Esita küsimus psühhiaatrile
Foorumis on 773 teemat.
Nõrganärvilisus
03.09.10 21:18Tere, minu mure on selles, et olen õudselt nõrk, selles mõttes, et hakkan pea iga asja peale nutma ja lähen endast välja, ei suuda end vaos hoida. Samuti kipun ka tihti üle reageerima. Kõige pisemast murest teen lausa suure paanika. Samuti olen ka hella südamega, paljud asjad riivavad mind ja teevad murelikuks, tuttav ütleb, et võtan liigagi palju asju südamesse. Kuna olen juba 19, tundub see mulle juba vägagi kahtlane, et nii see ju ei tohiks olla, ei oska öelda ka seda, kas see võib sõltuda ka madalast enesehinnangust või hoopis vastupidi. Sooviks väga abi saada ja selle imeliku asjaga jaole saada.
Vastab...
Heasüdamlikkus on hea, suur empaatiavõime ka, aga teatud piirid peavad siiski olema, et ennast kaitsta.
Alusta minu Palve-Meditatsiooniga (nädalapäevad - esimene samm, siis nädal teist sammu ja siis kolmas, mille juurde jää). Nüüd võta käsile rmt. "Väljavalitu" ptk. 8. - Geeniuse töövanker (loe, mõtle, tegutse).
Jõukohane kehaline aktiivsus ja sõpruskonnaga suhtlemine on kinbdlasti olulised.
Peatselt leiad enesekindluse, suure elurõõmu.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet
Hirm avalikkuse ees
01.09.10 22:18Tervist!
Probleem selline, et on raskusi olla pikaajaliselt ühes ruumis suure hulga inimestega. Näiteks bussid või loengud, kust väljumine on mingil määral piiratud. Tekivad sümptomid nagu ärevus, nõrkustunne, südamekloppimine, iiveldus. Hirm on avalikult kokku kukkuda.
Vastab...
Foobseid ärevushäireid palju. Need on kõrvaldatavad. Vaja AD-d (antidepressanti) teatud periood, siis minu Palve-Meditatsiooni esimene samm, siis kerged-jõukohased füüsilised harjutused. Vajalik on ideomotoorne trenn - kujutlustega minna nendesse inimhulkadega ruumidesse, bussi jne. ning KUJUTLEDA ette enesekindlust, head enesetunnet jne. selles olukorras viibides, liikudes. Ja siis reaalne "karastamine" nendes agorafoobsetes oludes, tahtejõuga, enda sunniga (veega karastamisel me ju ka peame end veidi ületama, järkjärgult suuremat kehaosa või kauem end karastama). Peame tahtma ja siis eneseületamisest rõõmu tundma (nagu veega karastamise puhulgi).
Anna aega atra seada e harjutus-tulemused vajavad veidi aega, et organismis-psüühikas muutusi esile kutsuda.
vt. varasemaid soovitusi, vt. minu rmt. "Väljavalitu" Tervisemajaga seonduvat ning sellele järgnevat.
Ainult tabletist ei aita, kõike eelöeldut on vaja ravi- ja enesetugevdamise repertuaari võtta.
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet
Sooviks vastuvõtule tulla
30.08.10 21:44Hirmud ja paanikahood! Tere, kas oleks võimalik Teile vastuvõtule tulla, kuna nii ei jaksa enam edasi elada! Tunnen, et mul oleks tõsiselt abi vaja!!??
Vastab...
Ida-Tallinna Keskhaiglas vastuvõtu (ka psühhiaatri) registreerimine on tel lühinumbril 1900,
sealtkaudu on võimalik minu vastuvõtule saada. Kui need tähtajad ei sobi, siis on võimalik ka era-vastuvõtt,
minu tel on 56 463 830 ja lepime sobilikus ajas kokku.
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet
Antidepressantide kõrvalmõju
30.08.10 14:49Tere!
Kirjutan abikaasaga seonduva probleemi tõttu.
