- Allergoloogia (603)
- Endokrinoloogia (4 892)
- Füsioteraapia (1 007)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 011)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 169)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 585)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 633)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 376)
- Psühhiaatria (8 573)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 259)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 015)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (353)
- Veresoontekirurgia (307)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Abort pärast 13. nädalat” leiti 19 752 vastet
Reesusfaktor
Reesusfaktor ehk Rh-faktor on punaliblede aglutinatsiooni (kokkukleepumist) põhjustav antigeen, mida leidub reesusmakaagi ja enamiku inimeste punalibledes. Antigeeni nimetus viitabki reesusahvidele, kellel ...
Enneaegne laps
Enneaegne laps on sündinud kolm nädalat enne arvestuslikku sünnikuupäeva, st enne 37., kuid pärast 22. rasedusnädalat. Need lapsed on sageli väikese sünnikaaluga, kaaludes 500–2500 g. Üldjuhul on sünnitusteede ...
Punetised
Punetised on äge punetiseviiruse põhjustatud lööbeline nakkushaigus, mida põevad peamiselt lapsed. Nakkuse ülekanne toimub haigelt tervele piisknakkuse teel. Haiguse läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse. ...
Peetunud rasedus
Peetunud rasedus. Sel puhul on emakasisese raseduse normaalne areng peatunud enne 22. rasedusnädalat. Emakas ei suurene, loode ei kasva, loote südamelööke ei ole kuulda, sest loode on hukkunud, kuid iseeneslik ...
Sünnitusjärgne periood
Sünnitusjärgne periood ehk puerpeerium algab platsenta väljumisega ja lõpeb umbes 6 nädalat pärast sünnitust. Selle aja jooksul on enamik raseduse ja sünnitusega tekkinud muutusi taandunud ning keha on ...
Leetrid
Leetrid on äge, enamasti lapseeas põetav nakkushaigus, mille põhjustajaks on paramüksoviirus. Haigus levib peamiselt piisknakkusena, kuid haigestumine on võimalik ka otsese kontakti teel haigega, sest ...
Lapsevoodivoolus
Lapsevoodivoolus ehk lohhiad on tavaliselt 4–6 nädalat kestev sünnitusjärgne voolus tupest. Pärast sünnitust sarnaneb emaka sisepind, eriti platsenta kinnituskoht, tavalise haava pinnaga. Voolus koosnebki ...
Rasedustest
Rasedustest. Kõikide rasedustestide eesmärk on leida verest või uriinist üht kindlat hormooni – platsenta eritatavat kooriongonadotropiini (hCG). Kodustes tingimustes kasutatakse rasedustesti, mis määrab ...
Tuberkuliiniproov
Tuberkuliiniproov ehk Mantoux’ proov, kõnekeeles kopsuproov, võimaldab kindlaks teha tuberkuloosi nakatumist. Sellele viitab algselt negatiivse tuberkuliiniproovi muutumine positiivseks, mis ilmneb 6–8 ...
Q-palavik
Q-palavik on kogu maailmas levinud pisiku Coxiella burneti põhjustatud haigus. Tekitajat levitavad lambad, kitsed ning veised. Pisik eritub nakatunud loomade piima, uriini ja väljaheitega, väga palju ...
Kõhuvalu
Kõhuvalu liigitatakse ägedaks ja krooniliseks. Kõhuvalu puhul on ülioluline tähele panna selle iseloomu (terav, tuim, näriv, hõõguv, voolmeline vm), täpset kohta (ülakõht, alakõht), kiirguvust (paremasse ...
Sarlakid
Sarlakid on laste lööbelistest nakkushaigustest ainus, mida põhjustavad bakterid – A-grupi hemolüütilised streptokokid. Haigus levib piisknakkusena haigelt või bakterikandjalt, kuid võimalik on ka ülekandumine ...
Alkoholideliirium
Alkoholideliirium ehk joomahullus on võõrutuspsühhoos, mis vallandub inimesel pärast pikaajalise joomaperioodi lõppu tavaliselt 3.–5. päeval. Tekib segasusseisund. Teadvuse hämardumisega kaasnevad erinevat ...
Loode
Loode on inimene 8 nädalat pärast viljastumist kuni sünnini. Embrüoks nimetatakse inimest viljastumise hetkest 8. nädala lõpuni, mil ühesugused rakud eristuvad üksteisest ning tekivad elundid. Looteperioodil ...
Kawasaki tõbi
Kawasaki tõbi on äge süsteemne (kogu organismi haarav) veresoonte põletik, mis esineb peamiselt alla 5-aastastel lastel. Kõige sagedamini on Kawasaki tõbe diagnoositud Jaapanis, kuid ka teistes maades ...
Immuniseerimiskava
Immuniseerimiskava on riigis kehtiv kava, milles määratakse riigi kulul tehtavad vaktsineerimised, samuti vaktsineeritavate vanuserühmad ja vaktsineerimiste ajavahemik. Immuniseerimiskava koostamise aluseks ...
Vererõhu mõõtmine
Vererõhu mõõtmine toimub kas otsese või kaudse meetodi abil. Otseseks ehk invasiivseks (õõnesiseseks) vererõhu mõõtmiseks kasutatakse intensiivravis või anestesioloogilises praktikas vastavaid andureid, ...
Häälemurre
Häälemurre on füsioloogiline nähtus, mis väljendub peamiselt poistel ja tähendab kõri suurenemisest tingitud hääle madaldumist. See algab tavaliselt 12.–13. eluaastal ja on otseselt seotud puberteedi ...
Turistide haigused
Turistide haigused. Kogu maailmas, sealhulgas ka Eestis, on inimesi haaranud rännukihk. Järjest rohkem külastatakse eksootilisi maid, kus turisti ohustavad hoopis teistsugused haigused kui oma kodukohas. ...
Kiiritustõbi
Kiiritustõbi on suure radioaktiivse kiirgusannuse tekitatud eluohtlik haigusseisund. Kiiritustõve kliiniline pilt oleneb kiiritatud piirkonna ulatusest, kiirgusdoosist ja kiirgusega kokkupuute kestusest. ...