Vastanud Madis Veskimägi

Madis Veskimägi
Madis VeskimägiPerearst
Tõstamaa Tervisekeskus
Küsi arstilt NB! Nõustamine maksab 1.60 € Vaata arsti infot

Loe küsimusi ja vastuseid

Madis Veskimägi on vastanud 1391 küsimusele.

 

Kas peaksin aspiriini tarvitama harvem?

12.02.12 / Perearst

Tere!
Hiljuti märkasin korduvalt, et hommikuti kinnise nina puhul nuusates tuli ninast kuivanud vere tükikesi ja pisut ka lahtise vere pritsmeid. Ka kurgust on paaril korral tulnud koos rögaga pisut verepritsmeid.
Kannan südamestimulaatorit ja sellepärast tarvitan ka 75 mg südameaspiriini üks tbl igal õhtul. Kuna eesnääre vajas ravi, siis olen ca poolteist kuud tarvitanud kahekomponendilist ravimit Combodart 1 tbl igal hommikul. Combodarti juhendis on öeldud, et see tugevdab vere hüübimist takistavate ravimite (varfariin) kõrvaltoimete mõju.
Varem ei ole mul kogemata sõrme vigastades vere hüübimisega mingit probleemi olnud, nüüd aga paistab veri olema tunduvalt vähemhüübiv.
Kas peaksin tarvitama aspiriini vähem/harvem, nt üle päeva 75mg (poolitamiseks ei ole tablett tehtud) või näete probleemile teistsugust lahendust?
Tänan vastuse eest!

Vastab:

Madis Veskimägi
Madis VeskimägiPerearst
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Tere
Proovin mõtelda. Teie vaevus viitab kõige enam kuivale nina limaskestale, millel on palju põhjuseid, mõned ravimid, kuiv õhk toas, midagi ummistavat ninakäikudes jm. Varfariin ja aspiriin on erinevad ravimid. Sia perekonda on lisandunud uuem preparaat- clopidogrel. "verd vedeldav" ravi peaks kindlasti olema Teie raviskeemis, kuid täpsustamist vajab nina limaskesta ja hingamisteede seisund, vahest ka ravimite vahetus. Kahjuks ei saa ma muud midagi soovitada.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Kõrge diastoolne vererõhk

09.02.12 / Perearst

Tere! Mures olen juba 5 aastat kõrge diastoolse vererõhuga ( harilikult 140/95) Raviks määras perearst Cardace 5 mg 2 tbl. päevas, aga peale köhahoogude ja diastoolse vererõhu tõusu 100- le see ravim muutnud minu terviseses midagi ei ole. Sageli kaasnevad halvale enesetundele nõrkushoog ja pearinglus ning tasakaaluhäired. Lugesin meedikute soovitusi diastoolse vererõhu raviks kasutada beetablokaatoreid (propranolool, atenool )ja mainisin seda ka oma perearstile. Tema arvas, et need on väga vanad ravimid ja soovitas mulle hoopis Micardis plus 40/12,5 mg 1 tbl. päevas.
Ka kardioloogi vastuvõtule suunamist ei pidanud ta vajalikuks. Ostsin esialgu välja ainult poole ravimi kogusest. Pole ju kindel, kas aitab.
Pealegi on ravimi kõrvaltoimete nimekiri väga kurjakuulutav. Mida teie minu perearstina mulle soovitanud oleks?

Vastab:

Madis Veskimägi
Madis VeskimägiPerearst
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Tere
Nojah, atenolol ja propranolol on tõesti vanemad ravimid oma kõrvaltoimetega. Tänapäeval soovitatakse esmavalikuna AKE inhibiitoreid, ARB-e ja Ca kanali blokkereid. Kuiv köha on AKE inhibiitori ( cardace) sage kõrvaltoime. Infot annaks vererõhu ööpäevane uuring ilma ravita. Kuna rõhuväärtused on üsna normi lähedal, valiks midagi pehmemat, nt nebivolool 5 mg.
Vabandan, et kasutan ravimrühmade nimetusi, kuid näen, et olete kenasti kaasamõtlev patsient ja kodutöö on tehtud.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Krooniline nohu?

