Inimesed, avaldage arvamust, kas naine peaks mehele petmise andestama, kui mees selle ise üles on tunnistanud???
Olen meesterahvas ja äsja selle läbi elanud. Suhtes oli väga suur kriis, võtsime mõlemad aja maha ja mina lolli peaga tegin seda, mida terve mõistusega inimene teha ei tohiks... petsin oma kallimat. Peale seda sain aru, et olen teinud kõige rumalama asja siin elus ja tajusin, et armastan oma kaaslast jäägitult. Aga tema armastas mind samamoodi enne seda õnnetut sündmust. Tunnistasin selle üles, kuna ei suuda ja ei taha talle valetada. Edasi juhtus see, mida ervata oli, ta ütles et ei suuda minuga edasi elada... Sisuliselt tuleks jätkamine tema sõnutsi kõne alla, aga enne pean ma tema usalduse uuesti tagasi võitma. Mida teeksite teie, kui oleksite naise olukorras, kas suudakite kuidagi selle mõttega edasi elada?

Purustajale: Su naine käitub täiesti loogiliselt. Mõtle end tema olukorda, ta tahab kindlat veendumust, et sa tahad temaga koos olla mitte aga lihtsalt endale mugavat äraolemist võimaldada. Ma olen ise samas olukorras, kus mees on võtnud aja maha ja suhtleb nüüd intiimsel tasandil teisega. Kui ta tahaks peret tagasi, siis ma käituksin temaga samuti kui sinu naine sinuga.
Pealegi kui tõesti hoolid, siis ei tohiks ju kuigi raske olla naisele seda näidata, tuleb vaid veidi pingutada.

Sul on ju veel hästi läinud, võid üritada vigade parandust. Kui armastuse keemia valem on ennast tõestanud positiivselt selle valuaja kestel ja sellest ka õppetunni kogu eluks saad, siis on see osa elu keerdkäikudest. Kes ütleb, et elu peab kerge olema?
Räige, aga tegelikkus.
Kui armastan, siis annan andeks.

Aga kuidas see selgus sinuni jõudis, et just endine naine on parim ja kui kaua võttis see sul aega? Mina ka ootan mis hull ja olen end täiesti haigeks igatsenud, nüüdseks juba 2 kuud, sellest rohkem kui kuu on mu mees teise kaisus.

Kui olime lahku kolinud, et ma tunded selgeks saaks, siis peale seda kuu aja pärast oli mul selge, et olin teinud suure vea, et lasin asjadel nii kaugele minna. Aga kuna selle aja jooksul oli olin teinud ränga eksimuse (sellest tüdrukust ei tea ma enam midagi ja ei tahaks temaga kohtudagi) ja selle ka üles tunnistanud, siis lõplik selgus jõudis hinge siis, kui naine ütles, et nüüd on kõik ja ta ei suuda minuga enam koos elada. Alles siis sain aru, et tema on parim, need sõpradega "vallalisena" pidutsemised ei ole pooltki nii palju väärt, kui oma armastatuga olemine.
Sul muidugi on see probleem, et mees on teisega koos. Minul oli see, et mina enam selle Eksitusega ei suhtle ja tean täpselt, et tahan oma tüdrukut tagasi... Temal võib see aega võtta, kui ta sellest aru saab, kuna tal on keegi kõrval olemas...aga samas ta ei pruugigi sellest aru saada.
Aga kas sa oleksid nõus oma mehe tagasi võtma, kui ta seda soovib? Kas saaksid talle jälle sügavalt silma vaadata, teda usaldada ja temaga intiimseid hetki jagada??? Kas sind ei jääks häirima see, et ta on vahepeal teise naisega olnud?


Aga kuidas see selgus sinuni jõudis, et just endine naine on parim ja kui kaua võttis see sul aega? Mina ka ootan mis hull ja olen end täiesti haigeks igatsenud, nüüdseks juba 2 kuud, sellest rohkem kui kuu on mu mees teise kaisus.

kunagi oli poiss, kes meeldis väga. tegi haiget väga väga. nüüd on tüdruk tüdrukul. mõistame ja hindame teineteist väga väga.

