 |
|
Antud teemal on vastatud 4329 küsimusele
|
|
|
|
|
|
Tervist. Olen 50-a naine oma tavaliste eakohaste muredega. Olen viimase 3 kuu jooksul märkamatult 5 kilo alla võtnud. Eriti suur häda on öine magamine - ei tule und, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine. Samas ei tunne päeval mingit väsimust, mis tundub mulle endale kuidagi kahtlane. Arst määras väiksemat sorti depressiooni ja suuremat sorti ärevushäire puhul pool tbl 15-mg Remedoni. Ei mõju. Arst lisas 1/8 tbl 100mg Ketipinori. Ei mõju. Nüüd võtan terve 15 mg Remedoni , ka ei mõju magamisele. Ei tea, kas seda Ketipinori annust ka suurendada või jätta üldse ära. Suurendada Remeroni annust? Lisaks on tekkinud tohutu suukuivus - see segab omakorda magamist, päeval hoian veeklaasi ligi. Ärevus ise on ehk grammi võrra 1,5 kuuse ravi puhul siiski vähenenud. Mida teha - äkki peaks üldse rohtu vahetama? Või on vaja hoopis uskuda hormoonasendusravist selleteemalist abi? ( Seni ei ole naistearsti kuulda võtnud. Aga nende ravimireklaam ju alati rõhutab seda meeleoluhäirete külge. Samas ei tahaks jääda aastateks kunsthormoonide meelevalda.) Mida teha?
Ette tänades ja teile jõudu soovides,
KT.
|
|
| Vastab:
Dr. Jüri O.-M. Ennet, psühhiaater-spordiarst, Erapsühhiaater
|
|
|
Remeroni annus sõltub ka kehakaalust. Põhimõtteliselt 15-30 mg ei ole probleemiks.
Miks Ketipinor (kvetiapiin)? Kas on varem olnud psühhiaatriga koostööd, häireid? Kui vaid uneprobleemiga tegemist, siis selle annust esialgu ei muudaks. Elukorraldust muuta.
Suukuivus - ilmselt ketipinor´ist. Ilmselt.
Koostöö psühhiaatriga.
Tehke ka harjutusi!
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tervist
Olen 37 aastane naisterahvas ja mureks paanika ja hirm. Mured algasid kui sünnitasin oma teise lapse.Kuna laps ei maganud korralikult ja pidevalt olin väsinud, siis suurest väsimusest tekkis minestamise tunne. Mees viis mind korduvalt 24H vastuvõttu ja sealt öeldi jälle peale rahustite andmist, et peaks rohkem magama. Kuid, kus sa siis magad kui nii väike inimene tahab hoolitsemist. Algasid hirmud, et lapsega võib midagi juhtuda, kuid see möödus ja tuli uus hirm, et kui minuga midagi juhtub, mis siis lastest saab. Ja siis hakkas lumepall veerema. Nüütseks on sellest momendist möödunud 8 pikka aastat ja olukord ei ole paremuse pigem halvemuse poole läinud. Olen püüdnud analüüsida oma hirme kuid pole lahendust leidnud. Tundub nagu valutaks mul kõik kohad ja kõik maailma haigused on mind tabanud, sellest jälle tekkib suur hirm suremise ees. Vahest on tunne , et enam ei jaksa elada selle hirmu koorma all. Kuidas oleks võimalik saavutada uuesti tasakaal oma mõistuses ja nautida oma pere ja oma tervist ja elu ennast.
Lugupidamisega
|
|
| Vastab:
Dr. Jüri O.-M. Ennet, psühhiaater-spordiarst, Erapsühhiaater
|
|
|
vt. ärevushäire osas avaldatut.
Psühhiaatri vastuvõtule.
Probleem on lahendatav!
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet
|
|
|
|
|
|
| Küsimus: ei tea ,mida teha |
|
|
|
Ma olen Teile juba paar korda kirjutanud.Probleemid minu elus jätkuvad ja ma ei suuda oma aastast last ikka piisavalt armastada.Kahetsen,et kuulasin oma psühhiaatri nõuannet ja otsustasin sünnitada ,kuigi minu närvikava juures poleks see tohtinud kõne alla tullagi.Nüüd ma siis olen sellises seisus,et võtan ad-te ,mis mitte kuidagi ei aita ja ma talun oma last veel vähem.Pigem vihkan teda.Olen kaalunud ka varianti temast loobumiseks,kuid miinus on selles,et mis siis tutvusringkond mõtleks. Olen tige ja vihastan pidevalt enda peale ,et olen oma elu valesti elanud.Mis oleks siis teie soovitus?
