Köögivilja-, marja- ja puuviljamahlad - lühiiseloomustus

Mahlad on inimesele oluliseks vedeliku ja vitamiinide ning bioaktiivsete ainete allikaks. Siiski on igal mahlatüübil ja ka konkreetsel mahlal olemas ka teatud kasulikud iseärasused.

Köögiviljamahlad

Köögiviljamahlad sisaldavad rohkesti mikrotoitaineid ja pigmente lükopeen ning beetakaroteen, mida on eriti tomati- ja porgandimahlas. Köögiviljamahlade toiduenergia on väiksem, sest nendes on vähem suhkruid. Seega on nendest saadav energiahulk poole väiksem kui puuviljade või marjade puhul. Köögiviljamahlad ergutavad seedeelundite tegevust, olles vajalikud seedetegevuse korrashoidmisel.

Porgandimahla armastatakse tema magususe tõttu. Meeldiva maitse annavad ka temas leiduvad eeterlikud õlid. Mida purpurpunasem porgand on, seda rohkem sisaldab ta suhkruid. Porgandis on rikkalikult A-vitamiini (beetakaroteen), vähem E-, B- ja C-vitamiini, porgand sisaldab ka kaaliumi, fosfaate ja joodi. Porgandimahlal on nõrk diureetiline ja lahtistav toime.

Tomatis ja tomatimahlas on suhteliselt vähe kiudaineid, aga leidub naatriumi ja rohkesti kaaliumi. Omapärase hapukasmagusa maitse annavad suhkrud ja orgaanilised happed, nagu sidrunhape ja õunhape. Tomatis on vähe soola, seetõttu tahetakse sageli tomativiilule soola peale riputada ja ka mahlale lisada! Tomati teevad väärtuslikuks mikrotoitained. Punase värvuse annavad tomatile lükopeen, mis on hea antioksüdant, ja beetakaroteen (A-vitamiini eelühend) - eriti vajalik silmadele!. Kasulikest ainetest on tomatis veel flavonoid kvertsetiin, mis samuti toimib antioksüdandina. Tomatis on ka vaske, rauda, joodi ja fluori.

Kapsamahl on päris hea C-vitamiini allikas, temas on ka B-grupi vitamiine ja kaaliumi. Kapsal on head raviomadused bakteritsiidse toimega piimhappe ja antibiootilise mõjuga sinepiõli sisalduse tõttu. Kapsamahl soodustab seedimist.

Punapeet on intensiivselt punast värvi, mistõttu peedimahla saab kasutada ka värvimisel. Peedis on rohkesti taimseid pigmente, flavonoide ja suhteliselt vähe C-vitamiini. Mineraalainetest leidub kaaliumi ja naatriumi.

Marjamahlad

Marjamahlad on süsivesiku- ja vitamiinirikkad. Marjamahlast saab toiduenergiat 100 g kohta keskmiselt 43 kcal. Aiamarjadest on oma väärtuselt kõige silmapaistvamad just sõstrad, eriti mustsõstar. Temas on kõige rohkem C-vitamiini, selle poolest ületab ta 5-9 korda isegi apelsini. Rohkesti on ka vitamiini P. Marjades on kaaliumi ja fosforiühendeid ning magusa maitse annavad glükoos ja fruktoos. Sõstardes on orgaanilisi happeid tavaliselt rohkem kui puuviljades. Kiudaineid on kõige rohkem karusmarjades, sest nende marjakest on tihke ja paks. Marjamahlad sisaldavad rohkesti flavonoide, mis aitavad ennetada kroonilisi südamehaigusi ja vähktõbe.

* Kirsimahl pidurdab röga eritumist.
* Mustsõstramahl sobib hästi ateroskleroosi raviks, ka külmetushaiguste korral.
* Punase sõstra mahl stimuleerib sapieritust.
* Karusmarjamahl on lahtistava toimega.
* Mahl mustast arooniast sobib hüpertoonia korral.
* Astelpajumahlas on palju bioaktiivseid ühendeid, kuid sellega ei või liialdada, sest ohtral tarvitamisel muudab ta ainevahetust.

Metsamarja mahlad

Metsamarjad on kõige kauem tuntud ja hinnatud ravitsejate poolt. Looduslikes kasvutingimustes on nendes mitmed komponendid kontsentreeritumalt ja naturaalsest, sest puudub võimalik kunstväetiste mõju. Enamikul metsamarjadest on täheldatud mingit ravitoimet. Seda tingib kõrge flavonoidide, karotenoidide, parkainete, alkaloidide, eeterlike õlide ja antioksüdantide (C-vitamiin) ning mikroelementide sisaldus.

