Eesti suurim tervisenõustamise keskkond
50934 tasuta nõuannet!
Arst annab nõu, küsi julgelt!
Küsi arstilt!
Kliinik.ee RSS Feed
 

Vastanud Madis Veskimägi

 
Madis Veskimägi
Tõstamaa Tervisekeskus
Loe lähemalt
Esita küsimus Nõustamine maksab 1.60 €
 
LOE KÜSIMUSI JA VASTUSEID
Madis Veskimägi on vastanud 1379 küsimusele.

Valu

30.07.03 11:37

Tere.

Alguse on see saanud kuu aega tagasi. Vasakul südame all tekivad kohati tugevad valutorked. Need kestavad erinevalt. Kõige rohkem on olnud umbes 15 min. Tavaliselt tekib vaid selline mõnesekundiline valutorge (sarnaneb terava esemega torkamisele, mis jookseb rinnust läbi). Olen 27-a naine, füüsilist tööd ei tee, terve suvi puhkan. Ülekaaluline pole. Aeg-ajalt teen suitsu, nädalas mingi 5 sigaretti maksimaalselt. Vahel ei tee üldse. Alguse sai see lihtsalt. Istusin arvuti taga ja ühel hetkel tekkis meeletu piste, mis kestiski umbes 15 -20min. Heitsin voodisse, midagi ei muutunud, valu kadus, aga sisse hingates oli tunda jälle teravat torget. Lõpuks kadus ise. Need pole küll sagedased valud. Selle kuu aja jooksul on olnud vaid võib-olla 10 korda või isegi vähem.
Ehk oskate aidata.

Lugupidamisega ja
ette tänades,

Tiina.

Vastab...

Madis Veskimägi
Tõstamaa Tervisekeskus
Valdkond: Perearst

Tere Tiina
Teie vaevus on omane selja-rindkerelihastest lähtuvale valule. Asjalugu on nõnda, et kui inimene istub muutumatu kehaasendiga tunde, siis tekib kehaasendit tagavate lihate ülekoormus. Kui nüüd kehaasendit muuta, kas tõusta, kummarduda, pöörata tekibki tugev valuaisting. Inimese jaoks on ehmatav see, et valu tekib järsku ja on kuskil südamekandis. Vaevus võib kergesti muutuda krooniliseks, see toob kaasa ka psüühilise asteniseerumise. Selle avalduseks võib ola ärevus ja meeleoluhäired, depressioon, unehäired, mensese korratus. Mida ette võtta ? Soovitus nr 1. 1 tund tööd ja siis aktiivsed käte-selja-rinnalihaste venitusharjutused. 2. Töökoht olgu ergonoomiline. See tähendab, et peate tundma ennast töökohal vabalt, ilma et peaks mingit lihasrühma pingutama. Ergonoomiline töökoht algab istme ja monotori kõrguse sobitamisest, lisaks ka randmetoega hiir ja klaviaatur. Hea on 2-3 x nädalas aeroobikatrenn või ujumine. Et olla terve, on vajalikud ka head peresuhted. Kogu see jutt mis ma kirjutan, puudutab Teid ja teie eakaaslasi, kes teevad umbes sama tööd. Valud südamepiirkonnas vanemal inimesel võib olla tingitud südameveresoonte haigusest, mille ravi on hoopis teistsugune.
Head tervist soovides Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik lugemine?

pulss

28.07.03 17:21

Olen 32 a. probleemiks madal vererõhk ja kõrge pulss. 104/ 55 87 Mida peaksin ettevõttma.Millise arsti juurde pöörduma?


toredat suve!

Malle Münter

Vastab...

Madis Veskimägi
Tõstamaa Tervisekeskus
Valdkond: Perearst

Tere Malle
Kui enesetunne on hea siis vast ei olegi vaja kuhugi pöörduda. Vererõhk 104/55 on päris normaalne. Pulsisagedus rahuoleku kohta ka pole viga, oletan, et mõõtmise ajal olite ka veidi pabinas.
Kui aga mure püsib, siis ikka perearsti vastuvõtule. Võiks kontrollida vererõhku korduvalt, teha kliiniline täisvere analüüs ( südame löögisageduse kiirenemise taga võib olla näiteks kehvveresus)
Head tervist soovides Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik lugemine?

Valud.

28.07.03 11:26

Tere.