|
|
| Vastab:
Dr. Jüri O.-M. Ennet, psühhiaater-spordiarst, Erapsühhiaater
|
|
|
Üheskoos esivanematega seda probleemi lahendada - nad julgelt appi kutsuda, nendega tööjaotust organiseerida. Kui töökoormus (vastutusekoorem) jagatud, siis ka jõudu rohkem. Korralikust puhkamis-julgusest olen juba rääkinud. Kevadine valgus suureneb ja väljas Looduse tärkamist vaadates paraneb Kõigil meeleolu, eneseusk, töövõime. Õue, välja, valguse sisse! Nähes valgust väljaspool hakkab inemene nägema seda õnnestavat valgust ka lähedastes ja endas.
Lapsele andes hakkad ka ise saama - rahulolu- , töövõime- ja õnne-energiat.
Ja igapäevaelu raskused karastavad meid.
Koostööd ja vastutuskoorma jagamist!
Igast murest saab üle!
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet
|
|
|
|
|
|
| Küsimus: Napsitamisest tingitud ärevushäired |
|
|
|
Tervist, olen 20 aastane noormees ja liigsest alkoholi kuritarvitamisest sain selle ebameeldiva haiguse (6 nädalat tagasi). Hetkel AD (Zoloft) peal olnud mõne päeva. Xanax(12mg päevas) mind terveks ei teinud(2 nädalat). Tahtsin uurida, kas kunagi kui ma ravi lõpetan ja terveks peaksin saama. Kas mõõdukas alkoholi tarvitamine võib ärevuse tagasi esile tuua? Mitte et see jooma himu nii suur oleks ja kas alkoholi tarbmisest tingitud ärevushäired on mingilmääral teistsugused? Tänan tähelepanu eest!
|
|
| Vastab:
Dr. Jüri O.-M. Ennet, psühhiaater-spordiarst, Erapsühhiaater
|
|
|
Ravi juhib raviarst. 12 mg Xanaxit on hullumeelsus, kohe lõpetada. Alkoholile kategooriline ei. Kui ta alkoholist tekkis, siis sinu organismis, kallis noormees, see kanal-päästik-vallandaja töötab, hästi töötab.
Alkohol ei ole jook, see on maitseaine, nagu meie kokanduse-restoranielu Suurmeister D. Demjanov on öelnud. Maitseaine. Juuakse vett, mahla, piima, jne.
Suur näitleja Paul Pinna aga on öelnud, et alkoholi võib proovida vaid siis kui KÕIK täieliselt korras on. Kui midagi viltu veab (sinul tervisega), siis ei tilkagi. Siis tuleb probleem lahendada. Maailmakuulus keelemees Paul Ariste aga ütles (olime tudengipõlves ühe tema kateedri õppejõuga kohvitamas) et alkoholi võib proovida alles vanuses 75 ja enam - siis on elus midagi korda saadetud ja siis võib seda ka veidi tähistada (kui see alkohol ikkagi niiiiii oluline on). Paul Ariste ise oli karsklane. Paul Pinnal olid asjad paljudel juhtudel kaunis korras.
OK! Ole karske!
Jüri O.-M. Ennet
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
38 aastane naine.varem teatud asjade suhtes tekkis mälukaotus. teadsin,et asi on toimunud aga kahtlesin,et olen selle välja mõelnud.nüüd hakkavad mingid asjad mulle pähe tulema aga ma ei tea kas see on õige.paistab,et küll olen uurinud inimeste käest...........kuidas saada mälu täielikult tagasi.mul on raske kui ma ei tea täpselt kas oli või mõtlesin lihtsalt jama kokku.
|
|
| Vastab:
Dr. Jüri O.-M. Ennet, psühhiaater-spordiarst, Erapsühhiaater
|
|
|
Kuidas tekkis, mis asjaoludel, kui kiiresti jne? Tohtri juurde konsultatsioonile, tervislikke põhjusi mitmeid. Põhjusi teades ka ravi konkreetne. Aju verevarustuse parandamine tuleb kasuks (kehaline tegevus, minu sirutus-painutus e Palve-Meditatsiooni harjutus), arstirohud olemas. Korralik puhkus parandab mälu. Mälu kasutamine (treenimine) tuleb suuresti kasuks. Rõõmsameelsus parandab aju tgevust, ka mälu (depressioon vähendab mälu võimalusi).
