Soole ärritussündroom
Soole ärritussündroomi puhul esineb mitmeid vaevuseid. Iseloomulik on alakõhuvalu või ebamugavustunne alakõhus, mis leevenevad roojamisel. Kaasuda võivad roojamissageduse muutus (kas kõhukinnisus või kõhulahtisus) ja rooja konsistentsi muutus. Samuti võib esineda pakitsustunnet roojamisel ja limaeritust roojaga, mittetäieliku sooletühjendamise tunnet ja kõhupuhitust.
Kas soole ärritussündroom on sage haigus? Soole ärritussündroomi esineb kuni 20%-l naistest ja 15%-l meestest. Vaevused võivad tekkida igas vanusegrupis, kuid eelkõige nooremas täiskasvanueas, 20.–40. eluaastal. Miks soole ärritussündroom tekib? Soole ärritussündroomi teket seostatakse sooletalitluse (soolekokkutõmmete ehk soolekontraktsioonide) intensiivistumisega ja soole tundlikkuseläve muutustega erinevate ärritavate tegurite suhtes. Kuna närvisüsteem kontrollib jämesoole tööd, siis võivad pingeolukorrad soodustada soolespasmide teket. Kuidas soole ärritussündroomi diagnoositakse? Soole ärritussündroomi kahtlusel välistab arst teised samalaadseid haigustunnuseid andvad haigused. Selleks tehakse vere ja rooja analüüs (roojas otsitakse mikroobe, sooleparasiite ja peiteverd). Edasised uuringud tulenevad patsiendi vanusest ja peamistest vaevustest, nende raskusest ning kestusest.Uuringute kordamine teatud aja möödudes ei ole vajalik, välja arvatud juhtudel, kui on lisandunud uusi vaevusi. Kokkuvõtteks