Mul on sellised iselaadsed valud, mida on suhteliselt raske kirjeldadagi, aga püüan seda teha siiski, nii palju kui suudan. Eile olid valud jala all päkkades. Jalg muutub ülitundlikuks ja valud on kord tugevamad, kord nõrgemad. Valud liiguvad ühest kohast teise. Praegu valutab nõrgalt terve jala säär. Eile oli valu väikeses varbas ja jalalabas. Täna need enam ei valuta, vaid säär valutab. Vahel on samasugused valud käes või reitel. Ei valuta mitte liikmed, vaid mingi teatud osa jalast. Enamasti ongi valud jalgades. Need valud sarnanevad mingil määral ilmastiku muutumise ajal tekkivatele valudele, aga erinevad vaid selle poolest, et esineb ülitundlikkus, isegi käega puudutades on selline hästi tundlik, nagu värinad oleksid.

Ma ei tea, kui palju te aru saite, mida kirjutasin, ma isegi ei oska täpsemalt seletada seda tunnet. Äkki oskate kuidagi aidata.

Ette tänades
Sigrid

Vastab...

Madis Veskimägi
Tõstamaa Tervisekeskus
Valdkond: Perearst

Tere Sigrid
Kahjuks olete jätnud märkimata oma vaevuste kestuse, kas on selleks mõni päev- kuu või aastad. Oluline on ka teie igapäevane töö, kahjulikud harjumused jne jne. Ei taha hakata teid ehmatama terve rea haiguste ülesloetlemisega mis puhul seda laadi vaevused võivad esineda. Kõige enam sarnaneb Tei vaevused närvikahjustusele, arstide keeli polüneuropaatiale. Soovitan võtta ühendust seisundi täpsustamiseks tohtritega.
Head tervist soovides Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik lugemine?

Käte suremine.

28.07.03 10:20

TERE dr.Madis Veskimägi.
Kirjutan teile siistäiendavat infot .Olen 32.a. DIagnoositud südame rütmihäired ja liigeste reuma.Olen naissoost.Töötanud koristajana ja sanitarina.
kui seloine info teid rahuldab siis ootan veelkord vastust.Soovitasite perearstile minna aga kui ma eisaa temalt abi. Ise ma ju kuhugi abi otsima ei saa minna. Teile väga tänulik olles
sama patsient.

Vastab...

Madis Veskimägi
Tõstamaa Tervisekeskus
Valdkond: Perearst

Tere veelkord.
Meditsiin on kollektiivne looming, arstid on ikka selleks et aidata haiget. Vatamata parimatele püüdlustele, võib jääda haigel tunne, et ta pole päris oodatud. Soovitan siiski pöörduda taas perearstile, kes annab heal meelel saatekirja neuroloogi konsultatsiooniks. See on arst, kes täpsustab vaevuse lähtekohta ja plaanib ravi: kas süst randmesse, blokaad kaela või annab omakorda saatekirja kirurgile operatiivseks raviks.
Teie loetletud kutsetegevus võib soodustada randmekanali kitsenemise tõbe ja nimetatud vaevusi.
Parimate soovidega Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik lugemine?

Tere!

25.07.03 12:55

Sooviksin veidi teavet, kuidas inimene peaks taotlema ajutist invaliidsust.
Ta käis kevadel seljaoperatsioonil ja oli pärast seda klom kuud haiguslehel.Alguses oli parem, kui enne lõikust, siis aga hakkas selg valutama ja kiskus pingesse ja viltu.Ta kirjeldas seda arstile ka, aga arst arvas, et ta ei saa lehte pikendada ja ei saa ka valu mõõta, äkki ei valutagi.Arst läks puhkusele ja lõpetas lehe.Inimene ei saanud valu tõttu voodist välja, ammugi tööle mitte.Otsis abi eraarstidelt ja masserijatelt.Kas selline ravi ei võiks siiski olla haigekassa poolt.Perearst andis enne opi koguni ühe nõelravi eraarsti andmed, et ta sinna pöörduks.Pöörduski, sest valu oli suur ja kõndida ei saanud.Samuti ei saa ta aru, mis süsteem on haiguslehtedega.Lehe peal oli ta jõuludest peale ja aina hullemaks läks, selg ei valutanudki nii väga, kui just üks jalg.Lõikus määrati märtsi lõppu ja kuu enne lõikust lõpetati leht.Tööle ta ei saanud, oli niisama ,ilma leheta kodus.
Lõpuks ta ütles nüüd arstile, et tal polegi üldse lehte ega haigushüvitist vaja, tahab vaid ravi.Kas asi on selles, et ta ise on ettevõtja?
Nüüd sai palju küsitud, ag oam arst tal ei tahtnud millelegi vastata, oli pahane, kui küsid.Ise arvab ta nii, et on 10 aastat mnakse maksnud ja pole kordagi haige olnud, ega arsti juures käinud.Nüüd, kui ta tõsiselt abi vajas, pidi ka enamuse ravist ise kinni maksma.

Vastab...