Psühhiaater aitab.
igast murst saab üle!
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet
|
|
|
|
|
|
| Küsimus: Kuidas käituda skisofreenikuga? |
|
|
Tere!
Minu endine sõbranna põeb kroonilist skisofreeniat. Tal on väga veidrad tõekspidamised ja ta räägib väga lolli juttu juba mitu aastat järjest. Minu jaoks on temaga suhtlemine vastik ja ma tahaks selle üldse lõpetada, aga kuidas seda teha? Isegi siis, kui ütlen, et mul aega pole, helistab ta mulle kogu aeg ja räägib oma luulusid.
Lugupidamisega,
Kati
|
|
| Vastab:
Dr. Jüri O.-M. Ennet, psühhiaater-spordiarst, Erapsühhiaater
|
|
|
Endise sõbranna ema las organiseerib tema (sõbranna) tohtri juurde saatmise. Endist sõbrannat tuleb ka hea sõnaga toetada ja julgustada, et ta ikka rohtu korralikult võtaks (juba väga head rohud olemas), tervislikke eluviise igapäevaselt rakendaks. Teda julgustada ja toetada! Ta austab sind ja sellepärast sinu poole pöördubki.
Kindlasõnaliselt öelda, et olen praegu oma tegemistega suuresti hõivatud ja üle kolme-viie minuti sinuga hetkel vestelda ei saa. Helistame jälle homme kell...
Elu mõnikord vaid nende "veidrate" ja uute mõtete varal edasi arenebki. Kui me kõik ühtmoodi mõtleme, siis me oleksime ju robotid.
Aita sõbrannat, julgusta ja siis tegele aktiivselt oma tegemistega.
Sõber/sõbranna jääb sõbraks/sõbrannaks ka haigestumise korral!
Kõike head teile mõlemile soovides,
Tohtrionu Jüri
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ma olin täiesti keskmine tüdruk, käisin koolis,tööl, pidudel, tegelesin spordiga, võtsin osa üritustest ja suhtlesin palju.
Eelmise aasta kevadel, tabas mind järsku halb enesetunne:süda hakkas hirmsasti kloppima, käed jalad muutusid tuimaks, hakkasin värisema ja higistama, pupillid suurenesid, kartsin et suren..
Ja sellest ajast peale on siiamaani neid nn. hoogusid esinenud.Ma ei käi tööl enam, ei suhtle inimestega, ei käi pidudel, ei tegele füüsilise tegevusega, ühesõnaga täitsa teine inimene.Olen kaalust palju, kahvatu ja ..ma ei tunne ennast isegi enam ära!Ma ei julge enam isegi poes käia, üksi väljas käia, kardan et hakkab paha.Kui välja lähen, muutuvad käed jalad nõrgaks, süda klopib,tekib hirm,peapööritus ja kõik muu..AD-sid olen võtnud juba 2kuud.Muutusid veel ei ole, energiat on, aga hood kestavad!
Ma lihtsalt ei jaksa enam...
|
|
| Vastab:
Dr. Jüri O.-M. Ennet, psühhiaater-spordiarst, Erapsühhiaater
|
|
|
Reaalsed elusihid endale paika panna. Milles oled andekas või isegi geniaalne? (igaüks meist on mingis valdkonnas) ja sellega tegeleda. See on prioriteet nr. 1. Muud asjad jäägu sammu võrra tahapoole. Teine suur valdkond on töö- ja puhkere˛iim kontrolli alla, muuta (töid korrastada, järjestada, vähendada) ja puhkus muuta toimivamaks. Julgelt puhata, eriti vältida seda nn pühapäevaneuroosi - ei saa (ei oska) puhkepäeval lõõgastuda. Lõõgastusharjutused, psühhoregulatsioon. vt. ka ärevushäirete kohta kirjutatut.
Optima medicina temperantia est! Mõõdukus on parim ravim!
Ka Buddha õpetus keskteest on seda 2500 aastat juba soovitanud.
Kesktee on õnnelikuks eluks vajalik ka tänapäeval.
Keskteed soovides,
Jüri O.-M. Ennet
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tere!
Ärevushäirega seoses võtsin Cipralexi (10mg), arst otsustas tõsta selle 20 mg-le. Kuna ta on haige ja unustasin küsida, kas peaksin võtma poole tableti kaupa ja siis terve tablet ? Cipralex olen võtnud muidu 7 kuud. Sõidan iga päev rattaga ja loen kirjandust. Kuid ikkagi tundub mulle, et ma ei suuda iga kord oma mõtteid kontrollida ja kas see mul üldse õnnestub ? Praegu olen võtnud pool tabletti päevas. Mida arvab tohtrihärra ? Eve
|
|
| Vastab:
Dr. Jüri O.-M. Ennet, psühhiaater-spordiarst, Erapsühhiaater
|
|
|
Minu ravimise printsiip on see Enneti ristkülik diagonaaliga ja "uued prillid).
Kui ristkülik diagonaalida, siis tekib kaks kolmnurka - vähenev ja suurenev. Vähenev kolmnurk käib ravimite kohta. Võtta Õiget ravimit ja Õiges annuses. Rohu määrab raviarst-psühhiaater. Annus peab olema konkreetsele inimesele sobiv, seepärast minu patsientidel lasen selle annusega "mängida" ja leida neil ise (koostöös minuga) sobilik annus. Ajateljel see rohu annus väheneb ja väheneb vaid harjutusi tehes (see suurenev kolmurk, harjutuste kolmnurk). Harjutusi on viis rühma (sotsiaalsed, kehalised, meelelised e psühilised, hingelised ja vaimsed) Neist kahest esimesest siis alustadagi. Sotsiaalsed harjutused on Mängulisus: nagu teatris, nagu spordis, nagu lapsemäng ja rollimäng - need neli on neliainsus e üks tervik. Kehalised harjutused: kõnd, võimlemine, sport, füüsiline töö jne. Kehalisest edasi meele-hinge-vaimuharjutusteni juhatab see Enneti Palve-Meditatsioon. Harjutusi tehes arstirohu vajadus väheneb ja kaob. Siis tulevad "uued prillid" e paika tuleb panna uued prioriteedid e see - mida võtta südamesse. Südamesse mahub vaid 3-4 või maksimaalselt 5 olulist asja. Muu olgu raatsios (mõistuses) ja sinna mahub Eestirahvas, Euroopa, tähed taevas, Galaktika ja Galaktikate parvedki (Galaktikatest moodustunud kärjed, nagu Jaan Einasto uurinud on).
Selline on minu mõttekäik ja praktiline arstiabi korraldus-soovitus hingevalus inimesele.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ebbet
|
|
|
|
|
|
| Küsimus: Parandamatu vägivallatseja. |
|
|
Tere!
Minul on selline mure, et mina hoopis löön meest. Kui aus olla, siis lausa peksan (mina väga väike, tema väga suur). Ta vastu ei löö, peab mind hulluks. Aga teeb mulle sõnadega pidevalt liiga nii, et hing rebeneb sees ja silme eest läheb mustaks ja nii see juhtub nii aastas paar korda(tal paar kriimu kehal ja mõni punane täpike, aga tüli on kohutav). Minu muresid ta ei kuula kui räägin (kuigi löömisemurest ma ei ole räägi). Õigustan seda sellega, ta iial ei palu oma sõnade eest andeks ja ei kontrolli neid. tema suur ja enesekindel, minu oma läinud, olen nagu kalts ja siis ta kasutab seda ära. Viimasel korral suutsin ära blokkida, sest olen kuulnud vääääga palju jubedaid asju enda-suguvõsa-minu sünni-kasvatuse ja kõige muu kohta. See laviin oli nii kohutav, et ma mõttes põgenesin ja põgenen ka varsti, aga ta saab must vaimselt igati jagu ja tean, et paari päeva pärast räägib ta mu jällegi ära. Nii on see kestnud pikka aega. Ühtegi probleemi me arutada ei saa. eile näiteks ajas tema laviini lahti see, et ma tõestasin paar enda poolt toodud väidet mitme faktiga ära, mis hiljaaegu juhtunud (pisiasjad) - ehk tema tegematajätmised. Suurt tüli polnd, aga see ajas teda raevu ja siis sain nii kuidas torust tuli (ca 0,5 h järjest). Olen suht edukas väljaspool kodu ja saan palju tunnustust aga kodus teen niiviisi. Ma ei usu, et järgmisel korral suudan ma kõike seda kuulata ja olen suht veendunud, et kolgin teda taas kui ta mu hinge lõhub. Ja siis otsin jällegi eraldi korterit, kuni ta mu ära räägib. Ja nii on see ring käinud. Olen sellest väga läbi. Olen seest nõrk ka - psühhiaater diagnoosis depressiooni (mitte seda ma ravimas ei käinud aga üldine seisund näitas). Kas ma olen parandamatu vägivallatseja - sellele tahaksin jälile saada.
