Vastanud Lemme Haldre
Libiido langus
02.05.12 13:20Mure järgmine. Minu libiido tase on väga madal. Olen ise õnnetu ja tõsised probleemid on tekkinud tänu sellele ka abikaasaga. Vahekorrad abikaasaga on praktiliselt lakanud olemast. Kuna ma ise ie tule enam selle probleemiga toime paluksin Teiepoolset abi. Kas libiido taset on võimalik tõsta? Või on see minu eripära ja minu abielu on määratud purunema.
Vastab...
Tere
Teie kirjas on väga vähe infot. Nimetatud valdkonna taga võivad olla nii meditsiinilised kui ka suhteprobleemid. Võimalik on ka see, et Teiega on kõik korras, lihtsalt inimeste vajadused on erinevad. Soovitan pöörduda minu vastuvõtule, kus saaksime Teie olukorda laiemalt arutada.
Kõike head! Lemme Haldre
Seksisõltuvus
28.02.12 15:59Tere.
Minu probleemiks on (minu arvates) seksisõltuvus. Kuna ma ei saa orgasmi loomulikul teel, siis seostan seda sellega.
Alustasin eneserahuldamisega varakult (ilmselt probleemid eakaaslastega, kiusamine). See andis mulle turvatunnet. Tänase päevani leian, et masturbeerimine on stressi maandav ja lõõgastust pakkuv tegevus.
Olin 7 aastat püsisuhtes, kus ei kogenud ma kunagi seksi ajal orgasmi. Algul tegelesin sellega üksi, hiljem kujunes meil välja protseduur, kus alguses tegelesime ühe ja siis teise poolega. Siiski tekitas see probleeme, siis kui mees oli väsinud. Kui me minu rahuldamisega ei tegelenud tekitas see soovi veel rohkem seksida, et puuduolev osa kätte saada. See suhe lõppes minu armukadeduse tõttu, hiljem selgus, et mees siiski pettis mind.
Hetkel olen suhtes olnud 2 a ja teema on jõudnud sama kaugele. Esiteks meeldib mulle seksida palju ja tihti. See tunne on minu jaoks alati olnud lummav ja ma vajan seda armastuse, kirglikkuse kui ka turvatunde jaoks. Teiseks ei ole ma kogenud seksi ajal orgasmi, muutnud on nii palju, et selle mehega olen kogenud tugevat G-punkti massaaži, mis on olnud ligilähedane "tavalise" orgasmiga.
Minu küsimus on selles, kas mul on sõltuvus ja kui on, siis mida ma tegema peaks? Kas orgasmi saamist seksi ajal on võimalik harjutada? Kas ma nõuan oma partnerilt liiga palju? Hetkel mees lihtsalt ütleb, et ta on väsinud ja ta ei viitsi. Olen enda arust teinud kõik, et näidata üles initsiatiivi ja olla juhirollis, mitte sundida mees alati alustama. Siiski kuna ta on mind juba korduvalt tõrjunud on see jätnud oma jälje ja olen antud teemal hell ja kardan jälle haiget saada.
Olen nõus ka seksuaalnõustaja juurde minema.
Ette tänades,
Murelik naine
Vastab...
Tere
Saan aru, et soovite oma partneriga sageli vahekorras olla. See näitaja üksi pole veel sõltuvus. Inimeste vajadused on väga erinevad. Sõltuvuse puhul on omad kindlad kriteeriumid.
Naistest suur protsent ongi orienteeritud kliitori orgasmile ja nad ei koge seda vaginaalsel teel. See on kõik kuulub normi hulka. Samas õpivad mõned naised orgasmi saama elu jooksul. Näiteks mõjub mõnele naisele hästi sünnitus. Kasuks tulevad ka tugevad tupelihased ja neid on võimalik treenida.
Teise põhjusena on seksuaalsuhtel Teie elus veel üks roll- saada kinnitust turvatundele. Väga oluline. Vahel aga on sage seks aseaineks kontollivajadusele. See on viis partnerit endale allutada. See suhtele kasuks ei tule.
Soovitan küll rääkida seksuaalnõustajaga. Võite tulla soovi korral minu vastuvõtule. (Elite kliinik Tartus) või pöörduda nõustajate poole Tallinnas.