Madis Veskimägi
Tõstamaa Tervisekeskus
Valdkond: Perearst

Tere
Mõistan Teie lähedase ja teie muret. Teie lähedasega on tegelenud terve rida erinevaid arste-raviasutusi ja lõpuks pole päris täpselt teada kes ikkag vastutab, kuhu minna, kellelt ikkagi abi saada. Ka arst ei tunne enam eriti personaalset vastutust, kui ta näeb et haige on paljudes kohtades käinud. Öeldakse ka et kui haiget ravib rohkem kui 2-3 arsti, ei ravi teda tegelikult mitte keegi .
Nii palju sissejuhatuseks. Tundub, et vaevuse aluseks on tõenäoliselt radikulopaatia: seljanärvi pitsumine lülivaheketta väljasopistumise tõttu. Seda ravitakse nii konservatiivselt kui operatiivselt. Operatsiooni järgselt peaksid vaevused muidugi kaduma, kuid mitte alati ei lähe kõik nii nagu soovime.
Mida teha? Soovitan pöörduda taas perearsti vastuvõtule, kes annab taas suunamise arstile, kes opereeris. Kindlasti on meeles arst kes lõikust tegi, nii võib temaga ka otse ühendust võtta, saatekiri ei oma sellistel puhkudel tähtsust kuna iga meedik proovib teha parimat tööd ja ka aidata oma haiget ootamatuste ilmumisel. Siinkohal aga on sobilik ka arstide ütlus: töö on tellija materjalist- see tähendab seda et vaatamata parimale tehnikale ja valitud operatsioonivõtetele võib asi siiski mitte nii välja tulla nagu mõeldud. Kedagi selles ei saa süüdistada.
Haiguslehega on nii, et patsient võib esmasel haiguslehel olla kuni 180 päeva järjest. Kui on näha, et veavus püsib ja inimese töövõime pole endine täidab perearst töövõime kaotuse ekspertiisi dokumendid, sinna lisavad ka kitsama eriala arstid oma kirjelduse-diagnoosid. Nii et soovitus ka ajutise töövõimetuse asjade ajamiseks pöörduda perearsti vastuvõtule. Perearst võib olla veidi häiritud, kuna ta peab tegelema probleemiga, mis on tekkinud hoopis teise arsti ja patsiendi vahel. Kuid selline on kehtiv kord. Vaevuse leevendamiseks oskab aga kõigeparemat nõu anda opereerinud arst. Võtke temaga kindlasti ühendust juba hommepäev ( praegu on kell 23.25, 28.07.2003)
Loodan, et sain oma pika vastusega tuua selgust Tei küsimustele ja heita valgust ka meditsiini süsteemi köögipoolele. Meenutan ka seda, et meditsiin on kollektiivne looming kus parim tulemus sünnib ladusas koostöös ja üksteise mõistmise ja toetamise õhkkonnas.
Head tervist soovides Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik lugemine?

Hammaste krigistamine

25.07.03 08:58

Mind teeb murelikuks asjaolu,et ma krigistan öösiti hambaid. Muidu ei oleks midagi kuid see häirib mu abikaasat. Rahvasuu ütleb, et see kes krigistab hambaid sellel on ussid sees. Ma ise kahtlen selles väites, seda enam, et ma olen andnud mustuse proovi ja ussi mune ei ole leitud. Mis võib olla tegelikult selle põhjuseks ja kuidas seda saa ravida.
Teid ette tänades.

Vastab...

Madis Veskimägi
Tõstamaa Tervisekeskus
Valdkond: Perearst

Tervist
Kui on juba uuritud kehaliste haiguste suhtes ja kõik tundub olema koras, siis sageli on hammaste krigistamise põhjus hoopis päevane psüühhiline pinge, stress, ärevus. Soovitan koos abikaasaga minna taas arsti vastuvõtule, et taas arutada võimalusi abistamiseks. Seniks aga traditsioonilised soovitused: reguleerifda töö ja puhkeaega, vältida liigset söömist õhtul peale kella 18-19.00. Tuulutada enne uinumist tuba, hea on ka kerge jalutuskäik õhtuti.
Head tervist soovides Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik lugemine?

selg

24.07.03 01:00

mul on selg üpris kover, üks lüli on sissepoole. mul valutab pea päevad läbi-valu on tuim ja südame lähedale löövad ka valud- vahel tuimad vahel korraks terav valu.küsimus on selles, et kas see voib olla sellest et mu selg kover on voi voib asi südames olla??? jään vastust ootama....

Vastab...

