Mida mahl sisaldab?

Mahla suurimaks väärtuseks on vitamiinide ja teiste organismile väga vajalike bioloogiliselt aktiivsete ainete sisaldus.

Mahlu valmistatakse väga paljudest puu- ja juurviljadest ning marjadest.

Marjad ja puuviljad, millest mahla valmistatakse, sisaldavad umbes 70-90% vett, seega on ka mahla peamine koostisaine vesi.

Mahla energiahulga annavad temas leiduvad süsivesikud. Keskmiselt on see 100 g kohta 45 kcal. Kõige energiarikkamad on smuutid, kus 100 g energeetiline väärtus on 60 kcal. Köögiviljamahlade energiahulk on keskmiselt 25 kcal. Kõige süsivesikuterikkamad ja enam energiat andvad mahlad on viinamarja-, pirni- ja õunamahl. Mahlad, eriti aga smuutid, on arvestatav kiudainete allikas. Kiudained omakorda on vajalikud seedetegevuse korrashoidmiseks, seedetrakti rakkude toitmiseks, samuti suurendavad need toitkördi hulka, kiirendavad selle edasiliikumist ja viivad välja organismist mittesoovitatavaid jääke.

Puuviljades ja marjades on võrdlemisi palju pektiinaineid, millel on ka ravitoime. Need seovad seedeorganites vett ning vees lahustunud raskemetallisooli ning teisi mürgiseid aineid ning hoiavad seeläbi ära kõhukinnisust ning väljutavad organismist kahjulikke aineid. Pektiinained aitavad säilitada organismi normaalset mikrofloorat, eriti soovitatavad sooltehaiguste ja maohaavandite puhul.

Puuviljades ja marjades sisalduv tselluloos seob kolesterooli ja viib organismist välja üleliigse kolesteroolihulga. Orgaanilisi happeid on mahlades 0,4-1,7%. Maitsmismeelele sobib kõige paremini mahl, milles on happeid 0,7...0,8% ning mille suhkrutesisaldus on vahemikus 12...15%. Naturaalmahlad on oluliselt happelisemad ning seetõttu vähendatakse nende happesust tööstuslikul teel.

Puuviljade ja marjade orgaanilised happed parandavad organismi ainevahetust ja stimuleerivad peensoole tegevust ning ärritavad mao seedemahlu, millega soodustavad toidu paremat seedumist ja teiste toidukomponentide, nagu kartul, liha, piim, munad ja kala, omastamist. Inimene vajab ööpäevas 2 g orgaanilisi happeid, mida ta saab põhiliselt puuviljadest ja marjadest.

Naturaalses mahlas on vitamiinid olemas kogu aktiivsuses. Mahla teeb väärtuslikuks ja tõhusaks joogiks asjaolu, et selles leiduvad vitamiinid on "aktiivsed" kõige loomulikumal kujul. Täismahl on üks paremaid looduslikke energiaallikaid - mahlas sisalduvad vitamiinid reguleerivad eluprotsesse, soodustavad rakkude kasvu, paljunemist ja sigimist.

- C-vitamiin ehk askorbiinhape on hästituntud vitamiin, mis võtab organismis osa hapendus-taandusprotsessidest, kaltsiumi ainevahetusest. Tema osavõtul moodustub luude vastupidavust määrav osseiin. Ta on vajalik hammaste dentiini ja sidekoe kollageeni moodustamisel ning adrenaliini tekkel neerupealsetes. Askorbiinhape tugevdab verekapillaare, aitab eemaldada kehavõõraid aineid organismist ning aitab haigustele vastupanu osutada. C-vitamiini vaegusest tekib väsimus, unetus, isutus, töövõime langus, stress. Organism vajab normaalseks elutegevuseks 70-100 mg askorbiinhapet ööpäevas.

- P-vitamiini kompleks tugevdab veresoonte seinte elastsust, alandab vererõhku, viib välja kantserogeensed ained ja tugevdab mittetäielikult hapendunud kahjulike ainevahetusproduktide tekkimist organismis. Tal on viiruse- ja mikroobidevastased omadused. P-vitamiini ühendeid on eriti rikkalikult aroonias, ebaküdoonias, mustsõstras, tumedaviljalistes kirssides ja tsitrusviljades.

- Foolhape ehk vitamiin B10 (folaadid) kuulub sellisesse B-vitamiinide rühma, mida on suhteliselt vähe puuviljades ja marjades. Ta esineb taimedes fermentide koosseisus. Foolhape on organismis vajalik vererakkude eluks ja tööks. Foolhappe puudusel tekib verevaegus (aneemia) ja seiskub kasv - seepärast on foolhape eriti vajalik noortele. Foolhapet on rohkem sellistes värsketes viljades, nagu maasikad ja sõstrad. Kombinatsioonis teiste vitamiinidega on tal soodne toime organismi kasvamisprotsessidele ning ainevahetusele.

- Vitamiin A eelvitamiini B-karoteeni on rohkem köögiviljades, kuid on ka kollastes puuviljades, nagu aprikoosid, virsikud, pihlaka- ja kibuvitsamarjad, astelpajumarjad, eriti rohkesti aga astelpajuõlis. A-vitamiin hoiab silmade tervist ning säilitab naha elastsust ja toonust. A-vitamiini puudusel tekib silmade kuivus, kanapimedus, naha karedus ja kuivus ning kasvu pidurdumine. Teistes puuviljades on A-vitamiini väga vähe.

Mahl sisaldab ka mitmeid mineraalained.
- Kaaliumi, mis soodustab vee eemaldumist organismist ja on seega oluline kõrgvererõhktõve ja südamehaiguste korral. Kaaliumirikkad on ploomid ja kirsid, eriti aga marjad.
- Kaltsiumi, mis aktiveerib biokeemilisi protsesse. Rohkem on kaltsiumi tsitrusviljades, vaarikas ja maasikas.
- Fosforit ja magneesiumi on rohkem on sõstardes, vaarikates ja kirssides.
- Rauda on puuviljades ja marjades vähe, rohkem on teda ploomides, apelsinides, aed- ja metsmaasikates, vaarikates, karusmarjades, mustikates ja kibuvitsamarjades.
- Joodi sisalduselt on rikkamad arooniamarjad, õunad, eriti õunaseemned, punased sõstrad, maasikad ja vaarikad. Nendes paikades, kus maapinnas on rohkem joodi, on seda ka puuviljades - meil kindlasti rannikupiirkonnas kasvanud puuviljades.
- Koobaltit, mida on märkimisväärses koguses pirnides, õuntes, kirssides ja maasikates.