehk (adeno)kartsinoom. Kuigi sageduselt teisel kohal on maliigne ...
Kilpnäärmepõletik
Kilpnäärmepõletik ehk türeoidiit esineb ägedal või alaägedal kujul. Ägeda nakkusliku türeoidiidi põhjustajaks on tõvestav bakter või seen ja seda esineb äärmiselt harva. Soodustavad tegurid on immuunsüsteemi ...
Sarkoidoos
Sarkoidoos on mitmeid elundisüsteeme haarav haigus, mis kahjustab eelkõige lümfisõlmi, kopsuparenhüümi (kopsukude), nahka ja silmi. Põhjus ei ole teada, kuid esineb geneetiline eelsoodumus, mida tõendab ...
Ureemia
Ureemia ehk kusiveresus põhjustab mitmesuguseid vaevusi sõltuvalt mürgistest jääkainetest (kreatiniin, uurea), mis on kogunenud organismi ning mõjutavad erinevaid elundeid. Ureemia tekib raskete neerutalitluse ...
Pisikukandlus
Pisikukandlus ehk mikroobikandlus ehk bakterikandlus tähendab seda, et nakkushaiguse tekitaja on organismis olemas, eritudes ka väliskeskkonda, kuid inimesel, pisikukandjal, haigusnähte ei esine. Selline ...
Dermatoos
Dermatoos on nahahaiguste üldnimetus, mida kasutatakse eriti mittepõletikuliste nahahaiguste kohta.
Akromegaalia
Akromegaalia ehk liikmehiidsus ehk kehaväljehiidsus esineb juhul, kui inimese ajuripats toodab liigselt kasvuhormooni täiskasvanueas, mil luud enam pikkuses ei kasva. Haiguse põhjuseks on ajuripatsi ...
Skleroderm(i)a
Sklerodermia ehk skleroderma ehk kõvanahksus on sidekoehaigus, mille esimeseks ja nähtavaks tunnuseks on naha kõvastumine. Tegemist on sümptomite kogumiga, mis on seotud sidekoe liigkasvuga nahas koos ...