Madis Veskimägi
Tõstamaa Tervisekeskus
Valdkond: Perearst

Tervist
Kahjhuks olete jätnud mainimata oma soo ja vanuse. Arvan siiski, et Teie torked südame piirkonnas ei ole tingitud südmaehaigusest. Arvan ka seda, et lülisamba muutused on kroonilise valu allikaks, millest on tekkinud pingepeavalu. ATavavaluvaigistid ei anna erilist efekti, abi on hoolikast taastusravist ja ka antidepressantide rühma kuuluvate ravimite tarvitamisest.
Siinkohal tuntud soovitus pöördumiseks perearsti vastuvõtule seisundi täpsustamiseks.
Head tervist soovides Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik lugemine?

Murdeiga?

23.07.03 09:42

14-aastane tüdruk, 160/48, elavaloomuline, sportlik. Pärast jooksu või muud pingutust (nt. trepist ülesminek) lõõtsutab nagu astmaatik, sellega kaasneb südamepekslemine. Muid tervisehädasid pole täheldanud. Kas see võib 9seenesest mööduda või pean hakkama arsti otsima? Murelik mamma.

Vastab...

Madis Veskimägi
Tõstamaa Tervisekeskus
Valdkond: Perearst

Tervist
Soovitan siiski pöörduda arsti vastuvõtule. Koormuspuhuse hingelduse põhjuseks noorel neiul võib olla kiirest kasvust tingitud südame mittejärgijõudmine kehakasvule; vererohkest kuupuhastusest tingitud kehvveresus, aga ka tõepoolest astma ning ka mitmed südamehaigused.
Kui on mure, siis soovitaks ikka pöörduda arsti vastuvõtule.
Head tervist soovides Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik lugemine?

käte suremine.

23.07.03 09:30

TERE Dr.Madis Veskimägi.
Mul on sõrmed kanged ei püsi asjad käes kätes jõudu ei ole. Käed külmetavad ja valutavad.perearstpani diagnoosi ,et mul on karpaalkanali ummistus. saatis taastusravisse kus mulle tehti elektriravi see tulemusi ei andnud kõik on sama. Operatsiiooni ei tehta polevat vaja öeldi ,et see polevat lahendus mapidavat sellega leppima ,et mull see haigus on . Mida arvate teie .
Mures patsient.

Vastab...

Madis Veskimägi
Tõstamaa Tervisekeskus
Valdkond: Perearst

Tervist
Tunneksin muidugi huvi Teie vanuse, soo, varasemate haiguste ja igapäevase tegevuse vastu, see on jäänud mainimata.
Teie vaevus sarnaneb randmekanali ahenemisele, kitsas randmekanalis jääb närv pinge alla ja põhjustab surinat, valu ja nõrkust käelabas, surin võib kiirguda ka küünarvarre sisepinnale. Sarnast vaevust võib esile kutsuda ka kuklanärvi pinge all olemine, tingitud muutustest kaelalülides. Käte külmetamist võib põhjustada sagedamini veresoontehaigus, arstide keeles Raynaud sündroom.
Karpaalkanalisündroomi ravis on hea efektiga randmesüstid, esialgu on abi ka randme lahastamisest ööajaks. Magades võib nimelt ranne jääda pikemaks ajaks painutatud asendisse, mis suurendab närvipinget veelgi. Kui need ravivõtted ei taha tulemusi anda, tehakse täpsemad uuringud: elektromüograafia, kus uuritakse täpsemalt närvi ja lihase tööd. Kui on kindel kahjustus randme tasandil on operatsioon parimaks lahenduseks.
Soovitan pöörduda taas perearsti vastuvõtule oma murega.
Head tervist soovides Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik lugemine?

Hammaste krigistamine öösiti

23.07.03 09:27

Tere!
Olen 19.aastane neiu ja mul on järgmine probleem: krigistan öösel magades hambaid ning teen seda nii tugevalt,et hommikul on lõualuud lausa valusad ning teised magajad ärkavad sageli üles minu krigistamise peale.Muid tervisehäireid seoses sellega mul pole esinenud. Nimetatud probleem on kestnud juba mitu kuud.
Sooviksin teada millest on tingitud öine hammaste krigistamine ?

Vastab...

Madis Veskimägi
Tõstamaa Tervisekeskus
Valdkond: Perearst

Tere
Arvan, et Teie vanuses on sagedamini hammaste krigistamise põhjuseks sagedamini suur päevane pinge, stress, ka mitmed meeleoluhäired. Kui võimalik, siis soovitaks reguleerida töö ja puhkeaega, tegeleda mõõdukalt füüsiliste harjutustega, õhtuti peale kella 18-19 mitte süüa, teha õhtune jalutuskäik, magada hästi õhutatud jahedamas toas. Kui mure püsib, soovitaks pöörduda perearsti vastuvõtule.
Head tervist soovides Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik lugemine?