Mina olin see naine,kes suutis andestada. Kaalusin otsust väga põhjalikult ja kerge see ei olnud, aga lõppude lõpuks on iga inimene teist võimalust väärt, keegi ei ole eksimatu. Nüüdseks oleme juba mitu aastat väga õnnelikus abielus ja oma otsust ma kahetsema ei ole pidanud :-) Loodame, et teil läheb samamooodi. Palju edu ja armastust!

Kui armastad, siis andestad. Aga miks tühisest korvalepõikest naisele rääkida? Teed haiget, asi pole aga seda väärt.

sain ka äsja teada nii mai keskel et mees lolli peaga täiesti täis magas teisega.aa ta ei rääkinud mulle ise lõpuks kui kõik välja uurisin siis rääkis et oli nii ja naa...
ta oli siis soomes,ta tuli nädalavahetusel koju,tõi kommi,lilli ja siis pakkisin ta asjad kokku kodus ja saatsin minema.ta jõudis trepi ette ja tuli tagasi pisarad silmis et tema ei suuda ilma minuta elada,ma nii ei jätnud saatsin ikka minema ja väga lühikese ajaga suutis ta ennest ära tõestada!koos eland 6 aastat.sest noh armastus siiski võidab kõik!
aga küsimus sulle: kas sina annaksid naisele andeks kui ta sulle sellise asja üle tunnistaks?

Ma ei saa sellest aru,et..kas see teine naine oli siis ilusam või parem?ma kohe üldse ei saa aru, võibolla olen vanamoodne, aga ma ei hakkaks suhet loomagi kellegiga, kes poleks minu silmis parim ja kui mul on parim juba olemas siis milleks latt alla lasta ja oma kallimast halvemaga "magama"?

Appi ! Mina olen siis küll päris loll olnud-olen kannatanud aasta ja andestanud .... ( abikaasa seal olles alati purjus ja siis koos nö."alkoseks".) Kainena väga hea mees, ühised huvid ,töö ,kohustused jne. ,koos elanud 9 aastat. Peale esimest temapoolset ausat avaldust tundsin end ikka väga sandisti aga nüüd miskipärast nii väga ei häirigi (tuim vist juba)!?! Muidugi lubab alati ,et enam sinna ta ei lähe ....No igal juhul nn. meie abielukriis tõi igal juhul "värskendust argipäeva".Eks paistab mis edasi saab ...Igal juhul kallid petetud-olge tublid!!! NB! Minu meelest on mees siiski tubli kui räägib -sellest võivad hargnema hakata ka muud huvitavad teemad (ka suguhaigused -see näitab siiski hoolimist ja vajadusel ka enese kontrollimist)ja teineteisesse suhtumine-suhtlemine! Kõik sõltub inimestest endist.

esiteks: kahju, et sul süümekad tekkisid, ja rääkisid..naine vöib ju andeks anda aga usu mind, see jääb talle alatiseks meelde ja ta leiab end sellele mötlevat tihti, ilma et sulle midagi ütleks, it will never be the same again.
teiseks: no töepoolest mingi väike körvalehüpe pausi ajal. mis vahet seal on. kui ikka naine armastab siis annab andeks ja elu läheb edasi. kui teie vahel on tunded ja minevik ja ilusad mälestused-seda ei saa vörreldagi mingi körvalehüppega. ära muretse, küll andestab kui armastab piisavalt, ja kui ei, siis ei ole see naine sinu jaoks..

Esimene kord on kassid kõige suuremad. Ära naist asjata piina oma tunnistustega :-)

isegi igast tühisest kõrvalpõikest tuleks rääkida kui oled suhte ajal petnud,või aja maha võtmise ajal.
kõik tuleb nii või teisiti varem või hiljem välja ja see on palju valusam ja võimalik et ka andestamatu!!
kui mees ise räägib on kaa valus aga võimalik et naine suudab anestada.
Nii arvan vähemalt mina..Sest usaldus on suhte üks alustest!!

Tore on olla kompromissitu aga väga valus. Teatamine on valus kuulda, hiljem teada saamine on valus. Ega keegi polnud juures passimas, kui tegu toimus. Ülejäänud on klatš.
Eks palju sõltub sellest ka, kas mees sai ainult "lastist lahti" või võttis asja südamega. Seda viimast peavad paljud reetmiseks. Kui ka nii, siis sai ilmselt aru, et oma naine on ikka kõikse parem.