Mehel (55 a) diagnoositi depressioon ning äkitselt tekkinud luululine psühoos-esmakordselt elus (viibis ka kuu aega haiglas ravil). Nüüd tarvitab kodus regulaarselt antidepressanti ja antipsühhootikumi. Sellega seonduvalt on vaimsed kaebused kõik kadunud, kuid vererõhk muutunud ülimadalaks (süstoolne rõhk 93-105). Kas on see tingitud ravimitest? Kusjuures varasematel aastatel oli just probleem kõrgenenud vererõhiga ning tarvitas ka selle alandamiseks ravimeid. Ja kuidas saaks probleemi leevendada?
Ette vastuse eest tänades
Vastab...
Osa neuroleptikume (psühhoosivastased ravimid) alandavad tugevasti vererõhku. Suure tõenäosusega ongi see üheks oluliseks kõrvalnähuks, mis teatud piirini oli kasuliks (vererõhu alandamise aspektist) ja edasi muutub juba häirivaks. Vererõhku alandavate neuroleptikumide tarvitamisel on alati vaja kontrollida vererõhku ja kui on eelnevalt kõrge vererõhu vastu rohtu võtnud, siis selle vererõhku alandava arstirohu annust vähendatakse või vajadusel jäetakse isegi ära neuroleptikumide võtmisel. RR (vererõhu) mõõtmise näidud ütlevad, et mida teha.
Igast murest saab üle!
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet
Ärevushäired ämmal
29.08.10 22:46Tere. Mul on selline küsimus, et ämmaga on suur mure: elame ise maal, ämm elab linnas, kui kuuleb, et kiirabi möödub tema majast, kukub kohe paaniliselt helistama - äkki on meiega õnnetus juhtunud. Helistab iga päev, päevas vahel ka mitu korda. See ei ole enam normaalne, oleme täiskasvanud inimesed. Kas ta peaks arsti poole pöörduma? See käitumine on läinud aastatega hullemaks.
Vastab...
Tema ülemäärast närvilisust ja närveerimist saab arstirohuga leevendada. Igapäevane suhtlus las jääb, sest eakatel on suhtlemisvaegus ja teiega suheldes ta seda lünka täidabki.
NB! Eakatel on suhtlemisvaegus suureks probleemiks.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet
Hirmutunne inimestega suhtlemise ees
28.08.10 23:56Tere. Minus on järjest rohkem süvenenud hirmutunne inimestega suhtlemise ees. Asi on läinud ka nii kaugele, et loobusin tööst sel aastal. Ma lähen juba paanikasse, kui töökaaslane või ülemus mind kõnetab, süda hakkab taguma, käed värisema, punastamine. Kardan üldse ka suhelda. Samuti on mul ka meeleolulangus, tahtmine üksi olla, kergesti ärritumine, on olnud ka unehäired. Selline seisund segab väga minu elu, mul pole tahtmist midagi teha ega kuhugi minna.
Vastab...
Kui inimesel on sotsiaalsed probleemid (probleemid ülemustega, töökaaslastega, alluvatega, suhtlemishirmud, kodutülid, probleemid riikliku sotsiaalsüsteemiga jne), siis on tal kindlasti ka kehalised, meelelised (psüühilised) ja hingelised (tundeelulised, emotsionaalsed) häired. Neid valdkondi tuleb ravimisel ka kasutada. Alustuseks e esimeseks sammuks on alanenud meeleolu kõrvaldamine, põhimeeleolu parandamine. Seega - AD (antidepressant, määrab psühhiaater) on alustuseks. Järgnevalt tuleb korrigeerida uni, kõrvaldada kergesti ärritumine. Siin (vajadusel) arstirohi või siis psühhoregulatsiooni valdkonna harjutused (vt. minu Palve-Meditatsioon, selle esimene samm). Siis tulevad kehalised harjutused, siit siis ka kogu organismi tugevdamine ja eelnevaga koos - oskus liigsetest pingetest vabaneda (vt. minu raamatust "Väljavalitu" vastavaid valdkondi: ptk 15. - Aurukatel, ptk. 16. - Ristkülik diagonaaliga ja uued prillid). Viimane ravi ja enesetugevdamise tasand on sotsiaalne. Siin on vajalik omandada mängulisus (eelkõige Nagu teatrimäng, Nagu sportmäng). Siin on kasulik lugeda näitlejate elulugusid ja nende tegemistest õppida, enda peal praktiseerida. Suudavad nemad suhelda ja esineda, siis suudan ka mina! Sostsiaalsesse valdkonda jääb ka aktiivne osalemine ühiskonnaelus - õiged valikud, õiged hääletamised, akltiivne tegutsemine enda ja ühiskonna huvides. Poliitiliselt tuleb aktiivne olla, ühiskonnaelu on vaja muuta, sest muidu need meie tervisele olulised ühiskonnaelu tegurid ning tingimused ei parane.