(taustaks, et olengi nigelast perest - emaga kasvanud, enesehinnang madal, väiksed ärevushäired teat. situatsioonides, aga kõrgharidusega ja analüüsivõimega no tavaline joe average - looodan väga).
|
|
| Vastab:
Dr. Jüri O.-M. Ennet, psühhiaater-spordiarst, Erapsühhiaater
|
|
|
|
|
|
|
|
| Küsimus: Parandamatu vägivallatseja. |
|
|
Tere!
Minul on selline mure, et mina hoopis löön meest. Kui aus olla, siis lausa peksan (mina väga väike, tema väga suur). Ta vastu ei löö, peab mind hulluks. Aga teeb mulle sõnadega pidevalt liiga nii, et hing rebeneb sees ja silme eest läheb mustaks ja nii see juhtub nii aastas paar korda(tal paar kriimu kehal ja mõni punane täpike, aga tüli on kohutav). Minu muresid ta ei kuula kui räägin (kuigi löömisemurest ma ei ole räägi). Õigustan seda sellega, ta iial ei palu oma sõnade eest andeks ja ei kontrolli neid. tema suur ja enesekindel, minu oma läinud, olen nagu kalts ja siis ta kasutab seda ära. Viimasel korral suutsin ära blokkida, sest olen kuulnud vääääga palju jubedaid asju enda-suguvõsa-minu sünni-kasvatuse ja kõige muu kohta. See laviin oli nii kohutav, et ma mõttes põgenesin ja põgenen ka varsti, aga ta saab must vaimselt igati jagu ja tean, et paari päeva pärast räägib ta mu jällegi ära. Nii on see kestnud pikka aega. Ühtegi probleemi me arutada ei saa. eile näiteks ajas tema laviini lahti see, et ma tõestasin paar enda poolt toodud väidet mitme faktiga ära, mis hiljaaegu juhtunud (pisiasjad) - ehk tema tegematajätmised. Suurt tüli polnd, aga see ajas teda raevu ja siis sain nii kuidas torust tuli (ca 0,5 h järjest). Olen suht edukas väljaspool kodu ja saan palju tunnustust aga kodus teen niiviisi. Ma ei usu, et järgmisel korral suudan ma kõike seda kuulata ja olen suht veendunud, et kolgin teda taas kui ta mu hinge lõhub. Ja siis otsin jällegi eraldi korterit, kuni ta mu ära räägib. Ja nii on see ring käinud. Olen sellest väga läbi. Olen seest nõrk ka - psühhiaater diagnoosis depressiooni (mitte seda ma ravimas ei käinud aga üldine seisund näitas). Kas ma olen parandamatu vägivallatseja - sellele tahaksin jälile saada.
(taustaks, et olengi nigelast perest - emaga kasvanud, enesehinnang madal, väiksed ärevushäired teat. situatsioonides, aga kõrgharidusega ja analüüsivõimega no tavaline joe average - looodan väga).
|
|
| Vastab:
Dr. Jüri O.-M. Ennet, psühhiaater-spordiarst, Erapsühhiaater
|
|
|
Stressi peab reguleerima: a) põhjusi, millest tekib ja b) stressist vabanemise teid parandama. Stress tekib sõnavahetusest, siis seal vaja uut moodi läheneda. Võtta neid vestlusi mänguliselt (nagu näitemängus) ja mitte kohe emotsionaalselt, südamesse. Ilmselt seal jutus ka mingi "iva" sees on ja seda peab tunnustama. Oma Mina, eneseväärikus, taseme-latt tuleb ka paika panna, mitte madalduda, mitte end alandada lasta. Seda rahulikult.
Stressist vabanemine: siin see kehaline tegevus (peksmine) muuta kehaliseks tegevuseks (võimlemine, sport, füüsiline töö) ja see vabastab pingetest, stressist. Psühhoregulatsioon vabastab. Minu harjutus, vajadusel ka veidi rahustavat teed (mõlemile) või siis isegi rahustit - trakvilisaatorit.
Malum nullum est sine aliquo bono! ehk Pole halba ilma heata! See nn halb tuleb heaks pöörata, eelnevalt seal head "tuuma" näha.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet
|
|
|
|
|