09.02.12 / Perearst

Tere.
Käisin kurgumandli operatsioonil 2006.aasta augustis. Täpselt ei mäleta, et millal, aga mingi aeg peale operatsiooni hakkas kurku tekkima pidev röga, lima. Perearstilt sain diagnoosiks kroonilise nohu. Hakkasin kasutama ninaspreid, mille nime kahjuks ei suuda meelde tuletada ja seda enam ei ole müügis. See ninasprei isegi aitas ja tõesti kurku tekkiv lima jäi vähemaks. Hiljem hakkasin kasutama Nasonexi ja mulle tundub, et see rohi ei aita mind absoluutselt. Eriti palju on röga kurgus hommikuti ja õhtuti. Mõnikord on see ilma värvuseta, kuid enamiku ajast on see kollane ja lõhnab väga jubedalt. Hommikul ärgates on isegi suus selline hapukas-mõru maitse. Hingeõhk on väga ebameeldiv ja mõnikord on seda isegi päevasel ajal tunda. Pidevalt olen ametis selle röga kättesaamisega kurgust, üritan välja sülitada, kuid mõnikord on see lausa võimatu, kuna röga väga kleepuv ja kurgus kinni. Mulle tundub, et kui ma joon ja söön, siis lima kaob kurgust või jääb vähemaks. Pole kunagi suitsetanud ja ka piima joon üsna harva. Nuusates ei tule midagi ninast, kõik voolab kurku. Ainult kui külmetada olen saanud ja seejärel nohu tekkinud, siis ei valgu midagi, sest kõik tuleb nuusates välja.
Olen märganud, et kevadel ja suvel ilusate ilmadega kaob röga kurgust. Aga kui peaks veidi külmem või niiskem ilm olema, siis tuleb probleem tagasi. Isegi praegu tundub mulle, et mõnikord kui väljas on veidi külmem, siis tekib röga kurku palju rohkem. Väljas kõndides külma ilmaga tekib röga kiiresti ja palju. Sama lugu on kui vihmane ilm ja niiske. Sügisest kevadeni on täiesti jube elada selle probleemiga ja vahel öösiti tekib nii palju röga, et ärkan öösel, kuna see röga takistab hingamist. Mitmel korral olen ärganud lämbumistundega ja siis peale seda tükk aega köhinud. Kas tõesti on tegu kroonilise nohuga ja kuidas sellest probleemist vabaneda? Olen 25aastane naine.

Vastab:

Madis Veskimägi
Madis VeskimägiPerearst
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Tere !
Tunnen kaasa ja katsun midagi oletada. Teie kirjeldatud vaevused viitavad kroonilisele põskkoopapõletikule, võimalik et ka krooniline mandlipõletik võib osaliselt anda neid vaevuseid. Teie nina kõrvalkoopad, ninakarbikud ja nina vahesein vajavad põhjalikku uurimist. Parim võimalus selleks on kompuuteruuring, seda korraldab nina-kõrva-kurguarst, tema vastuvõtule annab saatekirja perearst. Kui piirkonnast on täpsem pilt, siis saab ka leida parima ravi. Kahjuks ei saa ma muud välja pakkuda või mingeid ravimeid määrata.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Stomatiit