Usk endasse viib edasi ja annab väge.
Kannatlikkus ja tegutsemine viib sihile.
Koostöö psühhiaatriga on esimene samm.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet
Usalduse taastamine kooselus
27.08.10 14:15Oleme elukaaslasega koos elanud 10 aastat, meil on 5-aastane laps. Selle aasta jaanuarikuus avastasin, et ta on 1,5 aastat suhelnud teise naisterahvaga, tema väite põhjal füüsiliselt koos mõningad korrad. Suvel on nad teinud mitmepäevaseid jalgrattamatku. Uusaastaöö veetsid nad ka koos. Ta tunnistas oma suhte üles, mul olid kuu aja jooksul ärevushäired ja paanikahood. Tema suhe tuli mulle suure üllatusena. Me jäime kokku, ta lubas suhte katkestada, saime oma suhte puudujääke rahulikult arutada. Temale tundus, et olin temast tüdinenud, et suhtlen ise kellegi teisega, mida ma teinud ei ole ega soovigi. Käisin psühhiaatri vastuvõtul, kuna mul tekkis selle tagajärjel töövõimetus, unetus ja ärevus. Arst määras antidepressantide kuuri, mis jäi mul juulikuus pooleli. Veebruaris ja märtsis tekitasid minus ärevushäireid tema õhtusel jalutuskäigud, kuna varasemalt oli ta võtnud just nende ajal ühendust teise naisega. Püüdsin kogu hingest sellest ärevustundest lahti saada, suvel seda ärevust enam ei olnud. Suvel veedame oma aega sageli erinevates suvituspiirkondades olles, mis on tingitud minu tööst ja tema soovist oma suvemaja ehitada. Nädal aega tagasi, kui sain talt ebamäärased vastused tema nädalavahetuse plaanide suhtes, võtsin tema telefoniväljavõtte ning avastasin, et elukaaslane on muretsenud endale teise telefoninumbri, millelt helistab sellele samale naisterahvale igal päeval 3-4 korda, päevas kokku ca 30-40 minutit, seda kõike alates jaanuarikuust. Helistasin talle, ta ei võtnud terve ööpäeva minu kõnesid vastu. Järgmisel päeval ta helistas ning tema väide oli, et ta tahtis pehmet maandumist teisele, kuid selle tagajärjel hoogustus suhtlemine uuesti. Tema väitel nad poole aasta jooksul kohtunud ei ole. Oleme koos elukaaslasega vabakutselised, tema töö ja sissetulek on viimasel kahel aastal oluliselt vähenenud. Tegin oma ametis peale lapse sündi kannapöörde ja alustasin uuelt erialat, mis hetkel suurt sissetulekut kindlustanud ei ole. Meil on majanduslikult keeruline aeg. Ta ütles, et tahab kindlasti meie suhte päästa ning üritab selgusele jõuda, miks ta neid telefonikõnesid võttis. Ma siiski hoolin temast ja austan teda, meie ühine laps on temasse väga kiindunud. Otsustasime võtta nädalase aja ja mitte kohtuda, et endas ja oma tunnetes selgusele jõuda ning seejärel asja rahulikult arutada. Tema on otsustanud, et soovib meiega koos elada ning lubanud lõpetada suhte teisega. Mulle tundub alandav hakata tulevikus luurama iga tema sammu. Tema hobide tõttu on ta igas kuus 6-8 päeva kodust eemal.
Minu küsimus- kas üldse ja kuidas on võimalik taastada usaldus teise inimese suhtes? Mulle tundub, et temal puudub austus ja hoolivus minu suhtes, kuna ta oli täiesti teadlik, kui haiget teeb mulle tema suhe teisega, kuid jätkas seda ikkagi.
Kas tema peaks samuti pöörduma psühholoogi või psühhiaatri poole?
Vastab...
On neli Ilmamaad: teie ühine laps, teid kahte ühendav ühisosa, teie privaatosa (temaga mitteseonduv) ning tema nn privaatosa. Need privaatosad võivad olla neutraalsed, teid mõlemaid ühendavad või siis teid eraldavad (nagu ta nüüd lihtminevikus tema poolt oli). Ja siit siis järeldus - neid vahekordi on vaja muuta (mitte vaid sõnades, aga tegudes). Juba kuulus Lichtenberg (1742-1799) ütleb: "Ma ei saa muidugi öelda, kas asi paremaks muutub, kui ta teiseks muutub, aga seda võin ma küll öelda, et asi peab muutuma, kui me tahame, et ta vähegi parem oleks."
Mitte sõnad, vaid teod näitavad eelnimetatud Ilmamaade (Inimhinge Galaktika) paisumist (ühisosade suurenemist) või siis kokkutõmmet, kollapsit, Musta Auku kukkumist.
Ärge oma väärikuselatti alla laske!
Ja ärge unustage praegu käesolevat Õnne: Laps, Tervis, Töö-Looming ja Ühiskondlik vajalikkus. Aga ka see, et ei ole narkar, töötu jms ühiskonna poolt armutult väljaheidetu (kuigi paljuski ühiskonna poolt tekitet põhjustel) ja meedia poolt saamatuks äpuks tembeldatud. Teie lähedased ei ole Afganistani vabastamas või siis Guantanamo laagris oma süüd aastatepikkuselt üles tunnistamas. Te pole ka meie struktuuride kallutatud jõudude mõjusfääri sattunud. Seega - nautige seda Õnnepäikest, mis praegu ikkagi murepilvede vahelt paistab.
Parimat soovides,
Jüri O-M. Ennet
Vastab...
ARMASTADES!
Aga mõnus (eu- eesliitaga) valu las ikkagi jääb.
Kõike kaunist!
Jüri O.-M. Ennet
Depressioon
22.08.10 22:24Olen vaevelnud paanikahäire ja ärevuse käes 4,5 aastat, 3 aastat sain ravimiks Zolofti, mis toimis päris hästi, suutsin tööl käia ja üleüldse eluga normaalselt hakkama saada. Eelmisel suvel läks asi hullemaks ja ma kukkusin psühhiaatria kliinikusse, kus jäeti Zoloft ära ja pandi peale Coaxil. See ei sobinud, kuna tekitas hullema ärevuse. Siis pandi Effexor, mida sain võtta 3 kuud, kui jälle läks halvemaks olemine ja olin haiglas, kus see mul päeva pealt ära jäeti. Alates sellest langesin sügavasse auku, olin jõuetu, väsinud ja masendunud. Pandi tagasi Zoloft, aga see enam ei mõjunud. Nüüdseks olen võtnud Cymbaltat 60mg ja püüdnud oma jõududeqa üle olla kõigest, kuid nüüdseks tunnen, et väsimus hakkab tagasi tulema ja uimasus ja sellist tegutsemistahet pole nagu. Kas rohi võib seda teha või on see psüühilisest seisundist? Kas peaks rohtu vahetama või mida teha? Pole isegi tööl võimeline käima, sest väsin väga ruttu, varasemalt siis on minu ravimiteks olnud Effexor, Zoloft, Remeron, Coaxil, Citalec, Cipralex, nüüd siis Cymbalta
Vastab...
Loetletud AD-d on eri rühmadest: Zoloft (sertraliin) ja Cipralex (estsitalopraam) mõjutavad serotoniini tagasihaaret; Efexor (venlafaksiin) serotoniini ja noradrenaliini ainevahetust; Coaxili (toimeaine tianeptiin) täpset toimet ei oskagi täpselt öelda; Remeron (mirtasapiin) mõjutab meeleolu, ainevahetust, und jne. jne. Lugu kisub psühhofarmakoloogia õpiku suunas, aga:
a) millised on kaebused, b) mida peale arstirohu veel on elustiilis muudetud, c) jne, jne.
vt. eelmisele küsijale esitatud vastust! Ainult AD ei anna lahendust, õige AD on vaid esimene samm, järgnevad harjutused (kuni viis rühma) ja siis "uued prillid" e uus hoiak.