Tervitustega L. Haldre
Sookriis
15.11.11 10:27Mul on järgnev probleem. Nimelt olen terve elu tundnud ennast pigem lesbina (lapsepõlves ei vaadanud ma asjale muidugi seksuaalselt, aga iialgi pole huvi tundnud meeste vastu). Olen kogu aeg olnud poisilik, kuigi välimuselt sale ja naiselik, loeb siiski sisemus, käitumine, mõttemaailm ja kõnnak. Lapsena tundsin huvi autode, seiskuste ja adrenaliini vastu, nukkudega mängimine tekitas minus tugevat vastumeelsust, mida märkasid ka mu vanemad. Koolis narriti mind, kuna ei käitunud ega näinud välja tüdruku moodi (riietus ja olek), hilisemas elus on tulnud ette olukordi, kus mult on küsitud, kas olen tüdruk või poiss. Mida vanemas sain, seda keerulisem tundus elada. Üldiselt peetakse normaalseks, et naine vaatab mehi, unistab lastest, meigib end ja riietub naiselikult. Minul oli kõik täpselt vastupidi, ka kõnnak on mehelik, kuigi olin pikkade juustega ja sale. Kui tegin endale meigi ja panin kleidi selga, tundsin end nagu tavaline mees tunneks end kleidi ja meigiga, kontsakingad on täiesti out teema. Pikad juuksed? Kuigi kõik kiitsid, et mul ilusad pikad paksud juuksed, tundsim ma jälle nagu oleks kleidi selga ajanud. Püüdes ühiskonna ja oma vanemate normidele vastavuses olla, sain kaks last, kuigi üksikvanemana, kuna ei suuda meestega suhteid pidada, sest seks ei anna mulle midagi. Olen lastele pigem isa kui ema eest, kasvatan neid siiski nii hästi, kui oskan. Kui sõbrannad panid silikonrinnad, siis mina nautisin, et ei ole väga rinnakas, peale sünnitusi rindade äravajumine mõjus lausa turgutavalt, sest need ei torka nüüd enam silma. Ühe lesbist sõbranna (kellega mul suhteid siiski seksuaalseid pole) julgustusel lõikasin lõpuks juuksed maha, hakkasin riietuma vabalt, ei kanna enam meiki. Käin jõusaalis, kuna naudin just sellist sporti, unistan kulturismist, isegi kui sinnani iial ei jõua. Jah, olen elus palju näidelnud ja teistele tõestanud. Olen lõpetanud ülikooli, saanud lapsed, käinud naiselikult riides ja nii ka välja näinud, kuid pole iial suutnud hoida ühtki suhet meestega, ei tunne end pisutki naisena. Ka seksuaalsus on peaaegu olematu. Muide, juuste maha lõikamine oli üks parim tunne, mida kogenud olen! Mul ongi mure, et mis või kes ma siis olen? Kas trans, lesbi või lihtsalt aseksuaal? Miks tunneb üks naine end rohkem mehe kui naisena? Lasteaias pidasin end kogu aeg poisiks, kuni tehti selgeks, et ma olen tüdruk, seega olen seda mõtet endale sealtmaalt peale surunud. Sugu ma enam ei vahetaks, mul kaks poega ja see ei mõjuks neile hästi, aga kuidas edasi minna elus? Riietuda mehelikult ja olla poistele pigem isa kui ema? Ma ei oskakski väga ema olla neile. Ühesõnaga, tahaks spetsialisti arvamust kuulda, et kuidas peaksin endasse suhtuma, kui palju oleks antud olukorras mõistlik endale meelepärast muutumist lubada ilma lapsi kahjustamata ja miks olen end tundnud alati nagu mees naise riietes? Kas laste nimel pean siiski hoidma naiselikku joont või võin sellist poisilikkust endale lubada? Meessuhteid ma enam kindlasti ei loo, see ei ole mulle. Naissuhete vastu pole mul midagi, kuigi hetkel olen üsna aseksuaalne (ehk üksikemadus on selle tunde esile kutsunud)? Olen teinud nn "hulluteste", mis andsid vaimuhaigustevaba, kuid raske depressiooni tulemuse. Ühesõnaga, kuidas käituda, et sisemine stabiilsus saavutada? Ei jaksa enam kleidis ja meikivat naiselikku tibi teeselda, kuigi ma polegi iial see olnud. Tahaks jääda leu lõpuni poisipeaga, ilma meigita ja osta riideid meeste osakonnast ning leida mingeidki toidulisandeid, mis natukenegi lihaseid suurendaks. Minu palve ongi, et ehk annate mõne asjaliku spetsialisti kontaktid, kes selliste probleemidega tegeleb, või siis soovituse, kuidas peaksin käituma, et meelerahu oleks paigas, aga et ma ei kahjustaks lapsi. Alkoholiga, rahaga või ühiskonnas eksisteerimisega probleeme pole, on sõbrannasid, keda usaldada selles küsimuses, kuid lesbidena ei ole nad siiski osanud mulle selles teemas rohkem nõu anda kui "olla see, kellena end tunnen". Kuid neil lapsi ei ole...