25.01.12 / Perearst

Tere
Minu vanaemal on siis järgmine mure. 2011. aasta novembri lõpus tekkisid talle suhu valulikud villid. Perearsti soovitusel määrisime astelpajuga ja loputasime lilla veega.
Asi ei olnud detsembri lõpupoole paranenud ja koldeid oli juurde tekkinud. Kui pöördusime uuest 26. detsembril perearsti poole, soovitas ta määrida valu korral Kamistad geeliga ja võtta paratsetamooli. Ja lisaks sellele kirjutas ta veel Phenoxymethylpenicillinumi. Mida siis vanaema tarvitas 4 karpi 2 tabletti päevas.
Valu ei kadunid ikka ära ja ka stomatiidi koldeid tuli järjest juurde. Algul olid ainul suu esiosas aga jaanuariks olid ka levinud suu tagaosasse ja ka tupes oli juba mingi ärritav valulik koht, mis enam küll valu ei tee, aga on ikka tunda. Haigus läks ikka hullemaks. Jaanuari keskel tekkisid ka ninaverejooksud. Kõrvad hakkasid ka aeg ajalt lukku minema. Tekkis ka selline vastik halb maitse suhu ja rõga hakkas tulema kurgust.
12 veebruaril 2012, muutis siis perearst peniciliini ära ja ta pidi hakkama võtma Doxycycliniumi 2 tabtetti päevas. 12. veebruari paiku tekkis tal ka palavik, mis on ka nüüd siis iga õhtu ikka tulnud selline 37.6. Sellel ajal läks tal süda ka pahaks ja ajas iiveldama ja seda siiamaani. Ja perearst tõi ka hambaarst käest mingi sinaka geeli, millega siis hakkasime määrima neid stomatiidi koldeid. Tänu sellele on valulikus suus vähenenud, aga halb maitse ja iiveldus on ikka veel.
21. jaanuaril arvas lõpus arst, et jätaks antibiootikumid ära ja et raviks ainult selle rohuga, mille nime ka kahjuks ei tea, mis hambaarst andis.
Tahaks teada seda, et kas need stomatiidi kolded võivad ka juba seedetraktis olla või see iiveldus ja vaegus maos on põhjustatud milleski muust. Ega vanaema ei ole ka korralikult terve selle haiguse jooksul toitunud ja isu pole tal ka üldse. Ja mida ma võiks talle süüa üldse anda kuna perearst meile käskis ainult jogurtit juua ja ütles, et küll läheb paremaks. Tahaks kuidagi vanaema enesetunnet parandada.

Vastab:

Madis Veskimägi
Madis VeskimägiPerearst
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Tere
Kirjeldus viitab pärmstomatiidi võimalusele. Selle teke on seotud mingi üldhaigusega, nt suhkruhaigus, immuunsust alandavad haigused, mitmed verehaigused, paljud ravimid, sealhulgas ka antibiootikumid. Vajalik on neid täpsustada ja ravida. Selgust tooks ka kollete katu mikroskoopiline uuring, võimalik et aitaks ka empiiriline ravi seenevastaste ravimitega nii suukaudu kui kolletele ( Daktarin geel).
Kahjkuks ei saa ma midagi muud soovitada kui head koostööd oma arstidega, ehk on eelesitatud mõtetest veidi abi.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Paistetus, sõrmenahk lõheheb, punetab ja sügeleb

24.01.12 / Perearst

Tere. Probleemiks on paistetus (punetav ja sügelev läikiv nahk kahel sõrmel). Samal ajal tekkis ühel sõrmeotsal lõhe. Kõik algas 4 nädalat tagasi vasaku käe ühel sõrmel (nii nagu putuka "naha-alune" hammustus). Nüüd on teise käe sõrmedel sügelev paistetus ja lõhe. Suvel esines sarnane probleem labajalal (+ mullidega nagu põletuse tõttu, vt.fotot), mis oli ilmselt seotud Relifexi üledoosiga(?). Sügisel tekkis lööve Salazoperyni tarvitamise ajal, niiet on sellest ravimist loobutud 2 kuud tagasi. Vahel tarvitasin Diclofenaci max 5 tabl nädalas. Mingit allergiat ravimitele jm pole olnud kunagi varem. Lugupidamisega, H.