Pohla- ja jõhvikamahl sisaldavad rohkesti sidrunhapet ja bensoehapet, mis on looduslik konservant. Bensoehappel ja tema sooladel on nii mikroobe hävitav kui ka nende elutegevust pärssiv toime. Pohlamahlal on rahustav toime, ta sobib liigesepõletike korral. Pohlades on mitmeid glükosiide, millel on bioaktiivne toime. Jõhvikas on tuntud palavikualandajana, on higileajava ja rögalahtistava toimega. Ergutab maomahla eritumist ja sobib isu tõstjana. Sobib kuseteede ja põiehaiguste korral.

Metsmaasikas on rauarikkam kui aedmaasikas, sisaldab rohkem kaltsiumi ja C-vitamiini ning salitsüülhapet. Metsmaasikas on rohkesti bioaktiivseid aineid ning on seetõttu kasutatav raviotstarbel (aedmaasikas ei ole!). Soovitatakse kehvveresuse korral, peletab väsimust, sobib südametegevushäirete, ainevahetushäirete ja soolade liigse ladestumise korral ning vee kogunemisel organismi.

Mustikamahlas on suhteliselt vähe suhkruid (seetõttu sobib ka diabeetikutele), kuid neis on orgaanilisi happeid ja parkaineid, mistõttu kasutatakse mustikat kõhuhädade raviks.
Mustikal on väga suur antioksüdantide, eeskätt bioflavonoidide sisaldus. Bioflavonoidid aitavad pidurdada vananemisprotsesse, tugevdavad veresooni, takistavad südamehaiguste ja teatud vähkkasvajate teket. Pool klaasi mustikaid annab sama palju antioksüdante kui 4-5 klaasi mis tahes teisi puuvilju. Mustikas on ka rahustava toimega ja reguleerib seedetegevust. Pihlakamahlal on üldtugevdav ja köha raviv toime, sisaldab C-vitamiini, P-, E- ja B1 vitamiini, karotiini, eeterlikke õlisid. Langetab kolesteroolitaset ja soodustab neerude tegevust.

Puuviljamahlad

Puuviljamahlad on süsivesikute- ja kaaliumirikkad, mistõttu toetavad südametegevust ja raku ainevahetust. Kõige rohkem kaaliumi on apelsinis - 100 g mahlas 190 mg -, õunas on 120 mg, viinamarjas aga 62 mg. C-vitamiini kogus on enam-vähem ühesugune kõigis puuviljades. Puuviljamahlad on head toniseerijad, ergutavad ajutegevust, varustades kiiresti vajaliku energiaga. Puuviljamahlad on olulised seedetegevuse korrastamisel ja soolerakkude ainevahetuses.

Õunamahl sisaldab rohkesti parkaineid ja kaaliumsooli, takistab kusihappe ladestumist, ergutab seedenäärmete tegevust. Pirnimehu on soodne kuseteede põletike, samuti neeru- ja põiepõletike korral. Soodustab uriini eritumist. Ploomimehu stimuleerib seedekulgla talitust ja peristaltikat.

Tsitruseliste mahlad

Meie kaubalettidele ilmusid tsitruselised hiljem kui kodumaised puuviljad ja marjad. Kuivõrd organism, eriti lastel, ei ole nendega harjunud, ei soovitata tsitruseliste mahla väikelastele ega ka süüa/juua allergia korral.

Tsitruselised sisaldavad C-vitamiini umbes kaks korda rohkem kui näiteks õun. Nendes on rohkem orgaanilisi happeid kui teistes marjades või puuviljades. Apelsin on eriti kaaliumirikas, sisaldab inositooli, mis on vajalik rakusisesteks protsessideks. Selles osas tuleb apelsinimahla pidada väärtuslikuks.

Kas teadsid, et...
Kõige kiirema energiasüsti saab süsivesikurikaste puuviljade mahlast, näiteks viinamarja-, pirni- või õunamahl.
* Apelsinimahlas on lisaks ohtrale C-vitamiinile ka kõige rohkem kaaliumi - 100 g mahlas on seda 190 mg!
* Tsitruseliste mahlad sisaldavad C-vitamiini umbes kaks korda rohkem kui näiteks õunamahl.
* Mahl väljutab kehast mürke. Mahlas sisalduv kasulik pektiinaine seob vett ning väljutab organismist mürgiseid aineid. Pektiinained aitavad säilitada organismi normaalset mikrofloorat ning on sobivad soolhaiguste ja maohaavandite puhul.
* Mahl parandab ainevahetust. Mahlas sisalduvad orgaanilised happed parandavad organismi ainevahetust ja stimuleerivad peensoole tegevust, ärritavad mao seedemahlu, millega soodustavad toidu paremat seedumist. Inimene vajab ööpäevas 2 g orgaanilisi happeid, mida saab põhiliselt puuviljadest ja mahlast.
* Marjamahlad aitavad ennetada kroonilisi südamehaigusi ja vähki.
* Pool klaasi mustikamahla annab sama palju antioksüdante kui 4-5 klaasi mis tahes teisi puuvilju.
* Tomatimahl on tõhus eesnäärmehaiguste, sh eesnäärmevähi ennetaja.