Vastab...
Tere Teie probleem on keeruline ja mõne reaga sellele vastata pole võimalik. Samas arutelu selles valdkonnas tegutseva spetsialistiga võiks Teile anda ehk suuremat selgust. Edasine tegutsemine sõltub sellest, millises Eesti piirkonnas elate.
Tallinnas võite pöörduda Ester Väljaotsa(psühholoog) või Imre Rammuli (arst) vastuvõtule. Kui Teil on lähem tulla Lõuna Eestisse, siis võime alustada ka vestlusega minu juures Elite kliinikus. Edasised plaanid sõltuvad olukorrast.
Jõudu ja jaksu selguse saamiseks! Lemme Haldre
Mehel ei lähe lahti
04.11.11 10:25Tere!
Mul on mure. Mina saan voodis oma mehega alati orgasmi, aga tema saab harva. Mind häirib see, kuna tunnen ennast kuidagi süüdlasena - arvan, et kuna olen 3 last sünnitanud, siis mul on tupp äkki kuidagi veninud vms.+ arvan, et ma ei kütkesta oma meest lihtsalt nii palju.
Samuti on minetiga - tal hakkab valus ja süüdistab mind, et ma ei oska seda õigesti teha.
Kusjuures erektsiooniga on kõik hästi, ei vaju ära, lihtsalt oleme vahekorras pikalt-pikalt, mul hakkab juba valus, aga temal lahti ei lähe, nuta või naera.
Ühesõnaga tahksin teada, miks mõnel mehel siis lahti ei lähe? Kas see on ta peas kinni või mis? Suitsetab ta ka jubedalt ja üldse on olnud stressirohke elu, aga ikkagi!Kas seda saab kuidagi ravida? Ise on ta öelnud, et tema just on õppinud ennast nö. tagasi hoidma, et enneaegne seemnepurse on ju veel hullem. Aga mina ei taha, et ta ennast tagasi hoiab, mulle just kähkukad meeldivad:.))Kas mees saab õppida nüüd ise ennast mitte tagasi hoidma, kui ta tahab?Või on siin tegemist ikkagi mingi hälbega ja meditsiinilise probleemiga??Muidugi on ju tore, kui mees teeb mulle väga hästi keelekat, nii et temaga mul orgasmimuret ei ole, aga ma tahan, et tema ka saaks orgasmi ju!!!!Ise mees räägib, et tema kogu tähelepanu ongi naisel, et naisel oleks hästi, seetõttu tema jääb justkui unarusse.
Vastab...
Tere Kui meest ennast ka nimetatud olukord häirib, siis tasuks kõigepealt võtta ette tee meestearsti juurde, kus tehakse tervise uuringud. Meestearst annaks hinnangu prostata tervislikule seisundile ja teeks mõningad vereproovid. Kasuks tuleks samuti üldine tervise hindamine perearsti juures. Kuna mehel on olnud stressirohke elu, siis on võimalikud depressiooni ja ärevuse seisundid, mis samuti võivad seksuaalsuhtele toimida.
Kui aga kõik tereviseuuringud osutuvad korras olevaks, siis on võimalik saada nõsuatmist ühe seksuaaltehnika osas, millest on mõningatel juhtudel abi.
Kõike head! L. Haldre
Paarisuhte probleem - kuidas rääkida elukaaslasega
17.10.11 06:16Tere! pöördun Teie poole murega, mis puudutab minu ja mu elukaaslase suhet igas mõttes, ka seksuaalses. Ma tean, et mehel on probleemid oma tervisega, kuid millest ta minuga rääkida ei soovi. Ma olen pidevalt eemaletõugatud ja seega nüüdseks juba 4 aastat sügavas depressioonis ja eluga toime tulen ainult ravimite abil. Kas ja kuidas ma saaksin elukaaslasega rääkida või vastasel juhul tuleb lahku minna.
Vastab...
Tere
Tundub, et mees hoolib Teie suhtest omamoodi. Ta võib mures olla Teie depressiooni pärast ja ei soovi rääkimisega pereellu probleeme juurde lisada. Kui tema mõtteviis ütleb, et "muredest rääkimine teeb meie paarisuhte hullemaks", siis ärge sundige teda rääkima. Ainuke võimalus on Teil teha oma elus pööre ja hakkata elu nautima. Sellisel juhul on teatud võimalus, et muutub ka abikaasa.
Kõike head! L. Haldre
Enneaegne seemnepurse
27.08.11 22:29Tere!
Mind vaevab probleem. Olen 26-aastane ning mul on nüüd esimene tüdruksõber. Eelmängu ajal on kõik korras, peenis erutub ja kõvastub, ka suuseksi ajal on kõik okei. Kui aga astuda seksuaalvahekorda, siis pärast sisenemist tuleb seemnepurse umbes minuti pärast :( Selle ajaga ei jõua ma kuidagi tüdrukut rahuldada. See tekitab palju stressi, kuigi ta ütleb, et see pole probleem. Kuidas soovitaksite olukorda lahendada? Palun aidake!
Vastab...
Tere
See on sage probleem seksuaalsuhte alguses meestel. Ilmselt muutub olukord, kui olete pisut rohkem omavahel suhelnud ja esmatutvuse ärevus vähenenud. Kui olete sellega aga jätkuvalt hädas, siis on olemas ka ravimid.
Tegemist on retseptirohtudega. Rohu saamiseks võite pöörduda meestearsti poole või ka tulla minu vastuvõtule kliinikusse "Elite" Tartus. Tallinnas on olemas Seksuaaltervise kliinik.
Kõike head! L. Haldre
Paarisuhtes ei ole enam huvi seksi vastu
22.08.11 15:15Tere!
Olen 28-aastane kahe lapse ema (2,3a ja 5kuune). Juba mõnda aega on olnud probleemid seksuaaleluga - nimelt ei ole selle vastu enam erilist huvi ja igakord pean ennast ületama ja tõeliselt kokkuvõtmam, kui asi jõuab seksini. Probleemid algasid peale esimese lapse sündi ja on kogu aeg natukese haaval süvenenud (huvi järjest väheneb). Mehega on suhted head, armastan teda ja tema on ka hoolitsev ja armastav ja selles mõttes tundub, et kõik on meie vahel hästi. Ilmselt praegusel hetkel väsitavad lapsed mind päeva jooksul ära ning ei ole enam tahtmist ega jõudu seksile mõelda. Ja isegi kui päev ei ole olnud nii väsitav, siis ka pigem puhkaks diivanil ja oleks niisama mehel kaisus. Kardan, et see pikapeale hakkab meie omavahelistele suhetele kehvasti mõjuma ja see oleks viimane asi, mida ma tahaks. Mees ei ole mulle seda küll kordagi ette heitnud ja on minuga olnud väga kannatlik, kuid ma näen, et tegelikult ei piisa sellest hulgast lähedusest talle, nagu ma talle hetkel pakkuda suudan.
Olen kuulnud, et apteekides on ka käsimüügis olemas ravimid, mis mind võiksid aidata. Ma ei sooviks selle probleemiga oma günekoloogi juurde hetkel pöörduda, kuna muid probleeme sinna minekuks hetkel ei ole. Kas te oskaksite mulle midagi soovitada, kuidas käituda ja kas on olemas mõni ravim, mis minu huvi seksi vastu parandaks?
Kõike head soovides,
K.
Vastab...
Tere
On üsna tavaline, et väikeste laste ema väsimuse tõttu kaotab seksi vastu huvi. Teie laps on 5 kuune ja s.t. et sünnitusest on väga vähe möödas. Sellel perioodil pole veel taastunud hormonaalne tasakaal. Tõenäoliselt on see ka rinnaga toitmise periood. Mingeid ravimeid küll praegu ei soovitaks ja naistele polegi selliseid väga efektiivseid medikamente saada. Pigem teha üks ravimtee kuur. Soovitan ingveri teed.
P.S. Kui tunnete end depressioonis olevat (sageli sünnituse järgselt), siis tasuks pöörduda psühholoogi või psühhiaatri poole. Sünnitusjärgne depressioon (ka vähene) on sageli seksuaalsoovi languse põhjuseks.