Vastab:

Madis Veskimägi
Madis VeskimägiPerearst
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Tere
Olen Teie pilte vaadanud ja proovinud midagi mõistlikku välja mõtelda. Peaks täpsustama mõne üldhaiguse võimalust- veresuhkru tase, immuunsust alandavad haigused, hormoonravi, salazopyrini juba märkisite, ülitundlikus, südame-neerude haigused. Kui see info olemas, saaks hakata mõtlema vastavale raviskeemile. Kahjuks ei saa ma kuidagi mõnda rohuretsepti saata või mõnda salvi soovitada.
Aga hea koostöö oma arstidega !
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Väikesed valged tükid väljaheites

16.01.12 / Perearst

Juba kuskil üle aasta on aeg-ajalt märgata pisikesi valgeid täpikesi väljaheites. Väljaheite enda värvus varieerub heledast tumedani. Kõht pigem lahtine pea alati. Kas see viitab mingile kindlale haigusele. Mis variante pakute, kust otsast uurima hakata, kas võivad olla mingid parasiidid, ussnugilised vm. ainepuudus? Paar kuud tagasi lõi välja ka pärmseente liigne vohamine. Tunne muutus halvemaks. Kas parasiidid võivad olla kandidoosi tekitajaks?

Vastab:

Madis Veskimägi
Madis VeskimägiPerearst
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Tere
Arvan, et algatuseks on hea arstlik läbivaatus, täisvereproov, veresuhkur ja väljaheite analüüs kogenud laborandi poolt. Parasiidid on ise haigus, pärmseente vohamine nagu nimigi ütleb, on tingitud pärmseentest, neil omavahel kuigivõrd seost ei ole. Pärmseentõbi on pigem seotud organismi kurnatusega, mitmete krooniliste seisunditega, kestva antibiootikumraviga jm.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Probleemid neeluga

09.01.12 / Perearst

Tere.

Paar kuud on olnud neelus ärritustunne - ajab köhatama, mõnes asendis tekib ka okserefleks, mõnikord koguneb öö jooksul suuõõnde vähesel määral verd. Pidevat kurguvalu pole, aga aeg-ajalt löövad neelu ja söögitorusse valuhood.
Jah, tean, et pean pöörduma perearsti poole, aga palun öelge võimalikult täpselt, mida Teie asjast arvate (eriti pildi põhjal).
PS: Olen mitu aastat buliimiat põdenud.

Tänan Teid ette vastuse eest!

Vastab:

Madis Veskimägi
Madis VeskimägiPerearst
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Tere
Kahrtlustan mao-söögitoru tagasivooluhaigust ehk reflukstõbe. Kuid KINDLASTI on vajalik vahetu arsti pilk, võibolla mao-söögitoru uuring, proovid. Siis saab ka määrata ravi.
Head tervist soovbides,
Madis Veskimägi

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Tursed

05.01.12 / Perearst

Tere! Mul on mure tursetega, peamiselt jalgades, viimasel ajal on aga ka nägu paistes. Alguses olid jalad paistes ainult õhtuti, siis kui olin terve päev läbi jalgade peal olnud, nüüd aga juba hommikuti suured tursed, mõni väga üksik päev, kus ärkan normaalsete jalgadega. Juba lõunapausiks kell 10 hommikul, kui olen kaks tundi tööd teinud jalgadel, jalad valutavad. Viimasel ajal kaal suurem, lausa kaks kolm kilo, kui ärkan paistes jalgade ja näoga. Kui ärkan normaalsena, siis kaal paar kilo väiksem. Pole loogiline, eks.

Vastab:

Madis Veskimägi
Madis VeskimägiPerearst
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Tere
Saan vaid soovitada arstlikku analüüsi ja uuringud: südame ultraheliuuring (ehhokardiograafia), neeruuuringud, ultraheliuuring jalaveenidest ja kõhukoopast ning vaagnaelunditest. Vereanalüüsid, valgu ja elektrolüütide ainevaehtuse testid, kilpnäärme analüüsid. Alles siis on võimalik liikude edasi ravi osas. Perearst peaks aitama neid uuringuid ja nefroloogi, kardioloogi, günekoloogi ja veresoontekirurgi konsultatsioone korraldada, see on piirkonniti veidi erinev.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Süljenäärme probleem?

14.12.11 / Perearst

Mul tekkis suhu põsele umbes aasta tagasi tikuotsasuurune ei oska kohe öelda, kas mingi näpik või midagi sellist, millel on sees ava ning mille kaudu pritsib näpiku täitumisel suhu vedelikku. Hiljem tekkis samasugune ka teisele poole põsele umbes ülemiste hammaste piirkonda ( sissehammustamine põske on välistatud, kuna puuduvad purihambad). Vedelikku tuleb ka siis, kui vajutada kõrvanibu kõrgusel asuvale kohale. Minu meelest on see vajutatav koht suurenenud, kõvemaks muutunud ning mulle tundub, et isegi pakitseb. Kuna olen juba 64-aastane ning varem pole kunagi sellist probleemi esinenud, siis tahaks ikkagi teada, mis mul viga on. Millise arsti poole ma peaksin pöörduma?

Vastab:

Madis Veskimägi
Madis VeskimägiPerearst
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Tere
Teie kirjeldus vastab süljenäärme juha avanemiskohale suuõõnes. Ega see sülg kuidagi teisiti ju suhu ei saaks kui torukeste kaudu süljenäärmest. Ärge muretsege. Külastage paar korda aaatas oma hambaarsti.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Külmetavad jäsemed

11.11.11 / Perearst

TERE!
Olen 52 a mees ning mul on kõrgvererõhutõbi. Tavapäraselt on see suurusjärgus 170/110. Ravimitega (Lacipil ja Metoprolol) saan rõhu 130 peale. Lisaks on mul jalgadel ka veresoonte laiendid, mida Maarjamõisas ka 10 a tagasi opereeriti – need kipuvad aeg-ajalt nüüd uuesti krampi tõmbuma. Selle ennetamiseks tarvitan Venorutoni ja olen teinud ka Mg ja B6 vitamiinikuure. Kaasuvatest haigustest on spetsialistid (pulmonoloog) diagnoosinud mul astma (tarvitan Symbicorti) ning gastroskoopia uuring näitas ka maosonga, mida leevendan pantoprasooliga. Nüüd on viimased aastad lisandunud nähtus külmetavatest jäsemetest. See saabub sügise tulekuga ja kestab kevadeni. Aasta-aastalt on külmatunne hakanud süvenema ning kuumad veevannid leevendavad seda vaid lühiajaliselt. Ei aita siin ka villased sokid ega kindad, mida kannan ruumis, vaatamata sellele, et toatemperatuur on selles tavanormist kõrgem. Käe- ja jalalabad, incl selja keskosa, on peamised kohad, kus lõppematu külmatunne tekitab emotsionaalset stressi ning halvast enesetundest ka lausa füüsilist piina.
Siit ka minu küsimused Teile: 1) Kas tekkinud külmatunne on seotud mu eelpool kirjeldatud haigustega? Mis põhjusel see tekib? 2) Milliste vahenditega antud nähtust leevendada/haigust ravida? Kas üldse on võimalik seda lõpuni välja ravida? 3) Milliseid ravimeid/medikamente on võimalik saada apteegi käsimüügist, mida ainult retseptiga?
Tänuga,
R.

Vastab:

Madis Veskimägi
Madis VeskimägiPerearst
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Tere
Sõrmede ja varvaste külmatunne, jahedas kahvatuks muutimine ja soojas ruumis punetuse teke on viide Raynaud sündroomile. Selle aluseks on mitmel põhjusel tekkiv juusveresoonte kokkutõmbumine. Peaks mõtlema ka suuremate arterite ahenemisele, selle avalduseks on krampliku valu teke jalgades 30-300 m jalgsi kõndimisel.
Vaevust aitab leevendada ravim pentilliin 400 mg x2-3, seda saab retseptiga. Raynaud sündroom võib olla mitme haiguse üks sümptomitest. Saan soovitada reumatoloogi ja veresoontekirurgi konsultatsiooni. Loodan, et Te ei suitseta, kui siiski suitsetate, siis loobuge kohe kindlasti. Ei seostaks vaevust Teie kaasnevate haigustega. Lacipil kui kaltsiumkanali blokker ise võiks omada soodsat toimet vaevuse leevendamisel, kuid betaloc võiks haruharva sellist tunnet soodustada. Ka betaloc ja astma ei sobi kuigi hästi kokku.
Loodan, et sellest arutlusest on veidi kasu.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Pildilised ravijuhised: