PSA test

PSA analüüs on väga väärtuslik test, avastamaks eesnäärmevähk haiguse edukalt ravitavas staadiumis. PSA testi soovitatakse kord aastas teha kõigil meestel alates 50-ndast eluaastast.

Prostata-spetsiifiline antigeen (PSA) on aine, mida toodab vaid eesnäärme kude ja millel on oluline roll spermatosoididele sobiva keskkonna loomisel seemnevedelikus. Osa PSA-st satub siiski ka verre ning seda on võimalik seal mõõta. Terve eesnäärme puhul on PSA tase seotud eesnäärme suurusega. Paralleelselt eesnäärme suurenemisega kasvab ka PSA tase veres. Ülimalt väärtuslikuks teeb PSA testi aga asjaolu, et eesnäärme kasvaja rakkudest vabaneb verre mitmeid kordi rohkem PSAd kui tervest eesnäärme koest. Seetõttu saab PSA testi edukalt kasutada eesnäärmevähi varaseks diagnoosimiseks.

Siiski pole ka PSA test päris ideaalne. Kasvaja kõrval võib PSA taset kergitada ka eesnäärme põletik, vähemal määral ka hiljutine seemnepurse, eesnäärme massaaž, aga ka näiteks pikem jalgrattasõit. Oluline on teada, et PSA taseme tõus veres ei tähenda alati, et mehel on vähk.

Kasvaja tõenäosus on suur, kui PSA tase on väga kõrge (>20 ng/ml). Kui tase on vaid mõõdukalt tõusnud, tuleb alati arvesse võtta teisi võimalikke PSA tõusu põhjustavaid haiguseid või tegureid. Enamasti on põhjuseks ikkagi eesnäärme healoomuline suurenemine või eesnäärme põletik.

PSA testi tundlikust ja spetsiifilisust aitab veidi tõsta selle erinevate vormide määramine, samuti PSA väärtuse muutuse jälgimine ajas. PSA on veres kahel põhilises vormis - seotuna teiste valkudega ja ´vaba` - sidumata PSAna. Just vaba PSA tase on osutunud väga väärtuslikuks lisatestiks. Mida madalam on vaba PSA tase, seda suurem on kasvaja tõenäosus. Juhul kui PSA väärtus on üle 2 ng/ml, on lisaks soovitav teha ka vaba PSA test (enamikes Eesti laborites toimub lisatesti tegemine automaatselt). Juhul kui vaba PSA % üld PSA tasemest on >25%, on kasvaja tõenäosus väga väike. Väga oluline on jälgida PSA väärtuse muutumist aasta jooksul. Mida kiirem on PSA taseme tõus, seda suurema tõenäosusega on põhjuseks pahaloomuline kasvaja. PSA taseme kiire suurenemisele tuleb tähelepanu pöörata ka juhtudel, kus PSA testi väärtus on näiliselt normi piires (<2 ng/ml).

Ameerikas soovitatakse kõigil meestel teha PSA test korra aastas alates 50-st eluaastast. Juhul kui lähisugulastel on diagnoositud eesnäärmevähki, peaks esimesed testid tegema juba 45 aastaselt.

Vähkkasvaja diagnoosi võib panna vaid koeproovi histoloogilise uuringu alusel, mitte aga PSA tõusu või eesnäärme katsumise leiu alusel.

PSA testi saate teha oma perearsti juures või ka Meestekliinikus.