Kõike head! Lemme Haldre
Kadunud orgasm
23.07.11 15:11Tere.
Soovin mõista, miks ma ei saa enam orgasmi.
Lühidalt nii, et olin abielus pea 15 a ja ei saanud orgasmi kordagi. Nüüd, juba 2 a, olen vabaabielus teise mehega, meil on aastane pojake. Koos elava mehega sain orgasmi alati. Raseduse ajal sain korra ja peale sünnitust, kui laps oli paarikuune, sain korra. Juba aasta ei kordagi. Kas tegemist võib olla sellega, et mul on hormoonspiraal ja see kuidagi mõjutab? Kas peale sünnitust on mu keha niivõrd muutunud? Pean tunnistama, et lapsuke sunnib meid tõepoolest ajaga arvestama ja eelmängud ei ole enam nii pikad. Kas põhjus on selles, et seksime siis, kui on võimalus, mitte siis kui on soov? Mees on endiselt ahvatlev ja suhe hea. Kui orgasm ei tule seetõttu, et ma pole piisavalt lõdvestunud ning see on sünnituse järgne omapära, siis on ok. Ma olen valmis ootama. Kui aga spiraali tõttu või füsioloogilised muutused, siis tuleb midagi ette võtta. Võib olla on veel põhjuseid, millest pole ma teadlik.
Suur tänu ette
Vastab...
Tere
Spiraal ei tohiks olla põhjuseks. Pigem võiksite omavahel arutada mehega, mida tegite varem teisti. Arvesse tulevad tõesti eelmängu iseärasused, väsimuse- puhkuse tasakaal, lõdvestumisvõime jm. Vahel on raseduse järgselt vaagnapõhja lihased nõrgemaks muutunud. Kasuks tuleb võimlemine. Pilatese võimlemine tugevdab vaagnapõhja lihaseid.
Kõike head! L. Haldre
Tundetu seksuaalelu
05.07.11 20:07Tere. Olen 19-aastane neiu ja olen suguelu elanud kuskil aasta, regulaarselt aga pool aastat. On olnud üks partner. Probleem aga seisneb selles, et ma pole kordagi seksi ajal tundnud mitte mingisugust tunnet, lihtsalt tuim tunne, orgasmist ma ei hakka rääkimagi. Eelmängu ajal ma küll erutun ja tunnen, et tahan, aga huvi kaob selle vastu, kuna mul pole hea ja tekib ka tunne, et ei tule.
Kliitorit silitades aga on hea tunne ja ka vist nagu hakkaks orgasmi saama, aga ei suuda välja kannatada sinnamaani ennast. Seksuaalelu alustamisega tekkis mul ka põiega probleeme, enne seda pole mul olnud põiepõletikku.
Vastab...
Tere
Kirjutate, et oma partneriga seksi ajal on olnud tuim tunne. Põhjused võivad olla erinevad. Võimalik, et tegemist on partneriga, kellest te tegelikult sisimas ei huvitu ja seksite ainult mingitel teistel asjaoludel (näiteks partneri pealekäimisel)? Võimalik, et olete pinges ja hirmul rasestumise pärast, on segavaid faktoreid (vale koht ja aeg)? Põhjuseid on teisigi. Arvan, et Te ei peaks sundima ennast tegema asju, mis teile valu või ebamugavust tekitavad. See ainult süvendab probleemi. Kui aga partner on teie jaoks igati meeldiv ja usaldusväärne, siis tuleks temaga koos arutada, mida võiks teha teisiti. Seksuaalelu alustades võib olla põieprobleeme. Soovitan sellest rääkida noorte kabineti nõustajale või günekoloogile.
Kõike head! L. Haldre
Ei saa orgasmi ja isu seksi järele puudub
15.06.11 17:57Tere,
Pöördun Teie poole oma suure ja mind väga ängistava murega. Nimelt pole ma mitte kunagi orgasmi saanud/kogenud. Neid "väga hea" tundeid on vahekorra ajal küll olnud, kuid alati jääb miskit puudu.
Olen oma elukaaslasega koos olnud nüüdseks juba 4 aastat. Meie vahel on ilus armastus, iseloomud ja kõik-kõik klapib. Elu on temaga armastusväärne ja hea. Enne teda oli 3 juhusuhet. Kõike seda ilusat varjutab minu praeguses suhtes aga tõsiasi, et ma ei ole suuteline kogema orgasmi. Ei praegu, ega ka oma eelmiste partneritega. Oraalseks ei paku mulle näiteks üldse pinget. Pigem on selline väga-hea-tunne tekkinud tavalise vahekorra ajal, kuid ka siis pole ma mitte kunagi täieliku naudinguni jõudnud. Äkki on ka see põhjuseks, et seks mind enam peaaegu üldse ei huvita. Minu pärast võiks sellega tegeleda ka vaid 2-3 korda kuus. Hetkel astun vahekorda peaeagu alati just seetõttu, et mehel hea oleks, sest armastan teda väga ja saan aru, et noorel mehel (ta on 23) on vajadus saada rahuldatud. Samas, ta teab mu probleemist ning utsitab mind takka minema arsti juurde või uurima, kas näiteks Nuvaring rõngas mõjutab minu huvi seksi vastu. Kasutan rasestumisvastaseid vahendeid nimelt juba viimased 4 aastat. Viimane aasta sellest Nuvaringi. Äkki on tõesti ka sellel mingi oma mõju? Siiski, suurema põhjusena arvan siiski olevat tõsiasja, et seks pole minu jaoks nauditav ning just seetõttu ei ole viitsimist sellega mitmeid kordi nädalas tegeleda.
Kuulun ka nende naiste sekka, kes enda katsumisest naudingut ei saa. Olen küll proovinud ka ennast ise katsuda ja rahuldada, kuid suurt mõju selles ei ole. Kliitorit stimuleerides on alguses natuke hea, kuid mida rohkem selle tundlikus kasvab, seda talumatumaks kogu toiming muutub. Kiigun sel hetkel justkui kuskil hea ja ebamugava piirimail ning lõpuks löön käega, sest midagi jääb sellest väga heast puudu ja asi on pigem talumatu.
Rääkisime eile elukaaslasega minu probleemist (saame nimelt kõigest suhteliselt vabameelselt rääkida) ning jõudsime lahenduseni, et toome oma voodiellu rohkem uusi asju (mõned mänguasjad nt?), katsetame uusi kohti, poose ning pikemat eelmängu - kõike seda ühe eesmärgi nimel - äkki juthub ka minuga mingi ime ja ka mina avastan üks kord, mis on orgasm. Pöidlad on peos! Kuigi, pean tõdema, et korra-kaks olen ma vist orgasmi läbi une saanud - see meeletult hea tunne, värin kehas ja jalgades ja tulitav jalgevahe olid just need, mis mind siis üles äratasid.
Seniks aga, kui ma pole ilmsi orgasmi saanud, uurin, kas on olemas ka mõnda looduslikku või muud apteegis müügil olevat preparaati/õli/vms, mis soodustaks erutust, suurendaks tunnetust seal all. Samuti, kas Nuvaringi kasutamine võib kuidagi mõju avaldada?
Olen vajadusel nõus rääkima ka mõne seksuaalnõustaja, -terapeudiga. Ei teagi, kas sellest oleks abi?! Äkki oskate kedagi Tallinnas soovitada?
Tean vaid üht - oma elukaaslast ma oma probleemi pärast kaotada ei taha. Tahan, et meil oleks täisväärtuslik kooselu ning et ka mina oskaks nautida kõike seda ilusat, mida mehe ja naise vaheline seks pakub. Samuti on meil ilusad tulevikuplaanid ning aasta-kahe pärast sooviks juba mõelda ka laste peale. Seega, olen äärmiselt tänulik, kui oskate mulle natukenegi suunavaid nõuandeid anda.
Vastab...
Tere Kirjast tundub, et unes, kus teadvuse poolne kontroll maas, olete orgasmi saanud. Äkki on kõik hoopis mõtlemises kinni? On naisi, kellel kujuneb orgasmi saamise võime alles peale sünnitamist. Nendel naistel on vähene oma vaagnapõhja lihaste tunnetamise võime. Selle puhul aitab vahel Pilatese võimlemine (rühmad suuremates spordiklubides). Soovitaksin siiski minna ka seksuaalnõustaja juurde. Tallinnas seksuaaltervise kliinikus võtab vastu günekoloog- seksuaalnõustaja Mare Pruks. Prooviksite ehk kohtumist temaga? Teiseks, on Tallinnas psühholoog Ester Väljaots, kellel on samuti seksuaalnõustaja lisapädevus.
Kõike head! Lemme Haldre