Söögitoruvähk Autor: Vahur Valvere

Söögitoruvähk. Söögitorus esineb vähki suhteliselt harva, kuid selle õigeaegne avastamine on keeruline. Põhjuseks on esialgu tagasihoidlikud haigusnähud ja kasvaja kiire levik elutähtsatesse naaberelunditesse (hingetorusse, aorti, kopsu, närvitüvedesse). Eestis diagnoositi 2006. aastal meestel 44 ja naistel 11 selle vähi esmasjuhtu. Söögitoruvähi teket soodustavad pidev ja pikaajaline söögitoru ärritavate ainete (tubakasuits, kange alkohol, liiga kuum ja vürtsine toit, suitsutatud ja soolane toit, äädikas jt) toime, vitamiinivaegus (eriti A- ja E-vitamiini puudus) ning varasemad söögitoruhaigused, nagu söövitus, krooniline seeninfektsioon, maosisu tõus söögitorusse (gastroösofageaalne refluks ehk tagasivool).

Peamisteks haigustunnusteks on süvenev neelamistakistus, tükitunne kurgus, valu neelamisel, valu rinnaku taga, ülakõhus või seljas, köha, suurenenud süljeeritus, kaalulangus. Varasemate söögitoruhaiguste esinemise korral on tähtis õigel ajal märgata haigusnähtude iseloomu muutumist. Kui tekib kahtlus kasvaja suhtes, tuleb pöörduda kiiresti perearsti poole, kes suunab patsiendi vajadusel kontrollile onkoloogi juurde. Söögitoruvähi õigeaegne avastamine sõltub oluliselt kasvaja esmaste haigusnähtude tundmisest ja arsti vastuvõtule minemise kiirusest.

Söögitoruvähi kindlakstegemiseks kasutatakse ösofagogastroskoopiat (söögitoru ja mao sisepinna vaatlust elastse uurimistoruga) koos koeproovi võtmisega, tehakse söögitoru röntgenuuring ja kompuutertomograafia. Kasvaja võimalikku levikut organismis aitavad selgitada kopsude röntgenograafia, mõnikord ka bronhoskoopia (hingamisteede sisepinna vaatlus), kõhuõõne ultraheliuuring või kompuutertomograafia.

Ravi on kirurgiline, operatisooni käigus vähk eemaldatakse täielikult või püütakse lõikusega vaevusi vähendada. Lisaks rakendatakse kiiritusravi (vähirakkude hävitamine kiirituse abil) või keemiaravi (vähirakkude hävitamine medikamentidega). Kui kasvaja on tunginud teistesse rindkereelunditesse, alustatakse kiiritus- ja keemiaravi kombineeritult. Selle raviga püütakse saavutada naaberelundites kasvaja taandareng, mille järel on võimalik haiget opereerida.

Kui kasvaja eemaldamine ei ole võimalik (esinevad kaugsiirded teistes elundites või ulatuslik sissekasv naaberelunditesse), kuid kasvaja takistab toidu edasiliikumist, kasutatakse palliatiivseid meetodeid: palliatiivset keemiaravi ja kiiritusravi ning kasvajast möödajuhtivaid ühendusi, toitesondi asetamist otse makku (gastrostoom), kasvajast suletud piirkonna avardamist metall- või plasttoruga, söögitoru korduvat laiendamist, elekter- või laserravi. Söögitoruvähk avastatakse pahatihti hilinenult ja seetõttu on ka ravitulemused tervikuna halvad.

Varajases staadiumis avastatud söögitoruvähk on kirurgiliselt ravitav. Kiiritus- ja keemiaravi on enamasti vaevusi leevendav, kuid ka tervistumine on mõnikord võimalik.