Head harjutamist, head lugemist, mõtlemist, harjutamist. Harjutamist!
Igast murest saab üle!
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet
Depressiooni süvenemine?
22.08.10 00:40Tere!
Olen 19aastane neiu. Olen kannatanud depressiooni all juba aasta aega.
Esialgu, kui mul hakkas depressioon, ehk siis pool aastat tagasi, leidsin ma sellele kiire lahenduse. Hakkasin käima psühhiaatri juures ja ta määras mulle teatud rohud-antidepressandid. Kasutasin neid 5 kuud ligikaudu ja need mõjusid hästi. Juba nädala ajaga oli mu enesetunne parem. Niisiis, kui lõpetasin nende kasutamise peale viite kuud, halvenes mu enesetunne. Depressioon tuli tagasi ja kümme korda hullem!! Enne ei olnud mul depressioon ühtigi nii hull kui nüüd. Ma ei mõelnud kordagi enesetapumõtetele, ma ei nutnud iga päev jne ...Nüüd on asi veelgi hullem. Mul on enesetapumõtted, pidev väsimus, kurnatus ja kõik mis käib depressiooni alla. Ma ise arvan et see on sellepärast, kuna tarbisin alkoholi eelmise ravikuuri ajal, kuid ma pole ise kindel. Nüüd olen jälle samas punktis tagasi ja käin psühhiaatri juures ja võtan jälle antidepressante, kuid nüüd ei ole nende mõju enam nii efektiivne. Need nagu ei aitaks mind üldse! Mõni nädal on mul nii hea olla, et tundub nagu oleks depressioon kadunud, siis jälle tuleb see tagasi ja kestab sama kaua, kaks nädalat ja niiviisi see kõigubki. Mulle tundub et see jääbki niiviesi ja miski ei muutu. Paremaks ei tee mul miski seda. Pigem läheb hullemaks. Ükskõik mis ma ka ei teeks. Isegi psühhiaatri vastuvõtt mulle ei aita. Mulle öeldakse seal muud ei midagi, kui et ise pean ma teadma, miks nii on jne. Kuigi ma isegi ei tea, miks see nii on ja miks see mul hullemaks läinud on. Probleeme ei ole mul milleski. Toetavad inimesed on mul alati kõrval, mul on alati kõik, mida vajan ja tahan. Tahaksingi teada et millest see tuleb mul ja miks nüüd mul depressioon kümme korda hullem? Või äkki ma pean oma rohte muutma ja küsima psühhiaatri käest tõhusamaid antidepressante, mis oleksid paremad ja mis aitaksid kiiremini mind? Kui just on praegustest rohtudest paremaid, mida mina võtan.
Palun öelge oma arvamus.
Ette tänades!
Vastab...
Inimese ja keskonna vahel peab olema tasakaal. Kui seda ei ole, siis tekivad probleemid, ka depressioon. Inimene reageerib teda mõjutavatele agensitele (teguritele, mõjuritele) emotsionaalselt, siis mitmete meeleliste (psüühiliste) reaktsioonidega mõtlemise, mälu, une, instinktide, tahteelu jne tasandil. Siis tulevad reaktsioonid somaatilisel (kehalisel) tasandil ning sellele järgnevad sotsiaalsed vastusreaktsioonid sellele agensile. Järeldus - ravi ei saa olla tõhus ainult tableti neelamisega! Ravi vajab kõigi nende tasandite arvestamist, mõjutamist, kujundamist, treenimist.
vt. veelkord minu raamatu "Väljavalitu" 16. ptk. - Enneti ristkülik diagonaaliga ja uued prillid. Ja edasi juhinduda Tervisemaja soovitustest.
Ravimite ajal alkoholi kindlasti ei tarvitata! Ainult tabletiga depressiooniravi on puudulik - vaja kasutada ka eelöeldut.
OK! Ole Kaine!
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet